Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Soolisest võrsõiguslikkusest Eestis (1)

1 HALB
Punktid
Soolisest võrsõiguslikkusest Eestis #1 Soolisest võrsõiguslikkusest Eestis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janece01 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem?

Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem ? Eesti ühiskonnas on suur disskusioon tekkinud meeste ja naiste vahelisest võrdsusest . See on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata. Eesti riigis ei saa kohe kindlasti rääkida täielikust soolisest võrdõiguslikkusest. Soolise võrdõiguslikkuse probleem kerkis üles juba 1990-ndate keskpaigal, kui võeti vastu esimesed naisteõigusi kaitsvad seadused, ning on probleemiks tänaseni. Eesti on patriarhaalne riik, kus kehtivad aegunud arusaamad naise ja mehe rollist ühiskonnas. Naise roll oleks justkui kodus lapsi kasvatada, tegeleda majapidamistöödega ja hoida kodu korras ning mehe põhiülesanne on materiaalsem pool. Tänu sellisele ühiskonnas levivale arvamusele võib väita, et lapse saamine ohustab naise karjääri rohkem kui mehe oma. Meestele on seetõttu ka täiesti

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
docx

Sooline võrdõiguslikkus - essee

vähem. Kuid eelkõige on olulised motivatsioon ja isikuomadused, et tööturul olla konkureeriv. Poisid ja tüdrukud on erinevad ning loomuomaselt on poistel koolis raskem kohaneda – distsiplineeritud käitumise kohusetundega. Tüdrukud on õppimises edukamad. Poiste motivatsioon on vähene. Humanitaar- ja reaalvaldkondade suhe pole tasakaalus ega vasta ühiskonna vajadustele. Usun, et tulevikus liigub asi paremuse poole ning sooline võrdõiguslikkus suureneb. Kõik me oleme inimesed ning väärive võrdset elu.

Inimene ja ühiskond
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

osutunud, usun, et naisel on siiski võimalik ametiredelil tõusta. Kindlasti oleks seda hõlpsam saavutada mehena, samas on see naisena saavutatult tunduvalt `asjalikum'. Kõik sõltub sellest, kas naine suudab end ühiskonna (meeste) silmis tõestada - kui naine on tööalaselt andekas ja iseseisev ning teab, mida ta teeb, siis teda ka aktsepteeritakse. Niisiis taandub osa probleemist sellele, kui hästi suudab naine ennast ühiskonnas maksma panna. SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Sooline võrdõiguslikkus e meeste ja naiste võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust tööelus, hariduse 16 omandamisel ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paraku on tegu mõistega, mis pole veel eestlastele ühtviisi mõistetav ja vastuvõetav. Sooline võrdõiguslikkus on teema, mille üle ei peeta Eesti ühiskonnas vajalikuks tõsiselt arutleda.

Asjaajamine
thumbnail
16
doc

Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus

Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inime

Sotsioloogia
thumbnail
1
odt

Kõne: "Sooline võrdõiguslikkus"

Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad.

Eesti keel
thumbnail
10
pdf

Sooline võrdõiguslikkus

....................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata." * Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste valikuid ning võimeid ei piira soorollid ega -stereotüübid ja puudub naiste ning meeste hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab sooline võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb naiste ja meeste võimusuhete sotsiaalsete suhete (ka võimusuhete) tasakaalustamisega. Poliitika rakendamine sõltub ühiskondlikust olukorrast. Soolise võrdõiguslikkuse peamised põhimõtted on: 1

Inimene ja ühiskond
thumbnail
17
odt

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest

käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tema suhtes diskrimineeriva käitumise kahtlustamise korral, alates kirjaliku taotluse esitamisest kümne tööpäeva jooksul. Mittetäielike õigusnormide alla kuuluvad ka definitiivsed normid, mis seletavad lahti mõisted, mida seaduses kasutatakse. Enamjaolt on mõistete defineerimiseks koostatud eraldi paragrahv, antud seaduses on selleks kolmas paragrahv. § 3. Mõisted 1) sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 2. Õigusnormide analüüs Nagu eelnevalt mainitud jagunevad täielikud õigusnormid õigustkaitsvateks ja regultiivseteks. Seega peab täielik õigusnorm sisaldama hüpoteesi, mis kirjeldab neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Selle puudumisel kaotaks õigusnorm oma tähenduse

Õiguse entsüklopeedia
thumbnail
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.

Ühiskond



Lisainfo

Konspekt

Kommentaarid (1)

ramzes profiilipilt
ramzes: liiga kahtlane, palju l6ike ja teema hyppab yhelt teisele
21:23 12-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun