50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 47 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raeste
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo......................................................................................
Ühiskonnas esinev sooline võrdõiguslikkus Elades tänases pidevalt uuenevas maailmas, käib meiega kaasas juba iidsetest aegadest pärit sooline ebavõrdsus. Eriti levinud on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel ühiskonnas. Igal nädalal levivad sotsiaalmeedia Facebook keskonnas kuulutused klubiüritustest, kus 90% juhtudest on kirjas, et naistele südaööni sissepääs tasuta(va eriüritstel). See on näide üks paljudest ja kõige selgemini diskrimineeriv. On tõsi, et võrdõiguslikkusele on hakatud meedias ja tähtsamate poliitikute poolt rohkem tähelepanu pöörama ehk probleemile on hakatud lahendust otsima, aga hetkeseisuga on probleem lahendamata.
5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus..............................................................................................................................
tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteeriumidele. Kõige suurem probleem seisneb selles, et enamikus riikides rahastatakse pensionifonde riiklike skeemide kaudu. Järgne 35 aasta jooksul tõuseb üle 65 aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus kogu euroopa elanikkonnas praeguselt 15 protsendilt 25 protsendini ning tööjõuline elanikkond väheneb. Praegu on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides 15-64 aastaste ja üle 65 aastaste vanuste suhe vastavalt 100:20. Kui Lääne-Euroopas on keskmiselt ühe pensioniealise kohta 5 tööealist, siis aastaks 2040 prognoositakse 2,5 tööealist pensionäri kohta. Selge on see, et sellistes tingimustes finantseerimiskoormus kasvab ning edukamalt toimib mitmel võimalusel baseeruv
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas.
Tallinna Tööstushariduskeskus Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Eesti rahvas saab targem ja julgem
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid