Sooline vägivald (0)

Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%–69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid ohvriks rohkem kodus ning mehed avalikes kohtades. Nt koges kodus vv 63% kõigist vv ohvriks langenud naistest ja 9% meestest.
Lähisuhtevv sisaldab kõiki füüs, seks, psühhol või maj vv akte , mis leiavad aset peres, kodus või praeguste või eksabikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal.
Lähisuhtevv kätkeb endas järgmisi olukordi :
praeguse/endise abikaasa/elukaaslase/partneri vastu suunatud vV,· laste väärkohtlemine, · vV (vana)vanemate suhtes,· õdede- vendade omavaheline vV.
Paarisuhtevv võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud tegu, mis sisaldab kontrollivat käitumist, psühhol, füüs või maja vv või seks sundust ning mis võib tekitada ohvrile psühhol kahjustusi ja füüs valu. Vv võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja vvtseja ühine eluase pole määrav.
Naiste vastu suunatud vv  tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vv, mille tulemuseks on või mis võib tõenäoliselt lõppeda füüs, seks või psühhol kahjustuse või kannatuse tekitamisega naistele, kaasa arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadustest ilmajätmine, kas avaliku või eraelu sfääris.
Laste väärkohtlemist võib def kui füüs, vaimset või seks väärkäitumist, hooletussejätvat või halba kohtlemist alla 18a lapse suhtes, mis võib ohustada või kahjustada lapse tervist ja heaolu Perevv kontekstis on laste väärkohtlejaks lapsevanemad, sugulased, hõimlased. Laste väärkohtlemisena tuleb käsitleda ka vanemate või teiste pereliikmete vahelise vv pealtnägemist.
Vanemate väärkohtlemisena võib käsitleda alaealiste või täiskasvanud laste poolt toime pandud vaimset, füüs, seksvv, maj ekspluateerimist või mitte toimetulevate vanemate hoolitusse jätmist või hülgamist.
Peretüli ja perevv  võivad tunduda sünonüümidena nagu seda mõnikord meedias käsitletakse, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Ka politseistatistikas eristatakse peretüli ja perevägivalda. Peretülide puhul lahendatakse olukord suuremal osal juhtudest patrulli külastusega probleemsesse perre ja sellest enamasti piisab. Perevägivalla puhul aga algatatakse enamasti kriminaalmenetlus .
Tüli võib käsitleda kui pereliikmete omavahelist vastasseisu või vaidlust, mis on tekkinud erimeelsustest või ideede ja huvide konfliktist. Näiteks avaldab üks inimene pahameelt teise inimese mingi tegevuse või tegevusetuse suhtes. Teine inimene seevastu püüab kaitsta enda käitumist. Oma seisukohtade avaldamine võib minna üle tüliks, kui üks või mõlemad osapooled muutuvad vihaseks. Kui konfliktne olukord on juba tekkinud, siis võib see sageli laieneda. Sõnakasutus muutub teravamaks ning vaidlusse haaratakse ka teemasid, mis ei olnud algselt tüliga seotud. Lõpuks võib tüli minna üle teise inimese käitumise ja isiksuse süüdistamiseks. Tüli võib päädida kompromissi või ühe osapoole tagasitõmbumisega, ent mitte füüs rünnakuga. Tülisid võib ette tulla igas peres või paarisuhtes, kuid see ei pea kohe tähendama, et tegemist on lähisuhtevv. Tüli võib areneda perevv, ent perevv ei pea algama tülist. Vv käitumise ajendiks on teise inimese üle võimu ja kontrolli kehtestamise vajadus. Tüli puhul ei ole eesmärgiks teise inimese käitumise, suhete ja tegevuste kontrollimine või kui, siis ainult tüli aluseks oleva probleemi puhul.
Lähisuhtevv eristab tülist eelkõige ühe in tahtlik soov tekitada teisele in emots või füüs kahju (nt alandada, hirmutada, ähvarda või teha füüs haiget). Lähisuhtevv on süstemaatiline kaaslase/lapse/vanema allutamine enda tahtele vv kasutades või vv ähvardades.
Vägistamine on kuritegu , mis ühendab seksi ja vv, tehes seksist vv vahendi. Tegemist on pigem võimu kui kirega, vallutuse ja põlguse kui armastuse ja ihaga ja pigem kui omandiõigusega seotud kuritegu. Võimu tunnetamine naise üle. Mehed tajuvad naise ilu kui agressiooni- see vallutab meeste mõtted, toob esile ihad , paneb tundma haavatavatena. Seejärel vallutusretkele pöördunult ja ärapõlatuna on vägistamine tagasitegemise moodus.
Arengumaades asi hullem- seal on ründamine, vägistamine ja tapmine mitte niivõrd kuritegu kui eesõigus.15–74-a paarisuhte kogemusega in 74% arvab, et paarisuhtes esinev vv on nii levinud, et see on Eesti ük probleem. 50% selles vanuses paarisuhtes olnutest on elu jooksul vähemalt 1X kokku puutunud vv paarisuhtes ja aastas kogeb vv 1/20-st oma suhtes.Enam kui pooled on paarisuhtes vv-ga kokku puutunud mitu korda, peagu viiendik (18%) rohkem kui viiel korral. oma suhtes vv ja vaid pooled neist puutuvad kokku ainult vaimse vv- gaga paarisuhtes. Paarisuhtevv on ühtmoodi levinud nii linnas kui ka maal. Nii koos kui eraldielavad. Lastega ja ilma, pigem on lastega leibkondades partnerite seas enam neid, kes on kokku puutunud paarisuhtevv-ga.
Müüt: vägivaldsed on n/m võrdselt, naised lihtsalt räägivad sellest. Kui vv paarisuhtes aset leiab, siis m kogevad enamasti esemega loopimist või löömist, n seevastu raskemat vv: peksmist, kägistamist, relvaga ründamist, seksuaalset vv vms. Kogu elu jooksul füüs vv kogenud m sai vaid 6% tunda peksmist või kägistamist, kuid n hulgas on seda kogenuid mitu korda rohkem: 32%.
Müüt: vv paarisuhtes on peamiselt kehvemal järjel olevate in prob.Kuid üks põhjusi, miks edukust ja vägivalda seostatakse , võib olla ekspertide hinnangul selles, et vaestel on rikkamatega võrreldes märgatavalt väiksemad võimalused koduvägivalda varjata.
Müüt: vv on süüdi alkohol .Enam kui 80%-l juhtudest kutsuti politsei kohale siis, kui perevv oli alkojoobes, sealjuures pooltel juhtudel oli tegemist raske joobeastmega. alko on riskitegur, mis võib soodustada vv esinemist paarisuhtes, eksperdid rõhut, et ainus viis vv-st võitu saada on tegeleda vv probleemiga.Vv isik vastutab täielikult oma tegude eest ja ohver ei ole see, kes „sunnib” oma partnerit end väärkohtlema.
Üv turvalisuse uuringu paarisuhtevv osa metoodikast
Vv kohta käivad küsimused on sarnased Strausi konfliktitaktika skaalaga (Conflict Tactics Scale ehk CTS), mille järgi on m ja n ohvriks langemise sagedus tihti võrdne. See on tingitud asjaolust, et küsimused ei arvesta vv põhjusi ja tagajärgi. N vv m vastu on sageli enesekaitse ja ka selle tagajärjed on kergemad, mistõttu erinevad meeste ning naiste vvkogemused kvalitatiivselt. Statameti uuring ei anna infot paarisuhtevv põhjuste kohta, küll aga selle leviku ja tagajärgede kohta.
Vägivald - on sihipärane käitumine, mis väljendab mehe vajadust demonstreerida ülemvõimu naise üle ja hoida teda kontrolli all.
Seksuaalne omandiõigus- kirjeldamaks meeste tundeid seoses naisele omatavate õigustega ja vv v tapmine võivad aset leida kui miski nimetatud õigusi ohustab. Mehe kõrgem staatus ük-s, patriarhaat, võim, sots struktuurid, ideoloogiad- naine ebavõrdses seisundis. Võimu, kontrolli ja vv vahel tugev stat seos. Kontrolliva käitumise või ka naise allasurumise vajadusega mehel tugev seos vv-ga. Sotsiaalsete suhete võrgustikus, kus väärtustatakse kõrgelt mehe suutlikkust domineerida oma naise üle, omandavad nad avalikult oma üleolekut demonstreerides sookaaslaste silmis kõrgema staatuse ja lugupidamise. Sellised kasutavad vv oluliselt rohkem nednest, kellel selline tugi puudub. Mehed demonstreerivad oma maskuliinsust seda enam, mida väiksem on nende juurdepääs ük positsiooni tõstvatele atribuutidele nagu staatusega töö, hea sissetulek vm.Tähtis on hoiakute muutmine!!!!
Perevv levikut soodustavad riskid ja perevv ulatus praktikute hinnangutes
Perevvks peetakse pereliikme(te) ja lähisugulaste vahel toimuvat vv mis kätkeb endas erinevaid tüüpe: paarisuhtevv, laste väärkohtlemist, õdede-vendade omavahelist kiusamist, laste vv eaka vanema või samas leibkonnas elava puudega sugulase vastu jne. Perevv on kompleksne probl, kuhu ei ole haaratud mitte ainult ohver ja toimepanija, vaid ka ülejäänud pereliikmed kas siis pealtnägijatena või lihtsalt ebasoodsa mikrokliima tõttu kannatajatena, aga ka laiem ringkond inimesi nagu naabruskond ja kogukond . Vv seletamisel on raske leida ühtset põhjust, on vaid omavahel kombineeruvad erinevad tegurid, sh suhtlemisprobleemid, personaalsed ja kultuuris levinud hoiakud, ebavõrdsed võimusuhted, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid jms. Vv mõjutab pereliikmete toimimist erinevates elusfäärides ning tal on omadus põlvkondade vahel edasi kanduda. Et leevendada vv neg efekti pereliikmetele, tõkestada selle levikut ning ennetada vv toimumist , on vaja eelkõige hinnata perevv riske.
Perevv- sisaldab kõiki füüs, seksuaalse, psühholoogilise või maj vägivalla akte, mis leiavad aset peres, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal. Perevv mõiste ei määratle ära sündmuse toimumise kohta. Vv juhtum võib aset leida kas ohvri või toimepanija kodus või väljaspool seda, näiteks tänaval, külas või mujal. Sagedamini esineb peres vv partnerite vahel.
Perevv levikust Eestis- Kuna (sagedasel) vv pealtnägemisel on väga tõsised tagajärjed laste vaimsele, emots ja sots tervisele ja toimetulekule, siis võib pidada vv-akti juures viibimist samaväärseks laste vahetu väärkohtlemisega. Eesti politseistatistika järgi registreeriti 2009. Aastal 3354 peretüli juhtumit, millest 937-l juhul viibisid laps juures või olid haaratud otseselt vv-intsidenti. 2010. aastal 487 naist ja mitte ühtegi meest pöördus. naised on sagedamini isikuvastase vv ohvriteks (21%) kui mehed (16%), naised kannatavad vv all rohkem kodus . vv võib muutuda tõsisemaks raseduse ajal. Kõigist äsjasünnitanud naistest oli kogenud partneri poolset füüs vv 12%.
2004-2005. aastal Lääne Politseiprefektuuris läbi viidud perevägivallajuhtumite väljakutsete analüüs näitas, et tüüpiline vv-kogemusega pere, kes satub politsei vaatevälja, koosneb kahest täiskasvanust ja 1-2 lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes.
Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusastmes, sageduses ja erinevate liikide kuhjumises (Soo 2010). Kvantitatiivsete andmete analüüsist selgub, et perevv seostub vastajatele eelkõige füüs vv-ga (löömine) ning seejärel vaimse vvga. Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks lapse füüs karistamist, eakalt vanemalt raha äravõtmist ja tema eest mittehoolitsemist.
Soovitused: Arendada ühist mõistmist perevvst, sellele reageerimisest ja juhtumite menetlemisest ning rakendada seda nii ametite siseselt kui ka erinevate erialade spetsialistide vahel. Arendada erinevate erialade esindajate ühist arusaamist isikuandmete kaitse seadusest.
Tõhustada ja muuta kättesaadavaks tegevusi ja teenuseid kõigile ohvritele ( ohvriabi ja naiste varjupaikade arendamine, tugirühmade loomine vägivalda kogenud naistele), vähendades piirkondlikke erinevusi. Arendada välja tegevuste ja teenuste süsteem perevv-tsejatele, võttes arvesse välisriikide kogemust.
Tõsta praktikute prof. taset ja suurendada erialase haridusega spetsialistide arvu. Täiendada perevv-ga tegelevate spetsialistide õppekava peresotsiaaltöö ja perevägivalla erinevaid aspekte käsitlevate ainete lisamisega.
Töötada välja põhimõtted KOV sotstööalase hindamise, arendamise ja supervisiooni korraldamiseks ja nende rakendamiseks maavalitsuste baasil.
Suurendada maavalitsuse rolli sisulises sotsiaaltöös kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamiseks.
Perepoliitikaalastes dokumentides ja perepoliitilises diskursuses rõhutada perekonna kui terviku mõistet ning rohkem tähelepanu pöörata perekonna kaitsele.
Tõhustada ennetavaid meetmeid perevv ennetamiseks.
Perevv teema käsitlemisel rõhutada selle soospetsiifilist olemust ning tõsta praktikute teadmisi selles osas.
Vv vähendamise tõhusaim viis on ennetus !
Sotstöötajatel piiratud võimalused ohvrite abistamisel. Vähe kompetentsi (85%) ja koolitusi (88%). Ei jätku aega (72%). Sekkumine on ohtlik (57%). Sekkumine pol ül (46%) Sotstöötaja saab pigem infot politseist.Perevv suletud ring- info juhtumitest ei liigu. Tuleks teha võrgustikutööd, infovahetust. Peam infoallikaks sotstöötajale on politsilt laekuv info(58%), puuduseks et mitte alati ei saa sotstöötaja seda infot. Ka pol ei saa alati infot, sest pered on teadlikud, et laste juuresolek on raskendav asjaolu ja lapsed saadetakse korterist pol tuleku ajaks minema. Kuulujutud on teisel kohal (17%) sotstöö infoallikana.
J.Saar Naistevastase vv märgilisest tähendusest Maskuliinses ük-s pannakse rõhku saavutustele , võitmisele, võitlusele, mitte hoolimisele ja kompromissidele. Mees ja naine vastanduvad, ka nende rollid. Feminiinsemad väärtused ük-s soodustavad meeste muutumist naiselikumaks ja vastupidi. Nt holland ja skandinaavia . Neil samad õigused ja kohustused. Läänemaailmas valitseb naistevastase vv ohjeldamise tendents, selle abs keelustamine on maailmas uus asi.
Esimese laine feminism algas USA-s 19 saj keskel, andis õiguse 1920 aastast osaleda valimistel, olla vandekohtunik , omada abielus vara, lahutada ja saada meestega võrdset haridust.
Teise laine feminism 1970 a muutis suhtumist vägistamisesse. Jõuti arusaamale, et in keha kuulub ainult talle. Sümpaatia ohvri vastu. al 1990 a käsitletakse vägistamist kui inimõiguste ja diskrimineerimisega seotut. Praegustel andmetel skandinaavias vägistatute arv suht suur, kuid seda seostatakse sellega, et nad on varmad sellest teatama.
Rootsis ja USA-s on naise „ei“ eiramine ükskõik millises vahekorra staadiumis käsitatav vägistamisena. Paljudes mittelääne kultuurides pole naissoo emantsipeerumine aga veel alanudki. Maskuliinsete islamimaade n olukord meenutab n positsiooni eu-s keskajal või enne seda. Eriti vv vastu on Lääs sallimatu . In vv väheneb kõigis kategooriates, mida arenenum on ük. Ja mida pikaajalisem on demokraatia. Nõrkade vähemuste kaitsmine annab tegeliku stabiilsus- ja kindlustunde nii vähemustele endile kui teistele inimrühmadele. Enamuse türannia saatanlikkus seisneb selles, et iga in näeb ja tunneb ohtu, mis varitseb teda siis kui ta mingi tunnuse järgi vähemuse hulka liigitub. Nõrkade vähemuse hoidmises pole midagi loomulikku. Tegu on nüüdisaegse ja läänespetsiifilise nähtusega, milleni jõuti individualismi rõhutamise kaudu. Võib öelda, et indiviid on kooslusele kõige kasulikum, kui tema individuaalne eripära leiab kõige rohkem väljendamist ja tunnustamist. Kui rakendada paremini indiviidide potensiaali, ületab see summarselt kollektiivi potensiaali, kus igal in on oma positsioon ja roll. Läänemaailmas humanistlik hoiak- inimväärtuste tingimusteta aktsepteerimine. Peam ül leid vähemusrühmi, mis vajavad kaitset tugeva enamuse ees.
Eu Nõukogu naistevastase vv ja perevv ennetamise ja tõkestamise konventsioon 2011
1 Konventsiooni eesmärkideks on:
- kaitsta naisi vv kõigi vormide eest, ennetada, karistada ja kaotada naistevastast vv-da ja perevv-da;
- aidata kaasa naiste diskrim kõigi vormide likvid ning edendada naiste ja meeste sisulist võrdõiguslikkust, sh naiste jõustamise kaudu;
- töötada välja igakülgne raamistik , poliitikad , meetmed n-vastase vv ja perevv kõigi ohvrite kaitsm ja abistam;
- edend rahvusvah koostööd nvastase ja perevv kaotam;
- toetada ja abistada organisatsioone ja õiguskaitseorganeid, tegemaks tõhusat koostööd ning võtaksid omaks integreeritud lähenemise nvastase ja perevägivalla kaotamisele.
2 – Konventsiooni kohaldamisala
1 Konventsiooni kohald nvastase vv kõigi vormide, sh perevv suhtes, mis mõjutab naisi ebaproportsionaalselt.
2 K-osalisi julgustatakse kohaldama konventsiooni perevv kõigi ohvrite, erilist tp soolise vv naisohvritele.
3 K- rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides.
3 - Mõisted
naistevastane vägivald - naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimin vorm; see tähendab kõiki soolise vv akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüs, seks, psühhol või maj kahjusid või kannatusi, sh selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus;
perevv- igasugu füüs, seks ja psühhol vv aktid, mis leiavad aset peres või koduseine vahel või endiste või praeguste abikaasade /partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vv-tseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas;
sugupool - sots konstrueeritud rollid, käitumine, tegevused või om, mida antud ük naistele ja meestele sobivaks peab;
sooline vägivald naiste vastu - vv, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et tegemist on naisega või mis mõjutab naisi ebaproportionaalselt;
ohver - iga füüsiline isik, kelle suhtes rakendatakse punktis a. ja b. sätestatud käitumist;
naised - hõlmab ka alla 18-aastaseid tütarlapsi.
4 Põhiõigused, võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimine
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke jm meetmeid, et edendada ja kaitsta kõigi in, eriti n õigust elada vv vaba elu nii era- kui avalikus sfääris.
2 Konventsiooniosalised mõistavad hukka naiste diskrimin kõik vormid ning võtavad viivitamatult vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid vv ennetamiseks, eriti:
- sõnastades oma riigi põhiseaduses ja teistes asjakohastes õigusaktides naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning tagades selle põhimõtte rakendamise tegelikkuses;
- keelustades naiste diskrimineerimise , sealhulgas vajaduse korral sanktsioonide rakendamise kaudu, ning
- kaotades naisi diskrimineerivad seadused ja tavad.
3 Konventsiooni sätete, eriti ohvri õiguste kaitse meetmete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma mis tahes alusel diskrimineerimiseta, olgu selleks biol sugu, sots sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised vm veendumused, rahvuslik või sots päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik seisund, sünnijärgne päritolu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, vanus, tervislik seisund, puue, perekseis, migrandi või põgeniku staatus või muu staatus.
4 Erimeetmeid, mis on vajalikud soolise vv ennetamiseks ja naiste soolise vv eest kaitsmiseks, ei peeta käesolevas konventsioonis diskrimineerimiseks.
5: Riigi kohustused ja hoolsuskohustus
1 Konventsiooniosalised hoiduvad osalemast mis tahes naistevastase vägivalla aktis ning tagavad, et riigiasutused, ametnikud, organid, institutsioonid ning muud riigi nimel toimijad käituvad kooskõlas selle kohustusega.
2 et ennetada, uurida, karistada ja hüvitada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vägivallaakte, mis on toime pandud mitteriiklike toimijate poolt.
6: Sootundlikud poliitikad- K- kohustuvad arvestama sugupoolte aspekti ning edendama ja efektiivselt rakendama naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poliitikaid ning naiste jõustamist.
II peatükk – Terviklikud poliitikad ja andmete kogumine
7 – Terviklikud ja koordineeritud poliitikad
1 Võtta vastu ja viia ellu üleriiklikke tõhusaid, terviklikke ja koordineeritud poliitikaid, mis hõlmavad vajalikke meetmeid kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ennetamiseks ja tõkestamiseks ning pakuvad naistevastasele vägivallale terviklikke lahendusi.
2 Tp keskmesse ohvri õigused ning et neid rakendatakse kõigi asutuste, instituts ja organisatsioonide tõhusas koostöös.
3 Käesoleva artikli kohaselt rakendatavad meetmed kaasavad vajadusel kõiki asjassepuutuvaid toimijaid, nagu valitsusasutusi, üleriigilisi, piirkondlikke ja kohalikke parlamente ja ametiasutusi, riigi inimõigustega tegelevaid institutsioone ning kodanikuühiskonna organisatsioone.
8 – Rahalised ressursid -Piisavaid rahalisi ja inimressursse integreeritud poliitikate, meetmete ja programmide nõuetekohase elluviimise jaoks, et ennetada ja tõkestada kõiki käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vägivalla vorme, sealhulgas selliste jaoks, mida viivad ellu valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond
10 – Koordineeriv organ-Konventsiooniosalised määravad või asutavad ühe või mitu ametlikku organit, mis vastutavad kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ennetamise ja tõkestamise poliitikate ja meetmete koordineerimise, elluviimise, järelevalve ja hindamise eest.
11 – Andmekogumine ja uurimused
kohustuvad konventsiooniosalised:
a. koguma korrapäraste ajavahemike tagant liigitatud statistilisi andmeid kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormidega seotud juhtumite kohta;
b. toetama käesoleva konvents kohaldamisalasse kuuluvate vv vormide uurimusi, et selgitada välja vv algpõhjused ja tagajärjed, vägivalla juhtumid ning süüdimõistmiste osakaal, samuti konvents elluviimiseks rakendatavate meetmete tõhusus.
2 Korrapäraste ajavahemike tagant viia läbi elanikkonna küsitlusi, et hinnata kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide esinemissagedust ja arengusuundumusi.
3 ergutada rahvusvah koostööd ning võimald rahvusvahe võrdlusuuringuid.
4 Käesoleva artikli kohaselt kogutud info oleks avalikkusele kättesaadav.
II peatükk – Ennetus 12 – Üldised kohustused
1 Meetmeid muudatuste propageerimiseks naiste ja meeste sots ja kult. määratud käitumisviisides, et juurida välja eelarvamused , kombed, tradits ning tavad, mis tuginevad naiste alavääristamisele ning n ja m stereot rollidele.
2, et hoida ära kõik käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvad vv vormid, mida võivad toime panna füüs või juriidilised isikud.
3 Meetmed võtavad arvesse ning käsitlevad konkreetsete tingimuste tõttu haavatavasse seisundisse sattunud inimeste erivajadusi ning seavad esikohale kõigi ohvrite inimõigused.
4 Meetmeid, et julgustada ük liikmeid, eriti mehi ja poisse , aktiivselt osalema kõigi käesoleva konvents kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ärahoidmisel.
5 Kultuuri, tavasid, usku, tradits või nn ”au kaitsmist” ei saaks käsitleda käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva mis tahes vvakti õigustusena.
6 Meetmeid naiste jõustamisele suunatud programmide ja tegevuste edendamiseks.
13 – Teadlikkuse tõstmine
1 Konventsiooniosalised edendavad või viivad korrapäraselt ning kõigil tasanditel läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid või programme, sealhulgas vajadusel koostöös riigi inimõiguste asutusteganning võrdõiguslikkuse organitega, kodanikuühiskonnaja valitsusväliste organisatsioonide, eriti naisorganisatsioonidega, et suurendada avalikkuse teadlikkust kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ilmingutest, nende tagajärgedest lastele ning sellise vägivalla ärahoidmise vajadusest.
2 Avalikkuse laialdase informeerimise käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallaaktide ärahoidmiseks võetavatest meetmetest.
14 - Haridus
1 Konventsiooniosalised astuvad, kui see on asjakohane , vajalikke samme , et lülitada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittestereotüüpsete soorollide, vastastikuse austuse, inimestevahelistes suhetes mittevägivaldse konfliktilahenduse, naistevastase soolise vägivalla ning isikupuutumatuse õiguse küsimusi käsitlevad õppematerjalid, kohandatuna õpilase arengutasemele , ametlikesse õppekavadesse hariduse kõigil tasanditel. samuti spordi, kultuuri- ja vaba aja veetmise programmides ja meedias.
15 – Spetsialistide koolitus
1 Konventsiooniosalised pakuvad või teevad laialdasemalt kättesaadavaks käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kõigi vägivallaaktide ohvrite või vvjatega tegelevate spetsialistide koolitusi, kus käsitletakse niisuguse vägivalla ennetamist ja kindlakstegemist, n ja m võrdõiguslikkust ning ohvrite vajadusi ja õigusi ja teisese viktimiseerimise vältimist.
16 – Ennetava iseloomuga sekkumis- ja teraapiaprogrammid
1 Töötada välja või toetada programme, mille eesmärgiks on õpetada perevägivalla toimepanijaid vägivallast loobuma , et vältida edasist vv ning muuta vv käitumisharjumusi.
2, et töötada välja või toetada teraapiaprogramme, mille eesmärgiks on takistada vägivallatsejail, eriti seksuaalkurjategijatel uute kuritegude sooritamist.
3 Esmatähtsaks peetakse ohvrite turvalisust, toetamist ja inimõigusi ning et neid programme viiakse vajadusel ellu ohvritele spetsiaalseid tugiteenuseid pakkuvate asutuste koordineeritud koostöös.
17 – Erasektori ja meedia osalemine
1 Konventsiooniosalised julgustavad erasektorit, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit ning meediat sõnavabadust ning nende sõltumatust austades osalema poliitikate väljatöötamises ja elluviimises ning töötama välja juhiseid ja eneseregulatsioonil põhinevaid standardeid naistevastase vv ärahoidmiseks ning naiste väärikuse austamiseks. koostöös erasektoriga arendada ja edendada laste, lapsevanemate ja haridustöötajate oskusi tulla toime info- ja suhtluskeskkonnaga, mis pakub ligipääsu seksuaalse või vv isel sobimatule infosisule, millel võivad olla kahjustavad tagajärjed.
IV peatükk – Kaitse ja toetus
18 - Üldised kohustused
1 Kaitsta kõiki ohvreid igasuguste edasiste vvaktide eest.
2 tagada vajalike mehhanismide olemasolu, mis kindlustaksid tõhusa koostöö kõigi asjassepuutuvate riigiasutuste, sealhulgas kohtunike, prokuröride, õiguskaitseorganite, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjakohaste asutuste ja üksuste vahel ohvrite ja tunnistajate kaitsmisel kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vv vormide eest ning ohvrite ja tunnistajate toetamisel, sealhulgas nende suunamisel üldiste ja spetsiifiliste tugiteenuste juurde.
3 Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva peatükiga kooskõlas võetavad meetmed:- põhinevad naistevastase vv ja pereväv soolise aspekti mõistmisele ning keskenduvad ohvri inimõigustele ning turvalisusele;
- põhinevad intergreeritud lähenemisele, mis arvestab ohvrite, vvtsejate ja laste omavah suhteid ning nende laiemat sots konteksti;- seavad eesmärgiks teisese viktimiseerimise ärahoidmise;
- seavad eesmärgiks vv naisohvrite jõustamise ja majandusliku iseseisvuse;
- võimaldavad vajadusel erinevate tugiteenuste pakkumise ühes ja samas kohas;
- arvestavad haavatavate isikute, sh lapsohvrite spetsiifilisi vajadusi ning et meetmed tehakse neile kättesaadavaks.
4 Teenuste osutamine ei sõltu ohvri valmisolekust süüdistust esitada või kurjategija vastu tunnistusi anda.
5 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid konsulaar- ja muu kaitse osutamiseks oma riigi kodanikele ja teistele ohvritele, kellel on õigus sellisele kaitsele kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega.
19 - Informatsioon- ohvrid saavad vajalikku ja õigeaegset informatsiooni olemasolevate tugiteenuste ja õiguslike meetmete kohtam neile mõistetavas keeles
20 – Üldised tugiteenused
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritel oleks juurdepääs teenustele, mis aitavad neil vägivallast toibuda. Need meetmed peaksid vajaduse korral hõlmama selliseid teenuseid nagu õigusalane ja psühhol nõustamine, rahaline abi, eluase, haridus, koolitus ning abi töökoha leidmisel.
2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritel oleks ligipääs tervishoiu- ja sotsiaalteenustele ning et teenused oleks piisavalt rahastatud ja komplekteeritud ning et spetsialistid oleks välja õpetatud, et ohvritele abi osutada ning neid vajalike teenuste juurde suunata.
21 – Abi individuaalsete/kollektiivsete kaebuste esitamisel-ohvid oleks informeeritud regionaalsetest ja rahvusvah individuaalsete/kollektiivsete kaebuste mehhanismidest ning nad pääseks neile ligi. Konventsiooniosalised edendavad delikaatse ning asjatundliku abi osutamist ohvritele igasuguse sellise kaebuse esitamisel.
22 – Spetsiaalsed tugiteenused
1 et osutada või võimaldada koheseid lühi- või pikaajalisi spetsiaalseid tugiteenuseid - tagades nende piisava kättesaadavuse kõigis piirkondades - kõigile ohvritele, kelle suhtes on toime pandud käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vvakte.
2 Konventsiooniosalised osutavad või võimaldavad kõigile vägivalla ohvriks langenud naistele ja nende lastele spetsiaalseid naistele mõeldud tugiteenuseid.
23 – Varjupaigad- rajataks piisaval arvul sobivaid ning kergesti kättesaadavaid varjupaiku turvalise majutusvõimaluse pakkumiseks ohvritele, eriti naistele ja lastele ning neile ennetavalt abi osutamiseks.
24 – Tugitelefon- et seada sisse üleriigiline (24/7) tasuta tugitelefon, et helistajaid konfidentsiaalselt või nende anonüümsust nõuetekohaselt arvestades kõigi vägivalla vormide osas nõustada.
25 – Tugi seksuaalvägivalla ohvritele-et rajataks piisaval arvul sobivaid ning kergesti kättesaadavaid vägistamisohvrite keskusi või seksuaalvägivallaga tegelevaid suunamiskeskusi, et tagada arstilik ja kohtumeditsiiniline läbivaatus, toetus traumaolukorras ja ohvrite nõustamine.
26 – Kaitse ja tugi vägivalla pealtnägijaks olnud lastele
1 Ohvrite kaitsmisel ja tugiteenuste pakkumisel arvestatakse kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide tunnistajaks olnud laste õigusi ja vajadusi.
2 VV tunnistajaks olnud laste eakohast psühhol nõustamist ning arvestavad lapse parimate huvidega.
27 - Teavitamine Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et julgustada igat isikut, kes on olnud konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vvaktide toimepaneku tunnistajaks või kellel on piisavat alust uskuda , et selline akt võidakse toime panna või et võib eeldada uute vvaktide toimepanekut, teavitama sellest pädevaid organisat või asutusi .
28 – Teavitamine spetsialistide poolt- et siseriikliku õigusega teatud spetsialistidele kehtestatud konfinõuded ei oleks takistuseks, mis ei võimaldaks neil vajalikel tingimustel teavitada pädevaid organisats või asutusi, kui neil on piisavalt alust uskuda, et on toime pandud tõsine vvakt ning et võib eeldada uute tõsiste vvaktide toimepanekut.
V peatükk - Materiaalõigus 29 – Tsiviilhagid ja õiguskaitsevahendid
1, et pakkuda ohvritele piisavaid tsiviilõiguslike kaitsevahendeid vägivallatseja vastu.
2 et pakkuda rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtete kohaselt ohvritele piisavaid tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid riigiasutuste vastu, kes pole suutnud oma pädevuse raames rakendada vajalikke ennetuslike ning kaitsemeetmeid.
30 – Hüvitamine
1 et ohvritel oleks õigus vvtsejalt mis tahes käesoleva konventsiooniga sätestatud õigusrikkumiste offence eest hüvitist nõuda. 2 Neile, kes kannatavad tõsiste kehavigastuste ja tervisekahjustuste all, määratakse ulatuses, mil kahju pole kaetud teistest allikatest - nagu näiteks vägivallatseja, kindlustuse või riigi rahastatud tervise- ja sotskaitse poolt - piisava suurusega riiklik hüvitis. See ei välista, et konventsiooniosalised ei saaks vägivallatsejalt määratud hüvitist tagasi nõuda, arvestades seejuures ohvri turvalisust.
31 – Eestkoste, külastamisõigused ja turvalisus
1 et laste eestkoste- ja külastusõiguste kindlaksmääramisel arvestatakse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva vv juhtumitega.
2, et külastus- ja eestkosteõiguse kasutamine ei ohustaks ohvri või laste õigusi ja turvalisust.
32 – Sundabielude tsiviilõiguslikud tagajärjed- et sunniviisiliselt sõlmitud abielusid saaks kehtetuks tunnistada, tühistada või lahutada, ilma et ohvrile tekitatakse põhjendamatuid rahalisi või administratiivseid kohustusi.
33 – Psüühiline vägivald- et inimese psüüh terviklikkust tõsiselt kahjustav tahtlik tegu, mis pannakse toime sundi või ähvardusi kasutades, oleks kriminaliseeritav.
34 – Jälitamine-et teise isiku vastu suunatud tahtlik tegu, milles teist isikut korduvalt ähvardatakse ning mis paneb teise isiku oma turvalisuse pärast muret tundma, oleks kriminaliseeritav.
35 – Füüsiline vägivald- et teise isiku suhtes kasutatav tahtlik füüsiline vägivald oleks kriminaliseeritav..
36 – Seksuaalne vv, sealhulgas vägistamine
1 Alljärgnevad tahtlikud teod oleks kriminaliseeritavad:
a seksuaalse toiminguna mingi kehaosa või eseme teise isiku tuppe, pärakusse või suhu viimine ilma teise isiku nõusolekuta; b seksuaalsete toimingute sooritamine teise isikuga ilma tema nõusolekuta; c teise inimese sundimine seksuaalsetele toimingutele kolmanda isikuga.
2 Nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena hinnatuna kaasnevate asjaolude kontekstis.
3 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et lõikes 1 nimetatud sätted kehtiksid ka tegude suhtes, mis on toime pandud endiste või praeguste abikaasade või partnerite vastu, nii nagu seda tunnistab rahvusvaheline õigus.
37 - Sundabielu
1 Täiskasvanu või lapse tahtlik abielluma sundimine oleks kriminaliseeritav.
2 Täiskasvanu või lapse tahtlik meelitamine konventsiooniosalise territooriumile või riigi
territooriumile, kus ta ei ela, nimetatud täiskasvanu või lapse abielluma sundimiseks oleks kriminaliseeritav.
38 – Naiste suguelundite ümberlõikamine
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et
alljärgnevad tahtlikud teod oleks kriminaliseeritavad.
a naise suurte ja väikeste häbememokkade või kliitori täielik või osaline eemaldamine,
kinniõmblemine või muul moel moonutamine;
b naise sundimine või kupeldamine mis tahes punktis a. nimetatud toimingute läbiviimiseks;
c tütarlapse õhutamine, sundimine või kupeldamine mis tahes punktis a. nimetatud toimingute sooritamiseks.
39 – Sundabort ja sundsteriliseerimine
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et
alljärgnevad tahtlikud teod oleksid kriminaliseeritavad:
a naisele abordi tegemine ilma tema eelneva ning teadliku nõusolekuta;
b kirurgiline sekkumine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on naise ilmajätmine loomulikul teel järglaste saamise võimest ilma naise eelneva ja teadliku nõusolekuta või protseduuri mõistmata.
40 - Seksuaalne ahistamine
Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et mis tahes seksuaalse alatooniga soovimatuks peetava verbaalse või füüsiline käitumise suhtes, mille eesmärgiks või tagajärjeks on isiku väärikuse riivamine, eriti hirmutava, vaenuliku, heidutava, alandava või ründava õhustiku tekitamine, rakendatakse kriminaal - või muid õiguslikke karistusi.
41 – Kuriteole kaasaaitamine, sellele õhutamine ja kuriteokatse. Seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kuriteona käsitletaks nende tahtliku toimepaneku korral käesoleva konventsiooni artiklites sätestatud kuritegude toimepaneku katseid.
42 – Kuritegude, sealhulgas niinimetatud ”au” nimel sooritatud kuritegude vastuvõetamatud õigustused
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, -- et kriminaalmenetlustes, mis on algatatud käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva mis tahes vägivallaakti toimepaneku järel, ei peetaks kultuuri, tava, usku, traditsiooni ega niinimetatud ”au” vägivallaakti õigustuseks. See hõlmab iseäranis väiteid, nagu oleks ohver üle astunud kultuurilistest, usulistest, sotsiaalsetest või traditsioonilistest normidest või sobiliku käitumise tavadest .-et ükskõik millise isiku poolt lapse õhutamine lõikes 1 nimetatud akti sooritamisele ei vähendaks selle isiku krimvastutust niisuguste tegude kordasaatmise eest.
43 – Kriminaalkuriteo kohaldamine- Konventsiooniga sätestatud kuriteod kehtivad sõltumata ohvri ja kurjategija omavahelistest suhetest.
44 – Jurisdiktsioon- et kehtestada jurisdiktsioon mis tahes käesolevas konventsioonis sätestatud õigusrikkumine offence üle, kui kuritegu offence on toime pandud:
- nende territooriumil; -nende lipu all sõitva laeva pardal ; -nende seaduste alusel registreeritud lennuki pardal;- nende kodaniku poolt; - isiku poolt, kelle alaline elukoht on konventsiooniosalise territooriumil.
45 – Sanktsioonid ja meetmed
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et käesolevas konventsioonis sätestatud kuriteod oleks karistatavad tõhusate, kuriteole vastavate ja hoiatuslike sanktsioonidega, arvestades kuritegude raskust. Nimetatud sanktsioonid hõlmavad vajaduse korral vabadusekaotust, mis võib viia väljaandmisele.
2 Konventsiooniosalised võivad vägivallatsejate suhtes rakendada teisi meetmeid, nagu
- süüdimõistetud isikute jälgimist või nende üle järelevalve teostamist;
- vanemlike õiguste äravõtmist, kui ühelgi teisel moel ei suudeta tagada lapse parimate huvide kaitset, mis võib hõlmata ohvri turvalisust.
46 – Raskendavad asjaolud
a kuritegu pandi toime endise või praeguse abikaasa või partneri vastu, nii nagu seda sätestab siseriiklik õigus, pereliikme, ohvriga vabaabielus elava isiku või isiku poolt, kes kuritarvitas oma võimu;
b kuritegu või seotud kuriteod pandi toime korduvalt;
c kuritegu pandi toime isiku vastu, kes oli sattunud haavatavasse seisundisse konkreetsete asjaolude tõttu;
d kuritegu pandi toime lapse vastu või lapse juuresolekul;
e kuritegu pandi toime kahe või enama koos tegutseva isiku poolt;
f kuriteole eelnes või sellega kaasnes äärmuslik vägivald;
g kuritegu pandi toime relva kasutamisega või sellega ähvardamisega;
h kuritegu tekitas ohvrile tõsiseid füüsilisi või psühholoogilisi kannatusi;
i kurjategija oli varem süüdi mõistetud sarnastes kuritegudes.
2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et trahvi määramisel arvestatakse kurjategija suutlikkust võtta rahalisi kohustusi ohvri ees.
VI peatükk - Uurimine , vastutuselevõtmine, menetlusõigus ja kaitsemeetmed
49 - Üldised kohustused
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormidega seotud uurimised ja kohtumenetlused viiakse läbi liigse viivituseta, arvestades kriminaalmenetluse kõigil etappidel ohvri õigusi.
2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kooskõlas inimõigusi puudutavate õigusaktide aluspõhimõtete ning vägivalla kui soolistatud nähtuse mõistmisega tagada käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegude tõhus uurimine ja vastutuselevõtmine.
50 – Viivitamatu reageerimine, ennetus ja kaitse
1 Vastutavad õiguskaitseorganid reageerivad kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vv vormide suhtes viivitamatult ning adekvaatselt, pakkudes ohvritele asjakohast ja kohest kaitset.
2 Vastutavad õiguskaitseorganid hakkavad viivitamatult ning asjakohaselt tegelema kõiki käesoleva konventsiooni kohaldamisala vägivalla vorme puudutava ennetustööga ning nende eest kaitse pakkumisega, sealhulgas rakendavad operatiivseid meetmeid ja koguvad tõendusmaterjali.
51 – Riskide hindamine ja riskide juhtimine- Kõik asjaomased asutused viivad riskide juhtimiseks ning vajadusel koordineerit turva - ja tugimeetmete pakkumiseks läbi surmaohu, olukorra tõsiduse ning vv kordumise ohu hindamised.
52 - Hädaolukorras rakendatavad tõkendid- Pädevatele organitele antakse volitused nõuda otsese ohu korral perevägivalla toimepanijalt, et ta lahkuks ohvri või ohustatud isiku elukohast piisavalt pikaks ajaperioodiks ning keelata kurjategijal ohvri või ohustatud isiku elukohta sisenemine või temaga ühenduse võtmine. rakendatavad meetmed seavad esikohale ohvrite ja ohustatud isikute turvalisuse.
Artikkel 53 – Lähenemiskeelud
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ohvritele tagatakse lähenemiskeelu kättesaadavus.
2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et lõikes 1 nimetatud lähenemiskeeld oleks:
- saadaval viivitamatuks kaitseks ning ilma et sellega kaasneksid ohvrile liigsed haldus- või
rahalised kohustused;
- antud välja kindlaks ajaperioodiks või kuni selle muutmise või tühistamiseni;
- antud vajaduse korral välja ex parte alusel ning mis jõustuks koheselt;
- saadaval sõltumatult teistest õiguslikest meetmetest või neid täiendavalt;
- lubatud kasutusele võtta hilisemas kohtumenetluses.
3 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et lõike 1 kohaselt välja antud lähenemiskeelu rikkumise korral rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi ja õiguslikke sanktsioone.
54 –Uurimine ja tõendusmaterjalid- et mis tahes tsiviil- või kriminaalmenetluses oleksid ohvri varasema seksuaalse käitumise ja tema seksuaalse ülalpidamisega seotud tõendid lubatatud ainult siis, kui need on asjakohased ja vajalikud.
56 – Kaitsemeetmed
1 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kaitsta ohvrite õigusi ja huve, sealhulgas nende erivajadusi seoses tunnistajaks olemisega uurimise investigation ja kohtumenetluse kõikidel etappidel, iseäranis:
a tagades neile ning nende peredele ja tunnistajatele kaitse ähvardamise, kättemaksu ja korduva viktimiseerimise eest;
b tagades, et ohvrid oleks informeeritud - vähemalt juhtudel, kus ohvrid ja pere võivad ohtu sattuda - kui kurjategija põgeneb või kui ta vabastatakse ajutiselt või lõplikult;
c informeerides neid kooskõlas siseriikliku õigusega nende õigustest, neile suunatud teenustest ning nende kaebuse suhtes rakendatavatest järelmeetmetest, süüdistustest, uurimise või menetluse üldisest kulgemisest ning nende etendatavast rollist ning kaasuse tulemustest;
d võimaldades ohvritele kooskõlas siseriikliku õiguse protseduurireeglitega olla ära kuulatud, tuuatõendeid ning esitada oma nägemus, vajadused ja probleemid kas otse või vahendaja kaudu ning et neid võetakse arvesse;
e pakkudes ohvritele vajalikke tugiteenuseid, et õigused ja vajadused oleksid adekvaatselt esitatud ning arvesse võetud
f tagades, et oleks võimalik võtta meetmeid ohvri privaatsuse ja temast loodava kuvandi kaitsmiseks;
g tagades, et võimalusel välditakse kohtu ja õiguskaitseorganite ruumides ohvrite ja kurjategijate kokkupuutumist;
h võimaldades ohvritele nende menetlustes osalemise või tunnistuste andmise ajal sõltumatuid ja pädevaid tõlke;
i võimaldades ohvril siseriikliku õigusega kehtestatud reeglite kohaselt anda kohtusaalis tunnistusi ilma kohal viibimata või vähemalt ilma väidetava kurjategija kohalolekuta, eriti kommunikatstehnoloogia võimalusi kasutades.2 Naistevastase vv ja perevv lapsohvrile ja -tunnistajale pakutakse vajaduse korral erilisi kaitsemeetmeid lapse parimaid huvisid arvestades.
57 - Õigusabi- Konventsiooniosalised tagavad siseriikliku õigusega sätestatud tingimuste kohaselt õiguse õigusabile ning tasuta õigusabi ohvritele.
VII peatükk – Migratsioon ja varjupaik 59 – Elamisõiguslik staatus
1 et ohvritele, kelle elamisõiguslik staatus sõltub siseriikliku õiguse kohaselt abikaasa või partneri omast, antakse abielu või suhte lõppemisel eriti raskete asjaolude puhul ning selle taotlemise korral iseseisv elamisluba sõltumata abielu või suhte kestusest. Iseseisva elamisloa andmise ning selle kestuse tingimused sätest siseriikliku õigusega.
2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et ohvritel lubatakse siseriikliku õiguse kohaselt abikaasast või partnerist sõltuva elamisõigusliku staatusega seoses algatatud väljasaatmismenetlus peatada, et võimaldada neil taotleda iseseisvat elamisluba.
3 Konventsiooniosalised väljastavad ohvritele pikendatava elamisloa ühes või mõlemas alljärgnevas olukorras:
a kui pädev organ leiab, et nende viibimine on vajalik nende isikliku olukorra tõttu;
b kui pädev organ leiab, et nende viibimine on vajalik koostöö eesmärgil pädevate organitega uurimisprotsessis või kriminaalmenetluses.
4 Konventsiooniosalised rakendavad seadusandlikke ja muid meetmeid tagamaks, et sundabielu ohvrid, kes on toodud teise riiki abiellumise eesmärgil ning kes on selle tagajärjel kaotanud elamisõigusliku staatuse riigis, kus nad alaliselt elasid, võivad selle staatuse saada.
60 – Soopõhised varjupaigataotlused
2 kõiki konventsioonis sätestatud põhjuseid tõlgendatakse sootundlikult ning et seal, kus on sätestatud, et kardetav tagakiusamine leiab aset ühel või mitmel nimetatud põhjusel, antakse põgenikule põgeniku staatus vastavalt kohaldatavatele meetmetele.
3, et töötada varjupaigataotlejate jaoks välja sootundlikud vastuvõtuprotseduurid ning tugiteenused, samuti sootundlikud juhised, sealhulgas põgeniku staatuse kindlaksmääramise ning rahvusvahelise kaitse taotlemise osas.
61 - Mittetagasisaatmine- et naistevastase vägivalla ohvreid, kes vajavad kaitset, ei saadeta sõltumata nende staatusest või elukohast ühelgi tingimusel tagasi mis tahes riiki, kus nende elu võib olla ohustatud või kus neid võidakse piinata või ebainimlikult või inimväärikust alandavalt kohelda või karistada.
VIII peatükk – Rahvusvaheline koostöö
1 Konventsiooniosalised teevad omavahel koostööd, et:
a ennetada, tõkestada ja karistada kõiki käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vägivalla vorme;
b kaitsta ning abistada ohvreid;
c uurida ja menetleda käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegusid;
d täita konventsiooniosaliste kohtu poolt kriminaal- ja ja tsiviilasjades tehtud otsuseid, sh rakendada lähenemiskeeldu.
2 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et inimesed, kes on langenud käesolevas konventsioonis sätestatud kuritegude ohvriks, mis on toime pandud selle konventsiooniosalise territooriumil, kes ei ole ohvri elukohariigiks, saavad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele organitele.
4 Konventsiooniosalised püüavad seal, kus see on asjakohane, integreerida naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja sellega võitlemise kolmandadele riikidele antava arenguabi programmidesse, sealhulgas sõlmides kolmandate riikidega kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid ohvrite paremaks kaitsmiseks artikkel 18 lõike 5 kohaselt.
Artikkel 63 – Ohtustatud isikuid puudutavad meetmed
Kui konventsiooniosalisel on talle teadaoleva informatsiooni põhjal piisavalt alust uskuda, et isiku puhul valitseb otsene oht, et tema kallal pannakse toime käesoleva konventsiooni artiklites sätestatud mis tahes vägivallaakt teise konventsiooniosalise territooriumil, julgustatakse informatsiooni omavat konventsiooniosalist sellest viimasele viivitamatult teatama tagamaks, et oleks võimalik rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid.
FRA- uu-osalejad- igast EL liikmesriigist osales vähemalt 1500 naist. 18–74-aastased ja räägivad vähemalt üht elukohariigi ametlikku keelt. vastajad valiti juhuvaliku teel ning
uuringu tulemused on üldistatavad nii EL kui ka liikmesriikide tasandil.
Uuringu väljatöötamine ja läbiviimine- FRA konsulteeris uuringu ülesehituse ja teemade üle juhtivate poliitikakujundajate, spetsialistide, teadlaste ja uuringuekspertidega. Uuringu küsimusi katsetati esmalt kuues EL
liikmesriigis, tulemuste põhjal töötati välja lõplik küsimustik uuringu läbiviimiseks EL kõigis 28 liikmesriigis. Kõik küsitlused leidsid aset vahetu vestluse vormis küsitletute kodudes ja küsitlejaks oli naine. Kasutati tüüpküsimustikku, mille FRA töötas välja üldkasutatavate uuringuvahendite abil ja mis tõlgiti liikmesriikide peamistesse keeltesse. Küsitlus toimus 2012.aasta apr- sept. kokku 42 000 naist.
Uuringu küsimused- Uuring käsitles naiste isiklikke kogemusi füüs ja seks vv, partneri psühho vv, seksuaalse ahistamise ja jälitamisega, mida naised arvavad naistevastasest vv-st ja perevv üldiselt ning kuidas nad neid tajuvad.
Küsiti ka partnerite ja teiste isikute toime pandud vv kohta. Samuti taustaandmeid, nt nende vanuse, hariduse ja töö kohta, et analüüsida vvohvriks sattumise seoseid ja riskitegureid.
FRA avaldatud uuringu tulemused tõendavad, et naistevastane vv on ulatuslik põhiõiguste rikkumine, mis puudutab paljude naiste elu EL-is. Samuti, et et enamik vvohvriks sattunud naisi ei teata kogetud vv-st politseile ega ohvrite tugiorganisatsioonile. Küsitluse tulemusi saab kõrvutada EL ja liikmesriikide tasandi olemasolevate andmetega ja andmelünkadega. 2011.  aastal vastu võetud Istanbuli konventsioon on esimene õiguslikult siduv piirkondlik õigusakt, milles käsitletakse põhjalikult naistevastase vv eri vorme, näiteks psühhol vv, jälitamist, füüs vv-da, seks vv-da ja seksuaalset ahistamist. Konventsioon jõustub pärast selle ratifitseerimist 10-s riigis. Uuringu põhjal joonistuvad välja vv-st teatamise mustrid ja mitteteatamise põhjused, mida saab uurida liikmesriikide lõikes.
Naistevastase vv üldine olemus ja ulatus- 1. Ligikaudu 8% naistest oli küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul kogenud füüs ja/või seks vv-da ning kolmandik naisi oli alates 15. E-a kogenud mingis vormis füüs ja/või seks vv-da. 2. Iga 10. naine oli kogenud alates 15. E-a mingis vormis seks vv-da ja iga 20. oldi alates 15. E-a vägistatud. 3. noorte naiste kui
omaette sihtrühma puhul on vv ohvriks sattumise oht eriti suur. 4. Naistevastast vv saab käsitada avalikkust huvitava üldteemana. Naistevastase vv vastased kampaaniad ja meetmed peavad olema suunatud nii meestele kui ka naistele. 5. EU Nõukogu Istanbuli konventsiooni ja EL kuriteoohvrite õiguste direktiiviga kehtestatakse uued normid selle kohta, kuidas vastata soolise vv ohvrite vajadustele. EL liikmesriike saab kutsuda üles konventsiooni ratifitseerima.
Reageerimine- Perevv ulatuslikkuse tõttu tuleb see nii EL kui ka liikmesriikide tasandil taas tõsta poliitilise
tp keskmesse. Naistest, kes on olnud või on praegu suhtes mehega, oli kogenud füüs ja/või seks vv 22%. Perevv tõhusaks reag peab riik käsitlema seda mitte eraasjana, vaid pigem ük probleemina.
1. Uuringus osalenud naistest, kelle sõnul oli tema praegune partner teda vägistanud, märkis (31%), et partner on teda vägistanud vähemalt 6x. Suur osa naisi on kogenud abielusisest vägistamist ja paljud neist korduvalt. EL kõigi liikmesriikide õigusaktides tuleb seepärast käsitleda vägistamise ohvriks sattunud abielus naisi samadel alustel kui vallalisi naisi.
2. Tulemustest nähtub, et suur arv naisi satub pärast vägivaldse suhte lõppemist taas vv ohvriks. Neid tuleb kaitsta. Eu lähenemiskeeld ja tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise määrus tuleb läbi vaadata lähtuvalt sellest aspektist , millist mõju see avaldab naiste turvalisusele.
3. FRA uuringu tulemused näitavad naise partneri liigse alkoholitarbimise ja sagenenud vv seost
4. Analüüsida tuleb ka vv-tsejate iseloomuomadusi ja käitumist, et tuvastada perevv soodust võimalikud riskitegurid . Uuringust nähtub näiteks, et lähisuhet mõjutab mõningate meeste kontrolliv käitumine (nt naise rahakasutuse või sõprade või pereliikmetega kohtumise piiramine).
5. Palju naisi, kes on perevv ohvrid, kogeb suhtes korduvat vv.
Tõenduspõhine poliitikakujundus- Naistevastase vv teadvustamise kampaaniad peavad tuginema täpsetele andmetele, sest ainult nii jõuavad sõnumid õige sihtrühmani. Samal ajal saavad need kampaaniad toetada avalikku arutelu naistevastase vv teemal. Sellised arutelud võivad suurendada vvajuhtumitest teatamist ja parandada ohvriabi. Naistevastase vv kohta andmete kogumist tuleb ilmselgelt parandada ja ühtlustada nii ELliikmesriikides kui ka nende vahel, et veelgi tõhusamalt kasutada andmeid selle kogu liitu hõlmava probl vastu võitlemisel. EL pädevuse piires tuleks teha jõupingutusi andmete kogumiseks naistevastase vägivalla põhivaldkondade lõikes. Andmete kogumist võiks juhtida näiteks Eurostat.
Naistevastase füüs ja seks vv,sh perevv tagajärjed
1. Politseile ja muudele ametiasutustele teatatakse naistevastase vv juhtumitest vähe ning selline olukord peab muutuma. Politseile või mõnele muule ametasutusele teatab kõige viimasest raskest vägivallajuhtumist kolmandik perevägivalla ohvritest ja veerand mittepartnerist isiku toime pandud vägivalla ohvritest. Perevv sagedasema teatamise
põhjus võib olla, et naised kogevad sageli mitut partneri vvjuhtumit, enne kui nad otsustavad sellest teatada, kuid muu isiku kui partneri vvjuhtum on tõenäoliselt ühekordne.
2. Eelkõige tuleb lahendada probleem, miks ohvrid ei ole rahul politsei tegevusega. Selleks tuleb kohaldada
Istanbuli konventsiooni ja EL kuriteoohvrite õiguste direktiivi ohvreid käsitlevaid sätteid ning kontrollida nende täitmist. Politsei mitmesugused sekkumisviisid ohvrite kaitseks tuleb läbi vaadata ning hinnata, kui palju need tegelikult ohvreid kaitsevad ja nende vajadusi täidavad.
Tervishoiu roll- Tervishoiutöötajate roll naistevastase vv juhtumite tuvastamisel ja takistamisel võib olla arvatust suurem. Uuringust ilmneb näiteks, et rasedatest naistest, kes olid kogenud varasema partneri vv ja olid temaga suhte ajalrasedad, koges raseduse ajal partneri vv 42%.
2. Täpsustada tuleks konfidentsiaalsusnõudeid, nii et tervishoiutöötajad saaksid vvjuhtumeid käsitleda ja neist teatada
Spetsiaalsete ohvriabiteenuste roll
1. Kui nt partneri raskeima seksuaalse vv juhtumi korral pöördus arsti, tervisekeskuse või haigla poole 1/3 naistest, pöördus naiste varjupaiga poole ainult 6% ja ohvrite tugiorganisatsiooni poole 4% naistest. Sellest võib järeldada, et vvjuhtumist teatamine sõltub mitmest tegurist: teadlikkusest nendest teenustest (see võib sõltuda naise elukohast riigis ja teenuste kättesaadavusest piirkonnas), nende organisats ressurssidest (see mõjutab suutlikkust osutada teenust) ja naiste esmavajadustest (need võivad olla seotud eelkõige tervishoiuga).
2. Ligikaudu 1/4 seks vv või mittepartnerist vägivalla ohvritest ei pöördunud ka pärast raskeimat vvjuhtumit politsei või muu organisatsiooni poole, sest tundsid häbi ja piinlikkust.
Ühine reageerimine naistevastasele vv-le- Kehtivate õigusaktide, poliitikaalgatuste ja ekspertide sekkumismeetmete tõhusust saab hinnata tegelike andmete põhjal, mis kajastavad naiste valmisolekut vvjuhtumitest teatada ja nende rahulolu saadud teenusega. Ametiasutuste koostöö on naistevastase vv juhtumite andmete ühtse ja tõhusa kogumise ja vahetamise tagamiseks äärmiselt oluline.
Partneri naistevastane psühhol vv
1. Partneri psühhol vv on levinud ja selle mõju tuleb teadvustada. Uuringu tulemustest ilmneb näiteks, et naisi (43%) on kogenud praeguse või endise partneri mis tahes vormis psühhol vv. 7% küsitluse ajal suhtes olnud naistest on kogenud vähemalt neljas vormis psühhol vv. Tuleb teadvustada, et partneri korduv psy vv kahjustab naise iseseisvust, mis on samaväärne kui iseseisva era- ja pereelu kaotus.
2. Tööandjad ja ametiühingud peaksid kaaluma teadvustavate ja muude asjakohaste koolituste korraldam vastutavatele töötajatele, et aidata neil tuvastada partneri psüh vv all kannatavate töötajate vajadused ja neile reageerida.
3. Politseis ja muudes asjaomastes ametiasutustes tuleks korraldada koolitused, mis aitavad ametnikel teadvustada ja mõista psy vv mõju ohvritele.
4. Mõnikord peab politsei süüdlase kontrolliva käitumise ja vägivallatsemise tõttu otseselt sekkuma, et
kaitsta ohvrit ja aidata tal pöörduda ohvriabiorganisats poole selle asemel, et oodata, kuni ohver ise abi otsib.
5. ELliikmesriikide tasandil tuleks läbi vaadata õigusaktid, et hinnata, kas need hõlmavad korduva psüh vvmitmesuguseid vorme ja nende mõju ohvritele.
1.4. Jälitamine- EU-28 riikides on kogenud jälitamist 18% naistest ja küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul 5% (9 milj).u 14% naistest oli saanud korduvalt samalt isikult solvavaid või ähvardavaid sõnumeid või telefonikõnesid ja 8% naistest oli kogenud, et keegi järgneb neile pidevalt või viibib pidevalt nende kodu või töökoha lähedal. 3% kõigist uuringus osalenud naistest oli kogenud sellist jälitamist, kus sama isik kahjustas korduvalt nende vara.
► (9%) oli jälitanud nende varasem partner
► Küberjälitamine – jälitamine e-posti, lühisõnumite või interneti teel – mõjutab eelkõige noori naisi.
Küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul oli EU-28 riikides kogenud küberjälitamist 4% kõigist 18–29- aastastest naistest (st 1,5  miljonit), kuid ainult 0,3% vähemalt 60-aastastest naistest2.► Kõigist naistest, keda on jälitatud, oli viiendik (21%) kogenud kauem kui kaks aastat kestnud jälitamist.► jälitamisohvreid (23%) oli kõige raskema jälitamisjuhtumi tõttu pidanud muutma oma telnumbrit või e-aadressi.
► (74%) ei teatatud politseile isegi siis, kui juhtum oli raskeim , mida vastaja küsitluses märkis.
Seks ahistamine- EU-28 riikides hinnanguliselt 83–102  miljonit naist (45–55% naistest) kogenud pärast 15. eluaastat seksuaalset ahistamist. (55  %) kogenud pärast 15. eluaastat sex ahistamist vähemalt 1korra ja (21 %) on seda kogenud küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul
Seks ahistamise tunnusjooned- on mitmemõõtmeline ja hõlmab füüsilist, sõnalist ja mittesõnalist ahistamist (nt küberahistamine). ► füüsiline ahistamine – EU-28 riikides oli 29% naistest kogenud pärast 15. Ea soovimatut puudutamist, kallistamist või suudlemist;
► sõnaline ahistamine – naistest 24% kohta oli tehtud neid solvanud seksuaalse alatooniga
märkusi või nalju; ► mittesõnaline ahistamine, sh küberahistamine – 11% naistest oli saanud soovimatuid seksuaalse
alatooniga solvavaid e-kirju või lühisõnumeid või oli neile tehtud sobimatuid ja solvavaid lähenemiskatseid suhtlusvõrgustikes ). ► Korduva ahistamise osas oli viiendik naisi (19%) kogenud pärast 15. ea soovimatut puudutamist, kallistamist või suudlemist vähemalt kaks korda ja 6% naistest on kogenud sellist füüsilist ahistamist pärast 15. ea vähemalt kuus korda. Ligikaudu 37% kõigist ohvriks sattunud naistest oli kogenud pärast 15. ea kahes või 3-s vormis seksuaalset ahistamist, 27% oli kogenud 4-6 vormis ja 8% vähemalt 7 vormis seks ahistamist.
Seksuaalset ahistamist kirjeldavad andmed
► Üldiselt oli 18–29-a ja 30–39-a naiste oht sattuda seksuaalse ahistamise ohvriks keskmisest suurem. Üle kolmandiku 18–29-a naistest (38%) ja ligi neljandik 30–39-a naistest (24%) oli kogenud seks ahistamist küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt ühes vormis. ► 18–29-a naistel oli oht saada internetis ähvardav või solvav lähenemiskatse kaks korda suurem kui 40–49-a naistel ja üle kolme korra suurem kui 50–59-a.► Seksuaalset ahistamist kogevad rohkem kõrgharidusega naised ja juhtivtöötajatest naised: seksuaalset ahistamist on elu jooksul kogenud tippjuhtkondakuuluvatest naistest lausa 75% ja oskustöötajatest naistest 74%; oskustööliste hulka kuuluvatest naistest oli seda kogenud vaid 44% ja enda sõnul mitte kunagi palgatööd teinud naistest 41%. ► Enamikul (68%) alates 15. eluaastast toimunud seksuaalse ahistamise juhtudest oli toimepanija naisele tundmatu isik. töö kaudu seotud isik, näiteks töökaaslane, ülemus või klient (32%), või sõber või tuttav (31%).
► 35% kõigist naistest, kes kirjeldasid nende kogetud kõige raskemat seksuaalse ahistamise juhtumit, hoidis 35% juhtumi enda teada ega rääkinud sellest kellelegi, 28% sõbrale, 24% pereliikmele või sugulasele ja 14% partnerile. Ainult 4% teatas juhtunust politseile, 4% rääkis sellest töökohal tööandjale või ülemusele ja alla 1% pidas nõu juristi, ohvrite tugiorganisatsiooni või ametiühingu esindajaga.
Töötavate naiste seksuaalne ahistamine- Oskustöötajatest või juhtival kohal töötavatest naistest oli elu jooksul kogenud seksuaalset ahistamist 74–75% .
Tõendite kogumine seksuaalsele ahistamisele tähelepanu juhtimiseks ja selle vastu võitlemiseks-Töö- ja haridusteemalisi haldusandmeid ning olemasolevaid uuringuid tuleks täpsustada, et need oleksid regulaarsed ja sisaldaksid üksikasjalikke küsimusi seks ahistamise kohta. Selle teabe alusel saab välja töötada selle vvvormi vastu võitlemise poliitika ja meetmed.
Lapsena kogetud vv- Laste väärkohtlemise ja sellest teatamata jätmise ulatus- (12%- 21 milj) oli kogenud enne 15. eatäiskasvanu poolt mingis vormis seksuaalset väärkohtlemist. See väärkohtlemise vorm seisneb tavaliselt selles, et täiskasvanu paljastab oma suguelundid (8%) või puudutab lapse suguelundeid või rindu (5%). Äärmuslikus olukorras oli 1% naistest, keda sunniti lapsena olema täiskasvanuga suguühtes. Ligikaudu 27% naistest on kogenud täiskasvanu poolt mingis vormis füüsilist väärkohtlemist.
Väärkohtlemise tunnused- Lapsena kogetud seksuaalse vv juhtudest 97% korral oli toimepanija meessoost, kusjuures füüs vv toimepanijatest oli mehi ainult veidi rohkem kui naisi.
► Psühhol vv esinemus- Ligikaudu 10% naistest märkis, et oli kogenud täiskasvanud pereliikme mis tahes vormis psühho vv. ► Lapsena kogetud füüs vv toimepanijad olid peamiselt pereliikmed, toimepanijana isa (55%)
ja ema (46%); naised võisid märkida ka mitu toimepanijat. ►(97%) lapsena kogetud seksvv toimepanijad olid mehed. Iga teine lapsena seksuaalse vägivalla ohvriks sattunud naine märkis, et toimepanija oli talle tundmatu mees.
Füüsilise vv vormid► 22% kõigist küsitletud naistest märkis, et vähemalt 18-a täiskasvanu „lõi teda käega või kiskus juustest, nii et see tegi haiget”. seda juhtus mitu korda (16% kõigist uuringus osalenud naistest).
Lapsena kogetud vv ja hilisemate kogemuste seos► (30%) naisi, kes oli endises või praeguses suhtes kogenud seksvv, märkis, et nad kogesid lapsena seks vv; samas märkis 10% naistest, kes praeguses või endises suhtes ei olnud seks vv kogenud, et nad kogesid lapsena seks vv.
Psühhol vv vormid► naisi (10%) märkis, et nad kogesid lapsena pereliikme psühhol vv; 6% naistest mäletab, et neile on öeldud, et neid ei armastata.
Laste kokkupuude perevv► Kokku märkis 73% naistest, kes oli sattunud varasema või praeguse partneri vv ohvriks, et nendega koos elanud lapsed teadsid vv.
Vv-ohvriks sattumise hirm ja selle mõju Soolise vv hirm piirab naiste vaba liikumist 50% küsitletud naistest väldib vähemalt mõnikord teatud olukordi või kohti füüs või seksuaalse rünnaku hirmu tõttu.
Suhtumine naistevastasesse vv ja selle teadvustamine
Naised tajuvad naistevastast vv oma riigis tavalisena või harva esinevana olenevalt nende endi perevv ja muu isiku kui partneri vv kogemustest ning sõltuvalt sellest, kas nad tunnevad teisi vvaohvriks sattunud naisi ja kas nad on
kuulnud naistevastast vv käsitlevatest kampaaniatest. Nende tegurite vastasmõju tuleb arvestada naistevastase vv teadvustamismeetmete väljatöötamisel mitmesuguste olukordade ja naiste eri rühmade jaoks. Äärmiselt oluline on korraldada eL liikmesriikide tasandil sihtotstarbelisi kampaaniaid, et suurendada naiste (ja meeste) teadmisi soolisest vv, julgustada vägivallajuhtumitest teatama, kaitsta ohvreid ning teha ennetustööd.
Kuidas tagada, et ootused teenuste suhtes täidetakse?
Naistevastase vv teadvustamise ja sellest teatama julgustamise kampaaniad saavad olla edukad siis, kui eriteenused on kättesaadavad ja piisavalt rahastatud, et täita ohvrite vajadusi.
FRA uuringus esitatud vv ulatuse andmed erinevad riigiti; riikidevahelisi erinevusi käsitledes tuleb
arvestada mitut tegurit – näiteks on riikide ametliku kuriteostatistika järgi vvkuritegude üldine sagedus eri riikides oluliselt erinev, sealhulgas naistevastaste vvuritegude sagedus (kui need andmed on olemas). Üldise kuritegevuse uuringute andmed ja konkreetselt naistevastase vv uuringute andmed näitavad alati, et vvkuritegude sagedus on eri riikides erinev.
Riikide erinevuste võimalikud põhjused
1. Kultuurist tingitud suhtumine naistevastase vv kogemustest teistega rääkimisse võib olla eri riikides erinev. 2. Soolise võrdõiguslikkusega võib kaasneda naistevastase vv suurem avalikustamine . 3. Naiste kokkupuudet vv riskiteguritega saab uurida liikmesriikide tasandil ja leida need tegurid, mis võivad suurendada kokkupuudet vv. Need on mh töötamisviisid (töötamine väljaspool kodu) ning suhtlus- ja eluviisid (nt meelelahutus ja kohtamine). 4. Koos naistevastase vv andmetega tuleb vaadelda ka üldist vvkuritegude sagedust ja selle erinevust riigiti – nt on liikmesriigi suurem linnastumine tavaliselt seotud suurema kuritegevusega. 5. Uuringust selgus vägivallatsejate alkoholitarbimise harjumuste ja naiste kogetud perevägivalla seos.
Füüs ja seks vv-EL on hinnanguliselt 13  miljonit naist kogenud küsitlusele eelnenud 1a jooksul
füüs vv. See on EL 7%1.Seksuaalne vv on hinnanguliselt 3,7  miljonit naist kogenud küsitlusele eelnenud 12  kuu jooksul seksuaalset vägivalda. See on 18–74-aastastest naistest 2%.
Füüs ja seks vv üldine levimus - naisi (33%) oli alates 15. Eluaastast kogenud füüst ja/või seks vv. 8% naistest oli eelnenud 1a jooksul .
Füüs vv tunnusjooned- 31% naistest oli alates 15. Eluaastas vähemalt ühte füüsvv juhtumi. Sagedamad füüs vv vormid on lükkamine ja tõukamine, lahtise käega löömine ja kinnihaaramine või juustest kiskumine.
Seks vv tunnusjooned- 11% naistest on kogenud alates 15. ea kas partneri või muu isiku mingis vormis seks vv.
Vägistamise ulatus Iga 20. naist (5%) on alates 15. Ea vägistatud.► 6% naisi oli püütud sundida suguühtesse; 6% naisi oli sunnitud osalema seks tegevuses, milles nad ei tahtnud osaleda või millest nad ei saanud keelduda; 6% naistest oli nõustunud seks tegevusega, sest kartsid keeldumise võimalikke tagajärgi.
Perevägivalla andmed ► 1/3 varasema partneri toime pandud füüs vv ohvritest (34%) oli kogenud vähemalt neljas vormis füüsi vv.► Kui enamik varasema partneri toime pandud vvjuhtumeist leidis aset suhte ajal, koges varasema partneri toime pandud vv ohvriks sattunud naistest (16%) vv ka pärast suhte katkemist.
Rasedusaegne vägivald Naistest, kes olid kogenud varasema partneri vv ja olid temaga suhte ajal rasedad , koges tema vv raseduse ajal 42%. Samas naistest, kes olid kogenud praeguse partneri vägivalda, koges seda raseduse ajal 20%.
Mittepartnerist isiku toime pandud vvjuhtumid- (22%) oli kogenud alates 15. ea füüs vv muu isiku kui oma partneri poolt. ► 67% naistest, kes oli kogenud muu isiku kui partneri füüs vv, märkis, et vv oli mees ja 7% märkis, et nad on kogenud nii mehe kui ka naise füüs vv. Seks vv kohta märkis 97% naistest, et vv oli mees.
Vv tagajärjed, mõju ohvrile-peamiselt tundsid nad juhtunu pärast hirmu, viha ja häbi. Muu isiku kui partneri seksuaalset vägivalda kogenud naised märkisidka, et nad olid väga vapustatud.► Vv pikaajaliste psühhol tagajärgedena olid partneri või mittepartnerist isiku toime pandud vv ohvrid kaotanud enesekindluse ning olid juhtumi tagajärjel ärevad ja tundsid end haavatavana. et neil esineb psühhol tagajärgi rohkem. ► Partneri vv ohvriks sattunud naistel ilmnevad mitmesugused pikaajalised psühho tagajärjed tõenäolisemalt kui mittepartnerist isiku toime pandud vv ohvritel.
Politsei ja muude ametiasutuste poole pöördumine- (33%)partneri ja 26 % mittepartnerist isiku toime pandud vv ohvritest pöördusid kas politsei vm organisats, nt ohvrite tugiorganisats poole alles pärast kõige raskemat vvjuhtumit.
Ohvrite täitmata vajadused-soovisid nad eelkõige kedagi, kellega rääkida ja kes neid toetaks (33–54%, olenevalt vägivallaliigist ja toimepanijast), seejärel sooviti kaitset (12–25%) ja muud praktilist abi (13–21%).
Vvkogemusest ülesaamine- (57–60%, olenevalt toimepanijast ja vvliigist) oli rääkinud kogetud rängimast vvjuhtumist teise isikuga. u(35%) märkis, et neid aitas vvkogemusest üle saada pere ja sõprade toetus
Partneri psühhol vv- (32%) oli kogenud praeguse või varasema intiimpartneri psühholoogiliselt vägivaldset käitumist. ► Intiimpartneri mistahes vormis psühhol vv oli kogenud kokku 43% naistest ► Tavalisimad psüh vv vormid on naise omavaheline alandamine või halvustamine, tema käikude kohta liiga üksikasjalik küsimine ning vihastamine, kui naine räägib teiste meestega. 1/4 naistest oli lähisuhtes kogenud kõiki neid vvvorme.► u 5% naistest oli praeguses suhtes kogenud majandusvv ja 13% naistest oli kogenud teatud vormis majandusvv varasemates suhetes, näiteks kui partner takistas naist iseseisvalt otsustamast pere rahaasjade üle või keelas tal töötada väljaspool kodu.
Vvohvriks sattumise hirm ja selle mõju► Suure vägivallahirmuga naised olid suure tõenäosusega kogenud füüs või seksvägivalda. ► (21%) oli küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul kartnud (vähemalt) mõnikord. ► Naised kartsid kõige rohkem võõra isiku rünnakut► 7% kõigist uuringus osalenud naistest märkis, et on küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul kartnud, et neid võib füüs või seks rünnata varasem partner.
► Veidi üle poole kõigist EL elavatest naistest (53%) oli vähemalt mõnikord vältinud teatud olukordi või kohti füüs või seks rünnaku hirmu tõttu.
Suhtumine ja teadlikkus- naistest (78%)peab naistevastast vägivalda oma riigis väga või üsna tavaliseks► 39% märkis, et nad teavad oma sõprade hulgas ja perekonnas teisi naisi, kes on perevv ohvrid. Naistest (22%) teadis oma praeguses või endises töö- kohas või õppeasutuses kedagi, kes on olnud perevv ohver.
► Keskmiselt iga teine naine EL teab, et on olemas kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad kaitset perevv vastu ja selle ennetamist. Pool küsitletud naistest märkis, et nende riigis puuduvad spetsiaalsed perevv käsitlevad õigusaktid või nad ei olnud nende olemasolust teadlikud► naisi (19%) ei teadnud ühtki oma riigis naistevastase vv ohvritele pakutavat ohvriabiteenust, mida küsimustikus nimetati.► Pool EL naistest oli hiljuti näinud naistevastase vv võitlemise kampaaniaid võinendest kuulnud. (89%) toetaks seda, kui arstid küsiksid patsiendil teatud vigastusi või sümptomeid märgates alati vv kohta.
Edasised sammud- Uuringu tulemused pakuvad EL ja liikmesriikidele naistevastast vv käsitlevat kogu  ELi hõlmavat seni kõige ulatuslikumat andmekogu, mida saab kasutada praktiliste poliitikameetmete väljatöötamiseks.
■ EL tulevased naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiad võiksid põhineda selle uuringu tulemustel, et lahendada naiste vvkogemustega seotud põhiprobleeme. Need on näiteks naistevastase vv uued või hiljuti ilmnenud vormid nagu jälitamine või kuritarvitamine moodsa tehnika abil ning vv aspektid, millest naised sageli politseile ja ohvrite tugiorganisatsioonidele ei teata.■ Uuringust ilmnenud naistevastase vv ulatust arvestades peaks EL Stockholmi programmi järgne justiits - ja siseküsimuste poliitika tagama selle, et naistevastast vv tunnistatakse ja käsitatakse kuritegevusele ja kuriteoohvritele suunatud EL meetmetes põhiõiguste rikkumisena.■ EL kuriteoohvrite direktiivi kohaldatakse kõigi kuriteoohvrite suhtes ja selles on peale muudehaavatavate ohvrite konkreetselt nimetatud soopõhise vv ohvreid. Direktiiv annab kindla aluse, et liikmesriikide tasandil välja töötada sihtotstarbelisi meetmeid, millega täita vvohvritest naiste vajadust ohvriabi ja kriminaalõiguslike meetmete järele. Eu Komisjon vaatab direktiivi rakendamist läbi, mille osana võiks hinnata, kas direktiiv täidab tegelikult vägivallaohvritest naiste vajadusi ja tagab nende õiguste kaitse.■ EL peaks uurima võimalust ühineda EuNõukogu naistevastase vv ja perevv ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon). See on praegu kõige põhjalikum piirkondlik naistevastast vv käsitlev piirkondlik õigusakt. Ka FRA  uuringu tulemused võiksid olla liikmesriikidele abiks selle konventsiooni ratifitseerimisel.■ EL liikmesriikidel on soovitatav välja töötada konkreetne riiklik naistevastase vv tegevuskava, mille jaoks saaks riigisiseste andmete puudumise korral kasutada selle uuringu tulemusi.■ EL tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika peaks käsitlema naistevastase vv mõju nendes valdkondades. Liikmesriikide tasandil peaks see kajastuma konkreetsetes poliitikameetmetes ja valdkondade riiklikes tegevuskavades. Rahastamist vajavad eelkõige naistevastase vv ohvritele suunatud ohvriabiteenused.■ Nii EL kui ka liikmesriikide tasandil tuleb tugevdada ohvri- ja ohvrite õiguste keskset lähenemisviisi vv ohvritest naistele. ■ EL ja liikmesriigid võiksid rohkem pühenduda korrapärasele andmete kogumisele naistevastase vv erinevate vormide kohta. Seevõib pakkuda andmeid, mis aitavad välja töötada vahetuid poliitikameetmeid. ■ EL ja liikmesriikide naistevastase vv vastu võitlemise poliitika ja riiklikud tegevuskavad tuleks välja töötada otseselt naiste kogetud vv kohta kogutud andmete põhjal.
RAAMAT:MÜÜDID: 1. Norm mees pole vv, 2. Vv kasut impulsiivsed mehed, 3. Kui mehel on olnud raske lapsepõlv, 4. Mehe kahetsus ja süümekad näitavad, et ta on muutunud, 5. Rusikas räägib, kui mees ei leia sõnu, 6. Norm naine ei lase end peksta. 7 naised ise näägutavad, riietuvad väljakutsuvalt. 8. Kui naine jääb vv mehe juurde kiidab ta selle käitumise heaks. 9. Kui naine muutub, muutub ka mees, 10. Naine ei vaja abi ja sekkumist, 11. Vv lõpeb, kui abiellutakse, saadakse laps, 12. Vv= tüli, see kuulub alu juurde, 13, perevv juhtumites on pooled võrdselt süüdi, 14. Aeg parandab haavad, 15. Vv probl puhul on hoida pere ikka koos, 16. Meeste vv põhjustab alko v narko (alko ei põhjusta vaid soodustab), 17 kodune vv on ühekordne juhtum, 18. Vv on loomulik osa sekskäitumisest.
Naiste ja meest vastu suunatud vv erinevus: 1. Naiste kallal vv mehed, meeste kallal vv mehed. 2. Naistega vv omad, meestega pigem võõrad, 3. Naised kannatavad lähisuhte vv 9:1le. Naised tapavad 10 x harvem oma kaasa.4. 2/3 vv toimub kodus, mestel väljas. 5. Mehed vv naistega koha kättenäitamises, meestevahel aga paremuse väljaselgitamiseks. 6. Naiste vv on tihti enesekaitse, mehed aga soovivad domineerida. 7. Naised kannatavad vv tagajärjel rohkem oma füüsise tõttu. 8. Algataja peam mees. 9, naiste puhul vv on taunitav, meeste puhul lubatud käitumine (nt poiss peab enda eest seisma). 10. Naistel puudub kult heakskiit , meestel 1000 a ajalugu. Käitumist õigustanud nii filosoofia kui ka kultuur.
Lähisuhtevv kui spetsiif kuriteo liik: Ohver ja vv lähedastes suhetes; ohver sõltub vv emots, mat, moraalselt; ohver ja vv jäävad peale teo toimepanekut samasse ruumi.
Naistevastase vv tase maailmas ja eestis: Pettai 2001 a. 535 naist, 472 meest 1. Uuring. 2003 a teine uu.
VV suhte eri etappidel: kohtinguvv- vv enne kooselu algust.sekssuhte algus- mees kohtleb naist omandina; rasedus- armukadedus , kahtlus, et laps pole oma, tp. Lapse sünd- armukadedus abielutüdimus- jahtunud tunded kui vv ajend . Lahutusjärgne vv- naine kui omand
4 peamist paarisuhte tüüpi:
peretülide lahendamise taktika:1. Rahulik asjade arutamine . 2.
Vaidlemine. 3. Vaikimine ja ootamine. 4. Ägedad vastastikku süüdistused.
Võrdväärses suhtes on tüli algataja peam naine, ebavõrdses mees.
Vägivallatsükkel- vv kaldub kordkorralt intensiivistuma.
1. plahvatusfaas. 2. Kahetsuse faas. 3. Jälitamise f, (lillede kink)4. Mesinädalate f,( harmoonia periood) 5. Kogunemise f.(mees vabastab mõtetega end süütundest, et see oli naise süü ka) Otsustamatuse f,(pingete kujum, sest tegelikult konflikti ei lahendatud ) 7. uus plahvatuse f. (mees virutab ja tsükkel algab uuesti). (meeste- naiste rütmid John Grey- mehed on marsilt).
VV-spiraal- romantilised ootused- erinevuste märkam- mees kardab, vastasseis tugevneb- naine kohandub- mees tõmbub tagasi, uuesti romantilised ootused- maine tunneb end tühisena- mees vägivaöldne- pettumus naise poolt- mees pettunud - naine võõrandub- suhe laguneb
Vv teooriad- Kromosoomiteooria(xyy sündroom), testosteroonit, psühhopatoloogiad, õpitud käitumise t (ük süü), õk-s läbilöömine; sugupoolte hierarhia (patriarhaalne), lapsepõlves kogetud agressiivsus, kokkupuude reaalse vv-ga, empaatiavõime kui mehele mittesobiv käitumine.
Vv soodust tegurid- noorem iga, madal haridustase, sots ebaadekvaatsus, madal sots kapital , soorollilised arusaamad mehest/naisest, emots sõltuvus (mees soovib distantsi kuid kasrdab mahajärmist), emots isolatsioon, suhtlemisraskused , isiksuseomadused, alko/narko, maj stress , lapsepõlves kogetud vv, vv kasutamise kogemus, vv toetavad hoiakud, puudulik kaitsesüsteem, vv levik meedias.
Vv mehe tunnused: puudulik empaatiavõime, süüdistav, kaitsev, kontrolliv, jäigad soorollihoiakud, halvustav naiste suhtes, usaldamatus , ebareal ootused partneri suhtes, kahepalgelisus, kõrge omanikutunne, madal enesekontroll , teise aladuse nautim, ülbus ja iseolev suhtumine, despootlikus, puudulik analüüsivõime, jõhkrus ja julmus
Ohvriteooriad: 1. õpitud abituse t (naine võtab endale ohvrirolli,kujuneb välja süütunne, ei otsi abi ja kui, siis on selle suhtes skeptiline, pöördub vv juurde, hakkab tundma, et ongi ära teenunud). 2. Traumaatilise sõltuvuse t- stocholmi sündroom? Võtab vastu vv vabandused olles haavatavas seisundis ja vajades lohutust, tekib teat käitumismuster, milles tuntakse vv-ga emots sidet. 3. Abitus kui masohhism - naised tunnevad, et polegi paremat väärt. 4 toimetulija hüpotees- n otsib abi, kuid asutus on võimetu
Ohvristumist soodust tegurid: enesealalhoiuinstinkt, surmahirm , suitsiidihirm, lapspõlves kogrtud vv, kodune kasvatus, soorollilised arusaamad m/n, madal haridus, emots sõltuvus, maj sõltuvus, vastutus laste ees, ebakindel tulevik, usk, puudulik abisüsteem, illusoorsed lootused, haletsus, süütunne, häbi, alko, madal enesehinnang .
vv-ohvri tunnusjooned: ohvrikäitumine (küürus, ei vaata otsa), enesekaitse reakst, madal enesekontroll ( nutt ), madal enesehinnang, ülipüüdlik kohanduja, alaväärsuskompleks, masohhism, tradits kasvatus, väljaarenemata isiksus (ei suuda kaitsta oma soove), mehest sõltuv, ebastab psüühika, sots abitus, käsutäitja, jõu ja võimu ihalus (vajab autoritaarset meest).
Vv tagajärjed: Psüüh šokk (raskused mõtlem, arusaamisel, nutu ja vihahood, paanika , tühjus, depres) füüs sümptomid: nõrkus, jõuetus, iiveldus , südame pekslem, valud, unetus . Hirmutunne, segadus , une /söömishäired jne.
Koduse vv lastele: sex/füüs kallaletungid, hooletussejätmine, peksmine, mõrv, lapserööv, sex ärakasutam
Isel tunnused: nähtavad vigastused, probl koolis, sots isoleeritus , isiksusemuutused, käitumisprobl, emots tasakaalutus, otsustamisvõimetus, alko/narko tarbim , meeste/naistevihkam, rasedus, hulkurlus
Abiotsimise muster: esimesed vv juhtumid( naine süüdistab ennast), jätkuvad vv juhtumid (nainemõistab, üritab muuta, hel pol, naise püüded ebaõnnestunud, vv süveneb), vv süvenemine (otsib abi pikalt).
Seadusandlus : prgrf 118- raske tervisekahjustuse tekitam; 120. Ähvardam, 121- kehaline väärkohtlem. 141 vägistam. 391 krimimenetluse alustam erasüüdistusmenetluses ( kannatanul õigus taotleda)
Naiste õigused: elu, võrdsus, vabadus, isikuturvalisus, võrdne kaitse seaduses, mittediskrimineerimisele, õiglasele ja soodsale töötingimusele, privaatsusele, öelda ei, rahale, olla see kes oled, turvalisele elule, kõigile mitte meeldida, seada ennast esikohale, teha oma elus muutusi, teha vigu, olla inimlik so mitte täiuslik, esitada küsimusi.
Ohvri nõustam: loo toetav suhe. Lähtu ohvri turvalisusest. Ära tekita kahju. Selgita välja kriminaalõiguslikud tagajärjed ohvrile ja vv-le
5. sul on õigus suhelda lepitajaga individ, 6. Leia vajadusel tugiisik , 7. Ohvrile ei tohi esitada tingimusi leppe saavutamiseks, 8. Millised tingimused on tähtsad leppeni jõudmiseks.9. nõua kirjalikku lepet , 10 ära nõustu teistkordse lepitamisega
126-usaldustelefon eestis.