Sooline defineerimine
Arutelu
Sarah
Raichmann
Inglise
keeles on ilmekalt kaks sõna kirjeldamaks kellegi sugu – sex
ja gender .
Sex,
nagu arvamusliider Marina Watanabe kirjeldab, on bioloogiline. See ei
tähenda, et see ei oleks binaarne või vaid üheti mõistetav, kuid
et see on seotud otseselt inimese füüsisega. Gender
on aga sotsiaalselt kujundatud arusaam kellegi soost. Hea näide
sellest on näiteks arusaamad mehisusest ning naiselikkusest
erinevates kultuurides. See tähendab, et miski mida meie arvame
olevat mees või naine spetsiifiline ei pruugi olla samamoodi
mõitetav mõnes teises kultuuriruumis.1
Siinkohal tasub täpsustada, et ei sex
ega gender
ei ole kuidagi seotud kellegi seksuaalsusega või nende seksuaalse
orientatsiooniga – mis siin all on mõeldud on vaid nende sugu ning
enesedefineeringut kas mehe või naisena .
Essentsialism
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laamamees
Õppematerjali autor
Põhiliseks sotsiaalseks üksuseks on põlvnemisgrupid tunnustatakse ühist esivanemat ja seetõttu grupp püsiv. Koosneb väiksematest üksustest, madalaimal tasandil on üksikmajapidamised. Erinevad sugulaste majapidamised moodustavad liini (suguvõsa). Liinid moodustavad küla ja need omakorda regiooni. Juhiksolemine on karismaatiline, põhineb isiku omadustel (kui on võimeline oma isa tööd jätkama, muidu valitakse keegi teine). Hõimulised kogukonnad on egalitaarsed. Sooline diskrimineerimine: lastetapp (tüdrukud yanomamidel). Mehel võim naise üle. Ja kuna naisi on sp vähe, peavad külad omavahel sõdu naiste hankimiseks. Hõim on suuresti segmentaarne kogukond. Koosneb suurest hulgast sõltumatutest lokaal kogukondadest primaarsed segmendid. Struktuuriline ekvivalents - üksused, mis asuvad samal tasandil, on nagu suure ehitise ehituskivid üksteise vastu vahetatavad. Funktsionaalne
mõnedki sellest seaduseelnõust välja loevad. Vastupidi, on oluline juhtida tähelepanu naiste ja meeste erinevusele ning sellelt tasandilt tagada mõlemale soole võrdsed võimalused. Ei saa ju lugeda meeste diskrimineerimiseks näiteks seda, et vaid naised saavad sünnituspuhkust. Antud juhul on vahetegemiseks olemas täiesti mõistlik põhjus ning seetõttu ei ole tegu diskrimineerimisega. Üsna palju diskussiooni tekitab küsimus, kas sooline võrdõiguslikkuse seadus peaks olema eraldiseisev või osa üldisest diskrimineerimisvastasest seadusest. Eraldi seaduse poolt räägib teiste riikide praktika ning fakt, et sugude puhul ei ole tegemist vähemustega ühiskonnas, millede diskrimineerimist peaks käsitlema koos teist liiki juhtudega. Lõppsõna Olgugi, et seadusega on juba üsna palju vaeva nähtud ning tõenäoliselt nähakse veelgi, tundub siiski kahtlane olevat, kas seda üldse vastu võetakse. Kasvõi suhtumine
sotsiolektid (=keeles toimunud muutused on seotud kogukonna sots. struktuuriga) ja register või stiil (= eesti k kasutatakse muukeelses keskkonnas elades kindlates olukordades ja valdkondades). Praakli: Soome eesti keel on eesti k piirkondlik keelekuju, st eesti k variant, mida räägitakse ühel geograafilisel territooriumil. Väljaspool Eesti geograafilist ruumi räägitavate keelekujude defineerimine samadel alustel pole võimalik. Ükski kontaktitekkeline keelekuju pole kunagi ühtne. Samal territooriumil on mitu eri keelekuju, mis moodustuvad paljudest idiolektidest. 23. KEELELINE REPERTUAAR – ühe inimese kasutuses olev keelevariantide kogum. See koosneb lugemisest, arusaamisest, rääkimisest ja kirjutamisest. 24. SUHTLUS- JA KEELELINE PÄDEVUS SOTSIOLINGVISTIKA MÕISTES
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
1.9. Melvin Tumini kriitika:............................................................................. 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine........................................................................... 153 13 19.1.16. Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused..........................................155 19.1.17
kogum, lõpmatu, hõlmab kõike, moodustab ajus omavahel seotud sekeemid e mina-skeemid - mina-skeemid (self-schemas, Hazel Markus) uskumused enda kohta, mis juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega. Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse. Kust minapilt pärineb? - Mälu ilma võimeta meenutada on enda defineerimine äärmiselt raske. Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne iseenaast enam ära
- Taastootmisperekond – enda loodud perekond. Abielu... ...mehe ja naise vaheline ühendus, milles naise lapsed tunnistatakse mõlema partneri seaduslikeks lasteks AGA Formaalne vs mitteformaalne abielu Laste staatus vanemate juurde kuulumises erineb Kasvav hulk ühiskondi, kus abielu on samasooliste ühendus ja lapsed on adopteeritud, surrogaat emaduse vms abil muretsetud Mitmikabielud Abielu ülesanded (Edmund Leach) 1. Seadusliku isa defineerimine naise lastele, ja/või ema defineerimine mehe lastele 2. Mehele naise seksuaalsuse üle monopoli andmine ja/või naisele mehe seksuaalsuse üle monopoli andmine 3. Mõlemale või ühele partnerile teise tööjõu üle kontrolli andmine 4. Mõlemale või ühele partnerile teise omandi üle kontrolli andmine 5. Ühise omandifondi rajamine ehk partnerluse rajamine laste heaks 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid