Soojusülekanne
Õpik lk. 23
Tv:
Soojusülekanne
· Siseenergia levimist ühelt kehalt
teisele või ühelt kehaosalt teisele
nim. soojusülekandeks.
· Soojusülekandes levib siseenergia
soojemalt kehalt külmemale.
Soojusülekanne
liigitatakse siseenergia
ülekande viisi alusel:
· Soojusjuhtivuseks
· Konvektsiooniks
· Soojuskiirguseks
Soojusjuhtivus
· Soojusülekannet, kus energia levib
ühelt aineosakeselt teisele, ilma et
aine ümber paikneks, nim.
soojusjuhtivuseks.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TA17
Õppematerjali autor
· Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. · Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. Soojusnähtused · Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. · Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale kehale seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. · Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid võrdsustuvad. · Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne.
ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumine keha siseenergiaks nimetatakse neeldumiseks. Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. Siseenergia levik ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Kehadevahelise soojusvahetuse korral suureneb kõigi soojenevate kehade siseenergia täpselt nii palju, kui väheneb jahenevate kehade siseenergia. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Soojusülekandes esinevate soojushulkade summa null, s est saadud soojushulk (Q1) on positiivne ja antud soojushulk (Q2) negatiivne. Keha siseenergia väheneb kui keha teeb mehaanilist tööd. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Miks teki all soe? Sp, inimene kiirgab soojust. Kiirgus läbi kasuka või teki ei lähe. Kasuka ja teki soojusjuhtiv on halb, sest seal on palju õhku. Konvents ei toimu, sest karvade vahel ei saa õhk liikuda
keha ajaühikus neelab. Mida nimetatakse soojusülekandeks? Missugused seaduspärasused kehtivad soojusülekandel? Soojusülekandeks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele. A) soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmale kehale. B) soojusülekandes suureneb soojenevate kehade siseenergia sama palju kui väheneb jahtuvate kehade siseenergia. C) soojusülekanne kestab seni kuni kehatemperatuurid võrdsustuvad. Mida nim soojuslikuks tasakaaluks? Mis puudub soojuliku tasakaalu korral? Soojuslikuks tasakaaluks nim. Seda kui kehade temperatuuris on samad. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Missugused on kaks moodust keha siseenergia suurendamiseks? 1)soojusülekanne.2)Mehaanilise tööga.
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud? *Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. *Mida suurem on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse võimsus. *Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. *Mida kõrgem on temperatuur, seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Lambipirnid (hõõgniit) Wolframist hõõgniit hakkab temperatuuri tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. *Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe I hapnikku, et W ei saaks oksüdeeruda) *Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust
võrdsustuvad, protsess QÜ = QAQB lakkab. Saabub soojuslik tasakaal Soojushulk · Soojus ei ole füüsikaliselt mingi asi, mis füüsiliselt kandub ühelt kehalt teisele. Reaalselt kandub üle energia. · Füüsikaliseks suuruseks, mis seda kirjeldab on soojushulk Q. Q = mc(t2t1). Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Soojushulga mõõtühikuks on 1J Soojusülekanne · Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Iga keha võib soojust ära anda ja vastu võtta Selleks on kolm viisi: a) Soojusjuhtivus b) Konvektsioon c) Soojuskiirgus Keha soojuse äraandmisvõime sõltub keha temperaturist, massist, pindalast ja pinna omadustest. Soojusjuhtivus
Mehaaniline töö Soojusülekanne Keha siseenergia muutmise viisid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mehaaniline töö Soojusülekanne Soojushulk Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulka tähistatakse Q tähega. Soojushulga mõõtühikud Soojushulka mõõdetakse kalorites. Tänapäeval mõõdetakse soojushulka dzaulides. Soojusülekanne Siseenergia levimist ühelt Soojusülekanne kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks.
temperatuuri ühe kraadi võrra. 19. Missugused on erisoojuse tähis valemites ja mõõtühik? J Erisoojuse tähiseks valemites on c ja mõõtühikuks o kg C 20. Kuidas on võimalik muuta keha siseenergiat? Keha siseenergia muutmiseks on kaks võimalust: · Mehaaniline töö · Soojusülekanne 21. Mida nimetatakse soojusmasinaks? Soojusmasinaks nim. siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutvat seadet, milles iseloomustab energia muutumist mehaaniline töö. 22. Missugustest osadest koosneb soojusmasin? Soojusmasin koosneb: · Soojendist · Jahutist · Töökehast 23. Mida nimetatakse soojusmasina kasuteguriks? Soojusmasina kasuteguri näitab, kui suure osa juurdeantavast
Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekanes levib siseenergia soojemat külmemale kehale. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Keha siseenergiat saab muuta 2 viisil: töö ja soojusülekande abil. Keha soojendamiseks kuluv soosjushulk sõltub 3 asjaolust: temp. Muutusest, keha massist ja keha ainest. Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra Q=cm(t2-t1) c= Q _ m( t2-t1) Q- soojushulk m-mass t2-lõpp temp. t1-alg temp. c-erisoojus J _ kg°C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid