Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Soojustehnika teooria eksamiks (13)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked , vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur.
2.Töötava keha olekuparameetrid . Nende all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid , mis on proport-sionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia , entalpia . Parameetreid, mille kaudu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. Termodünaamilise keha termilisteks olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp. Soojuslikeks olekuparameetriteks on aga suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist olukorda. Nendeks on: siseenergia u,[J/kg]; entalpia h,[J/kg]; entroopia s,[J/kg]. Sõltumatud olekuparameetrid on: 1.Erimaht(keha massiühiku maht) v=1/, [m3/kg]. 2.Tihedus(on erimahu pöördväärtus)=M/V=1/v, [kg/m3].3. Rõhk (pinnaühikule normaalisihis mõjuv jõud) p [N/m2,Pa]. 4.Temperatuur(iseloomustab antud keha kuumenemise astet mingi teise keha suhtes ja määrab nendevahelise soojusvoo suuna).
3. Soojus ja töö. 1.Energia ülekanne töö vormis- on seotud kehade ümberpaiknemisega ruumis või süsteemiväliste parameetrite muutusega. 2.Energia otsest üleminekut ühelt kehalt teisele ilma väliste parameetrite muutusteta (kõrgema temp. kehalt madalama temp. kehale), sellist ülekande vormi nim. soojuseks. Soojusvahetus , levi- soojusevormis ülekantud energiat nim. soojushulgaks. Tähistatakse Q- [J]. q=Q/M [J/kg].
4.Ideaalne gaas . Selle all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht on tühiselt väike, mis võimaldab neid vaadelda materiaalsete punktidena. Gaasi molekulid on pidevas liikumises. Sellist aineosakeste liikumist nimetatakse soojuslikuks liikumiseks. Ideaalses gaasis liigub sirgjooneliselt seni kuni ta põrkub kokku naabermolekuli või gaasi piirava pinnaga. Põrked põhjustavad rõhu. Loodudes sellist gaasi ei esine. Selle põhjal saame välja kirjutada valemeid.
5.Ideaalse gaasi olekuvõrrandid. Termodünaamilise keha termiliseks oleku- ehk karaktervõrrandiks nim. võrrandit, mis seob omavahel termodünaamilises tasakaalus oleva süsteemi termilised olekuparameetrid. 1. Ideaalsete gaaside olekuvõrrand on tuletatav moleku-laarkineetilise teooria põhivalemist p=2/3n(mw2)/2, kus n- molekulide arv mahuühikus, m- gaasimolekuli mass, w2- gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus, p- rõhk. 2. Teiseks ideaalse gaasi molekulaarkineetilise teooria võrrandiks, mis seob gaasimolekuli keskmise kineetilise energia temperatuuriga, on võrrand: 2/3(mw2/2)=kT, kus k- Boltzmanni konstant(k=1,38•10-23 J/K). 3. Avogadro seadus pv=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi  (kg/kmol) ja tih  (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le /=v= const , kus v=V nim. gaasi moolmahuks. pV=NokT, kus Nok=R- nim. ideaalse gaasi universaalkonstandiks (=8314 J/kmol). pV=MRT Mendelejevi võrrand(ideaalse gaasi olekuvõrrand). pV= RT – Clapeyroni võrrand, kus R- ideaalse gaasi erikonstant.
6.Ideaalgaaside segud . Daltoni seadus. Gaaside segud on nt. õhk, põlemisgaasid, gaaskütus jne. Gaasisegude iseloom. kasut. kahte liiki suurusi: 1) suurusi, mis iseloom. gaasisegu üksikuid komponente, 2) suurusi, mis iseloom. gaasisegu tervikuna . Olgu mahus V soojusliku tasakaalu olekus ideaalsete gaaside segu. Tähistades üksikute segus olevate gaasikomponentide molekulide arvu N1,N2,…,Nn on võrrandi pV=NkT põhjal pV=(N1+N2+ …+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+…+Nn/V*kT. Selle võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,…]väljendavad rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta hõivaks kogu gaasisegu mahu. Tähistades üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhud vastavalt p1=(N1kT)/V, p2=(N2kT)/V,…, saame p=p1+p2+…+pn. Järelikult, üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaas-segu kogurõhuga (DALTONI seadus)
7.Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamiline protsess. Väliskeskkonna all mõistetakse kõigi teatud ruumi osas paiknevate meelevaldsete füüsikalis-keemiliste omadustega kehade kompleksi. Termodünaamiline süsteem on väliskeskkonnast kindlate geomeetriliste pindadega eraldatud kehade kogu. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vaheline vastasmõju võib olla kas mehaaniline (nt soojuse ülekandumine välis-keskkonnast süsteemi) või soojuslik (soojuse ülekandumine väliskeskkonnast süsteemi). Väliskeskkonna soojusliku vastasmõju puudumisel on termodünaamiline süst. soojuslikult isoleeritud e. adiabaatne . Termodünaamilised süst. jag. veel materjaalselt suletuiks ja avatuiks. Materjaalselt suletud süst. puudub massivahetus väliskeskkonnaga. Termodünaamiliseks protsessiks nim. termod .süs. toimuvaid järjestikulisi olekumuutusi. Td protsessi käiku väljendatakse tavaliselt mingite olekuparameetrite seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt.
8.Mehaaniline töö. Mehaanilist tööd
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Soojustehnika teooria eksamiks #1 Soojustehnika teooria eksamiks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 686 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor

Lisainfo

1.Termodünaamiline keha
2.Töötava keha olekuparameetrid
3.Soojus ja töö.
4.Ideaalne gaas.
5.Ideaalse gaasi olekuvõrrandid.
6.Ideaalgaaside segud. Daltoni seadus.
7.Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamiline protsess
8.Mehaaniline töö.
9.Tehniline töö.
10.Siseenergia.
11.Termodünaamika I seadus.
12.Termodünaamilise keha erisoojused.
13.Termodünaamilise keha entalpia
14.Termodünaamilise keha entroopia.
15.Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega.
16.Termodünaamilised protsessid reaalsete gaasidega.
17.Faasimuutuse diagrammid.
18.Veeaurutabelid ja diagrammid.
19.Vee isobaarne kuumutamine.
20.Vee aurustumine.
21.Veeauru ülekuumendamine.
22.Põhiprotsessid veeauruga
23.Termodünaamiline ringprotsess ja Termodünaamika II seadus.
24.Carnot’ ringprotsess.
25.Sisepõlemismootorite ringprotsessid.
26.Otto ringprotsess.
27.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine’i rp).
28.Elektrienergia ja soojuse koostootmine e. termofikatsioon.
29.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja soojusvoog.
30.Fourier’ seadus ja soojusjuhtivustegur.
31.Konvektiivne soojusülekanne ja Newtoni valem.
32.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus.
34.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas.
35.Soojusvahetid
36.Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus.
37.Kütused. Kütuse põlemine.
38.Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk
39.Kütuse lendosa ja koks.
40.Kütuse kütteväärtus.
40.Kütuse kütteväärtus.
42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur.
43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. Külmutusseadme ringprotsess.
44.Termodünaamilise keha voolamine ja drosseldamine.


soojustehnika

Mõisted


Kommentaarid (13)

mungajuurikas profiilipilt
Peeter Vildakas: TTÜ mehed ilma puksita hakkama ei saa või :)
23:34 07-12-2009
jant profiilipilt
Jan Tumanov: Suured tänud. Vägahea materjal
13:00 28-01-2011
bimmer profiilipilt
bimmer: Tuli kindlasti kasuks.
19:26 28-05-2012


Sarnased materjalid

54
pdf
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
19
doc
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
19
doc
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
21
docx
Soojustehnika konspekt
21
doc
Soojustehnika küsimuste vastused
12
doc
Soojustehnika - küsimused vastustused
90
pdf
Soojustehnika eksami küsimused
28
docx
Hoone- ja soojusautomaatika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun