Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Soojusnähtused köögis (3)

4 HEA
Punktid
Soojusnähtused köögis #1 Soojusnähtused köögis #2 Soojusnähtused köögis #3 Soojusnähtused köögis #4 Soojusnähtused köögis #5 Soojusnähtused köögis #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oppa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Füüsika: Soojusnähtused köögis

SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidu

Füüsika
thumbnail
1
docx

Soojusnähtused köögis

Soojusnähtused köögis Me kasutame kööki söögi valmistamiseks. Kõige sagedamini puutume me millegi keetmisega. Et toitu keeta on vaja vett, potti ja pliiti. Vedelikkel on omad keemistemperatuurid. Vee keemistemperatuur on 100°C. Kui potil, kus on sees keev vesi sees pole kaant peal, võib vesi mõne aja pärast aurustuda, sest ainete keemistemp. on samas ka nende aurustumistemp. Tänapäeval kasutatakse sageli kodudes aurupotte. Selle töötamisviis on päris lihtne. Poti põhja valatakse natuke vett. Sinna sisse pandakse sageli köögi- ja juurvilju. Vesi aetakse keemistemperatuurini ehk aurustumistemperatuurini. Nii muutub vesi vedelast olekust gaasilisse olekusse ehk auruks. Kuum aur läbib kõik potis olevad köögiviljad, kuid see ei lähe potist välja. See jõuab potikaaneni, kus see kondenseerub ehk muutub gaasilisest olekust tagasi vedelasse olekusse. Kaane all tekivad veetilgad, mis pärast kukuvad tagasi poti põhja. Selline protsess ko

Füüsika
thumbnail
4
doc

Soojusnähtused

Q 1 −Q 2 η= ∙ 100 Q1 – soojendilt saadus soojushulk Q2 – jahutile antud soojushulk Q2 T −T2 η max= 1 ∙ 100 Maksimaalne kasutegur: T1 – soojendi temperatuur, T2 – jahuti temperatuur T2 (kasutegur ei saa kunagi olla 100%, sest T 2 ei saa kunagi olla 0K, kuna sellist temperatuuri pole võimalik saavutada) 4. Termodünaamika printsiibid (nende erinevad sõnastused) Termodünaamika – füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töös ja siseenergias a. I printsiip – süsteemile juurde antav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. Q= ∆U + A η ≤ 100 Q – juurdeantav soojushulk, ∆U – siseenergia suureniemine, A – välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö) Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb

Füüsika
thumbnail
1
doc

Soojusnähtused metallides

Soojusnähtused metallides Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks. Tahke aine soojuspaisumisel esineb sama seaduspärasus mis gaasi ja vedeliku korral: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Kuna enamasti on oluline tahke keha teatud mõõtme, näiteks pikkuse muutumine temperatuuri muutumisel, siis väljendatakse soojuspaisumist iseloomustav seaduspärasus järgmiselt: keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Kuna klaas on rabe, siis kuumutamisel võib ta puruneda, aga metall kuumutamisel ei purune, sest metallid pole rabedad. Soojuspaisumise seaduspärasusi arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. Sildade ehitamisel asetatakse silla otsad rullidele ja silla ning teetammi vahele jäetakse paisumispilu. Paisumispilud jäetakse ka raudteerööbaste vahele. Kui raudtee pikkuse

Füüsika
thumbnail
1
rtf

Soojusnähtused

Soojusnähtused elutoas. Ma lähen tuppa, seal tundub jahe ja ma hakkan ahju tuld tegema. Köigepealt lapin puud ahju, panen paberit ka ja seejärel süütan need tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks

Füüsika
thumbnail
1
rtf

Soojusnähtused saunas

Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid ­ väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku

Füüsika
thumbnail
2
doc

Soojusnähtused saunas

Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Teisalt on see seotud inimese keha higistamisega, mis aitab kõrgemaid temperatuure taluda. Termomeeter nii suurt temperatuuri ikkagi ei näita, sest sauna kõikide osade temperatuur on madalam ja kuum veeaur jahtub kiiresti, pealegi on veeaurul väike soojusmahtuvus. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi ­ ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak ­ kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. Õhk saunas tundub kuumana sellepärast, et veeaur juhib väga hästi soojust.

Füüsika
thumbnail
6
ppt

Soojusnähtused autos

klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates Elektrivool läbides pirnide hõõgniite paneb need hõõguma, tekib valgus, mis võimaldab pimedal ajal autoga sõita. Esineb energia muutumine ­ elektri energia muundub valgus- ja soojusenergiaks. Muud soojusnähtused autos Mootori töötamisel tekivate heitgaaside emisioon atmosfääri. Mootori töötamisel mitte vajalik soojus juhitakse jahutusvedeliku abil radiaatorisse, kus seda õhuvooluga jahutatakse. Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte-elemendi hõõgumiseni

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (3)

rraggnee profiilipilt
rraggnee: Ma ei saa seda faili avada ja ei saa seda programmi ka allalaadida millega fail tehtud. Pettunud!
21:51 10-12-2013
maikelpwns profiilipilt
maikelpwns: Väga hea kokkuvõte ning ettekanne põhjalikult toodud kohad välja soojusnähtusest
21:38 09-04-2014
nommi13 profiilipilt
nommi13: Aitas raisk, putsi päris hea
17:27 10-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun