50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triin vaino
Õppematerjali autor
(: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates Elektrivool läbides pirnide hõõgniite paneb need hõõguma, tekib valgus, mis võimaldab pimedal ajal autoga sõita. Esineb energia muutumine elektri energia muundub valgus- ja soojusenergiaks. Muud soojusnähtused autos Mootori töötamisel tekivate heitgaaside emisioon atmosfääri. Mootori töötamisel mitte vajalik soojus juhitakse jahutusvedeliku abil radiaatorisse, kus seda õhuvooluga jahutatakse. Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte-elemendi hõõgumiseni
Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ventilaatorifunktsioon ei lase autol muutuda ratastel saunaks. Autos on tagatud mugav kliima mis tahes aastaajal. Intelligentne ventilaatorifunktsioon suveks Webasto seisukütteseadmed oskavad kõike. Talvel nad soojendavad ja suvel juhivad värske välisõhu parkivasse autosse. Auto ventilaator aktiveerub sellisel juhul ilma sooja õhu funktsioonita. Enam ei pea istuma ratastel sauna ja ka konditsioneer töötab oluliselt kiiremini! Paigaldage seisukütteseade diisel- mootorile hiljem!
SOOJUSMASINA D Referaat Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SOOJUSMASINAD .......................................................................................................3 AURUMASIN.................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.......................................................................
JAHUTUSSÜSTEEM Praktikumi eesmärgiks on tutvuda mootori jahutussüsteemiga, kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega sooritada mõõtmised ja analüüsida töö tulemusi. Töövahendite hulka kuuluvad osandatavad mootorid, tööriistakomplekt, mõõtevahendid ning autotootja koostatud juhtmaterjal. Praktikumis kasutatavaks autos on Toyota Celica 4A-FE. Jahutussüsteemi plokkskeem Veepump - Suur ringlus (Termostaat avatud) - Väike ringlus (Termostaat suletud) Mootor Termostaat Radiaator Joonis 1. Jahutussüsteemi plokkskeem Soojuse jagunemine mootoris Kõige kõrgem temperatuur on põlemiskambris. Soojus liigub läbi kolvi ja kolvirõngaste
Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid....................................................
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava küt
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
1.1 Kirjeldus ja definitsioon Tänapäevaseid auto sisepõlemismootoreid kontrollivad umbes 10x10 cm suurused karbikesed(joonis 1.1), kus sees on auto erinevate seadete juhtimiseks vajalikud elemendid. Seal leidub nii mikroprotsessoreid, takisteid, kondensaatoreid, dioode ning muudest elektroonika komponentidest[1]. Reeglina on igal autol süüte ja küttesegu juhtimiseks üks juhtplokk, kuid see plokk pole vaid pelgalt nende kahe juhtimiseks. Eelpoolnimetatud seade töötab koos teiste autos olevate süsteemide ja anduritega, moodustades autos keeruka elektroonika ahela. Kuna tehnika areneb ja samuti areneb ka autodesse installeeritav elektroonika, siis on autoajud muutunud järjest kompaktsemateks ja ,,kokkusurutumaks" selles mõttes, et iga väiksemagi süsteemi töö on programmeeritud kõik kokku üheks plokiks. See teeb automootori juhtarvuti hinna üüratult suureks. On olemas väga erinevaid autoajusid. On olemas margipõhised originaalosad, ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid