mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid Üldkogum nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning muundamisi teisteks energialiikideks vastavate tulevikus teostatavate maksete (elektrienergia, soojus, kütus). Energiastatistikas hõlmab üldkogum Eestis väärtuste ülekannet sellele ajahetkele Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine tegutsevaid kõiki primaar- ja muundatud t tasuvusaeg rahasissevoogude diskonteerimiseks.
sest erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. 54. Kui kõrge võiks olla kondensatsioon-aurujõuseadme kasutegur? Kuhu läheb põhiosa soojuskaost? Tavalises, ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud kõrgete parameetritega aur (t = 510 565 C, p = 9 MPa) paisub auruturbiinis rõhuni 2 5 kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. 55. Mille poolest erinevad sisepõlemismootorite ringprotsessid? Erinevate kütuste kasutamise poolest. Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. 56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad? Millised on nende eelised?
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Iga alapeatüki lõpus on toodud küsimused, mis nõuavad vastamiseks läbiloetu üksik- asjalikku mõistmist ja süsteemset käsitlemist. Raamat sisaldab ka näidisülesandeid, mis peaksid aitama õppijal mõista konkreetsete tüüpülesannete lahendamise loogikat. Logistikatehnoloogiate õpetamine oleks mõeldamatu ilma illustreerivat materjali kasutamata. Sel põhjusel sisaldab raamat
Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Iga alapeatüki lõpus on toodud küsimused, mis nõuavad vastamiseks läbiloetu üksik- asjalikku mõistmist ja süsteemset käsitlemist. Raamat sisaldab ka näidisülesandeid, mis peaksid aitama õppijal mõista konkreetsete tüüpülesannete lahendamise loogikat. Logistikatehnoloogiate õpetamine oleks mõeldamatu ilma illustreerivat materjali kasutamata. Sel põhjusel sisaldab raamat
Kõik kommentaarid