Soojusõpetus (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


SOOJUSÕPETUSE MÕISTED

  • Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta.
  • Agregaatolekudaine tahke, vedel ja gaasiline olek.
  • Amorfne aine—tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik.
  • Anisotroopia—monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast .
  • Aurumine faasisiire , kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse.
  • Avatud termodünaamiline süsteem—kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega.
  • Difusioonnähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel.
  • Entroopiamakroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia kasvab.
  • Faas—mikrokäsitluse ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest.
  • Faaside tasakaal—olukord, kus tasakaalus on kaks või kolm faasi, s.t. aine võib esineda süsteemis kahes või kolmes faasis korraga, ilma et faasisiirdeid toimuks . Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures.
  • Faasisiire—aine üleminek ühest faasist teise ( sulamine ja tahkumine , aurumine ja kondenseerumine , sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon).
  • Härmatumine—faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse.
  • Ideaalne gaaslihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju.
  • Ideaalne soojusmasinsoojusmasin, mis töötab iseaalse soojusmasina tsükli ehk Carnot `tsüklil.
  • Ideaalse soojusmasina tsükkel--tsükkel, mis koosneb isotermilisest paisumisest temperatuuril T1, soojusvahetusteta paisumisest, isotermilisest kokkusurumisest temperatuuril T2
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Soojusõpetus #1 Soojusõpetus #2 Soojusõpetus #3 Soojusõpetus #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 176 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid Tarmu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Absoluutne niiskus
  • Agregaatolekud—
  • Amorfne aine—
  • Anisotroopia—
  • Aurumine—
  • Avatud termodünaamiline süsteem—
  • Difusioon—
  • Entroopia—
  • Faas—
  • Faaside tasakaal—
  • Faasisiire—
  • Härmatumine—
  • Ideaalne gaas—
  • Ideaalne soojusmasin—
  • Ideaalse soojusmasina tsükkel
  • Isoprotsessid—
  • Isotroopia—
  • Kapillaarsus—
  • Keemine—
  • Kolmikpunkt—
  • Kondensatsioon—
  • Konditsioneer—
  • Kriitiline temperatuur—
  • Küllastunud aur—
  • Külmkapp—
  • Loodushoid—
  • Makrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel—
  • Makroparameetrid—
  • Märgamine ja mittemärgamine—
  • Metastabiilne seisund—
  • Mikrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel—
  • Mikroparameetrid—
  • Millimeeter elavhõbedasammast—
  • Molekul—
  • Molekulaarkineetiline teooria—
  • Molekulaarkineetiline e. soojusliikumine—
  • Mudel—
  • Olek—
  • Oleku tõenäosus—
  • Olekuparameetrid—
  • Pindpinevus—
  • Pindpidevusjõud—
  • Polükristall—
  • Puhas energiaallikas—
  • Reaalne gaas—
  • Rekristallisatsioon—
  • Relatiivne niiskus—
  • Siirdesoojus—
  • Siirdetemperatuur—
  • Siseenergia—
  • Sisehõõre—
  • Soojus—
  • Soojushulk—
  • Soojusjuhtivus—
  • Soojusmasin—
  • Soojusmasina kasutegur—
  • Soojuspump—
  • Soojusvahetus—
  • Sublimatsioon—
  • Sulamine—
  • Suletud termodünaamiline süsteem—
  • Tahke aine—
  • Tahkumine ehk kristalliseerumine—
  • Tahkis—
  • Tasakaaluolek—
  • Tehniline atmosfäär—
  • Termodünaamika—
  • Termodünaamika esimene printsiip—
  • Termodünaamika teine printsiip
  • Termodünaamiline süsteem—
  • Väljumistöö—
  • Vedelkristallid—
  • Ülekandenähtused—

Teemad

  • SOOJUSÕPETUSE MÕISTED
  • suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu
  • kohta
  • aine tahke, vedel ja gaasiline olek
  • tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata
  • Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik
  • monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide
  • paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast
  • faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse
  • kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel
  • kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega
  • nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel
  • makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi
  • kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia
  • kasvab
  • mikrokäsitluse ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste
  • paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest
  • olukord, kus tasakaalus on kaks või kolm faasi, s.t. aine võib esineda
  • Faaside
  • tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida
  • Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi
  • tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures
  • aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja
  • kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon)
  • faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse
  • lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide
  • mõõtmeid ja vastastikmõju
  • soojusmasin, mis töötab iseaalse soojusmasina tsükli ehk
  • Carnot`tsüklil
  • tsükkel, mis koosneb isotermilisest paisumisest
  • temperatuuril T
  • soojusvahetusteta paisumisest, isotermilisest kokkusurumisest
  • ja soojusvahetuseta kokkusurumisest. Seejuures T
  • Sellises tsüklis
  • toimub soojuse muundumine tööks maksimaalse kasuteguriga
  • protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu
  • gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine
  • füüsikalised omadused (näiteks läbipaistvus, soojusjuhitavus jne.) ei sõltu suunast
  • nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes
  • võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed
  • torud on ühendatud
  • aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on
  • küllastunud
  • aintud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul antud
  • aine mingid kolm faasi on tasakaalus
  • ehk kondenseerumine (veeldumine)--faasisiire, kus aine läheb gaasilisest
  • olekust vedelasse
  • termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide
  • autode, sisemuse või midagi sellise jahutamiseks
  • temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud
  • gaasi veeldumine rõhu mõjul. Näiteks H
  • O puhul t
  • =373*C
  • aur (auru kontsentratsioon) antud temperatuuri, kus vedeliku aurumine
  • ja kondensatsioon on tasakaalus
  • termodünaamiliselt soojusmasinale vastupidise tsükliga töötav masin, mille
  • eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine, see tähendab soojuse üleandmine jahutatavalt
  • kehalt (külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale (ruumi, kus külmkapp asub)
  • Et soojusmasinale vastupidist tsüklit töös hoida, tuleb teha välist tööd
  • inimese tegevussfäär, mille eesmärgiks termodünaamiliselt on säilitada
  • energiatarbimise sellise tase ja meetod, mis ei segaks antud süsteemi (inimkonna) edasist
  • energiatarbimist (eksisteerimist)
  • käsitlus, kus tegeletakse
  • makroskoopiliste ainekogustega. Seejuures ei eeldata aine koosnemist molekulidest
  • füüsikalised suurused, mida kasutatakse makrokäsitluses. Nende
  • defineerimisel ei eeldata aine koosnemist molekulidest
  • nähtused, mis väliste jõudude puudumisel avalduvad
  • vedelike tendentsis mööda tahkest ainest alust rohkem või vähem laiali voolata
  • aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks
  • olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi
  • alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua
  • käsitlus, kus eeldatakse aine koosnemist
  • molekulidest
  • füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Need
  • suurused defineeritakse, eeldades aine koosnemist molekulidest
  • rõhu ühik 760 mm Hg = 1,013*10
  • molekulaarfüüsikas vähim osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas
  • kaootilises liikumises
  • teooria, mis seletab füüsikalisi nähtusi lähtudes aine
  • molekulaarsest ehitusest ja molekulide kaootilisest liikumisest
  • aine molekulide pidev kaootiline liikumine
  • Monokristall—terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja sama süsteem
  • teaduslikus uurimustöös kasutatava objekti lihtsustatud konstruktsioon, kus ei
  • arvestata kõiki uuritava objekti omadusi, vaid ainult osa neist
  • makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse p,V ja T konkreetsete
  • väärtustega
  • mikrokäsitluses antud olekut realiseerivate võimaluste arvu suhe kõigi
  • võimaluste arvu
  • makroparameetridp,V ja T (rõhk, ruumala ja temperatuur)
  • nähtus mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses
  • energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Väljendub pinna omaduses kõkku
  • tõmbuda, s.t. omandada minimaalset võimalikku pindala
  • jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravate või sellega
  • kontakteeruvatele kehadele
  • keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest
  • energiaallikas, mis Maa tingimustes maksimaalselt kasutab ära
  • vahetult maavälist energiat. Maaväliseks energiaks vahetult on põhiliselt Päikese kiirgus
  • laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas
  • mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist
  • faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke
  • agregaatoleku piires
  • protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse
  • suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal
  • temperatuuril
  • soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta
  • temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes
  • madalamal aga teises faasis
  • makrokäsitluse keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või
  • süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha. Mikrokäsitluses keha
  • molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Ühikuks SI-s 1džaul (1J)
  • nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja
  • vedelikus soojusliikumise tagajärjel
  • makrokäsitluses soojushulga vaste juhul, kui konkreetne soojushulk on
  • piiritlemata. Kasutatakse peamiselt protsesside iseloomustamisel
  • füüsikaline suurus makrokäsitluses, mis tähendab ühelt kehalt või kehade
  • süsteemilt teisele kehale (süsteemile) ülekantavat fikseeritud siseenergia hulka, mille
  • tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub
  • nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustumine mingi
  • keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel
  • masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks
  • tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure
  • osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab
  • termodünaamiliselt külmkapiga sarnane masin, mida kasutatakse ruumide
  • kütmiseks. Seejuures võetakse soojust näiteks põhjaveest, mere- või järveveest, välisõhust
  • või pinnasest
  • protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust
  • faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse
  • faasisiire,kus aine läheb tahkest faasist vedelasse
  • kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult
  • omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega
  • aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märk
  • faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse
  • aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur)
  • Nimetatakse ka kristalliliseks aineks
  • makrokäsitluse olek, kuhu suletud süsteem jõuab iseeneslikult
  • Tasakaaluolek on kõikide suletud süsteemide lõppolek.Mikrokäsitluses suurima
  • tõenäosusega olek suletud süsteemis
  • rõhu ühik 1 at = 0,981*10
  • makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse
  • muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi
  • mittetõestav, praktikast võetud väide, millele
  • tugineb termodünaamika. Termodünaamika esimene printsiib väidab, et kehale juurdeantav
  • soojushulk läheb keha siseenergia muuduks ja keha paisumise tööks. Sisuliselt väljendab
  • termodünaamika esimene printsiip energia jäävust ning töö ja soojushulga (siseenergia)
  • ekvivalentsust soojuse muundamise tööks
  • mittetõestav, praktikast võetud väide, millele tugineb
  • termodünaamika. Termodünaamika teine printsiip väidab, et suletud süsteemis on
  • protsesside kulgemisel mingi kindel suund. Termodünaamika teisel printsiibil on mitmeid
  • samaväärseid sõnastusi
  • soojusvahetuses olevate kehade süsteem
  • Tsükliline protsess—protsess, kus termodünaamiline keha või süsteem väljub algolekust
  • läbib lõpmata hulga (pidevalt paiknevaid) vaheolekuid ja jõuab algolekusse tagasi
  • Seejuures läbitakse vaheolekuid vaid üks kord. Tsüklit kirjeldab nii pV-,pT-,kui ka TV
  • teljestikus kinnine joon
  • töö, mis tuleb teha ühe osakese lahkumiseks vedeliku või tahkise pinnalt
  • vedelikud, milles molekulide paiknemisel korrapära
  • difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt
  • omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga

Kommentaarid (4)

Mimmu15 profiilipilt
Mimmu15: Aitas mind väga palju!
22:04 11-09-2012
tinkii profiilipilt
tinkii: ei aidanud :S
21:42 16-10-2011
mikits profiilipilt
mikits: Väga hea!
22:31 24-05-2012


Sarnased materjalid

15
doc
Soojusõpetus
5
doc
Soojus õpetus
3
docx
Soojusõpetus
2
rtf
Soojusõpetus
76
pdf
Soojusõpetuse konspekt
2
docx
Füüsika - soojusõpetus
2
docx
Mehaanika ja soojusõpetus
2
docx
Füüsika soojusõpetus KT1





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !