10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Miffen
Õppematerjali autor
Soojendus võiks alata harjutustega, kus on kasutusel suuremad lihased- näiteks jooksmine, hüppamine, jalgrattasõit. Hiljem võiks harjutused minna spetsiifilisemaks. Kui treening ise on näiteks jooks või jalgrattasõit, pole vaja teha muid harjutusi soojenduseks-piisab aeglasemast jooksust, seejärel võib intensiivsust järk-järgult tõsta. Kaupo Kiilaspää 12. klass Soojendus peaks olema vahetult enne treeningut, sest temperatuur lihastes langeb peale liigutamist kiiresti. Soojenduse mõju hääbub juba 15 minutiga ning venitamise mõju 20-30 minutiga Kaupo Kiilaspää 12. klass
Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1. Soojenduse liigid Soojendus koosneb kolmest eri etappist. 1.1 Üldine soojendus Üldine soojendus tagab organismi töövõimekuse tõstmise. Töösse tuleks kaasata vähemalt kolmandik lihastest, et soodsalt mõjutada vereringe talitust. Üldise soojenduse käigus intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Selle käigus muutuvad lihased elastsemaks ning väheneb vigastuste võimalus
alati samamoodi toimivat taastumisaega. Kõik stressiallikad mõjutavad keha kohanemisvõimet. Seda ei mõjuta ainult sporditreening, vaid toitumine, uni, vaimne stress jm. Sporditreeningu kõige olulisem põhimõte on tõenäoliselt progressiivne ülekoormus, mis tähendab lihtsalt regulaarselt suurema hulga töö tegemist. Kui kehal ei ole regulaarset ja piisavat koormust, ei ole tal põhjust areneda. Treeningueelse soojenduse vajalikkus Soojendus on spetsiaalselt valitud harjutuste ja protsetuuride kompleks, mis teostatakse organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM SOOJENDUSE TÄHTSUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2017 Sissejuhatus 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Soojendusharjutuse eesmärgid........................................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................
See tähendab, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudega hapniku ja vere järele, kohaneda. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. 3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid
külmetushaigusi ning on parem kui unerohi kuna kerge väsimus peale trenni tagab mõnusa une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda piisava innuga. Aga kui sportlane tahab head tulemust ja vältida võimalike vigastusi, siis on hea soojendus vajalik. Soojendus tõstab hingamissagedust ja lihtsustab verevoolu lihastesse, lõdvestades neid ja andes paremaid tulemusi jooksu ajal. Milline on hea soojendus? Esimene viga, mida kõik algajad teevad, on sama kava tegemine enne igat jooksu. Mida rohkem pingutust on jooksuks vaja, seda rohkem ka soojendust.
on targem treenida erinevatel päevadel erinevaid lihaseid, et keha ei saaks liigset koormust ehk siis näiteks jalapäeval tuleb soojendada enamasti jalgu ja nii edasi. Pärast treeningut on vaja teha lõppu jahutus ja venitus, et vererõhk ja südamelöögi sagedus vaikselt tagasi normaalseks saada ja et lihased ning liigesed valutama ei hakkaks. Jahutus peaks kestma 5-10 minutit ning peaks olema vähem intensiivsem treeningust. Kokkuvõte Soojendus on igaks treeninguks vajalik. Soojenduse peamine eesmärk on keha ettevalmistada treeningul kaasneva füüsilise koormusega. Ilma soojenduseta võib tekkida lihastes kramp ja liigestes valu, mis võib pikaajaliselt mõjuda halvasti. Soojenduse tähtsaim osa on kerge aeroobne liigutus ning staatiline ja dünaamiline venitus. Ka treeningu lõpus peab venitama ja jahutama, et ära hoida lihaste ja liigeste valutamine. Kasutatud allikad 1.http://she- marathon.blogspot.com.ee/2011/12/milleks-ja- kuidas-teha-soojendus.html 2
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid