Soode taimed (0)

5 Hindamata
 
1. SISUKORD
1. Sisukord
2. Sissejuhatus
3. Mis on soo ?
4. Soo taimestik
5. Soo marjad
5.1 Sinikas
5.2 Murakas
5.3 Jõhvikas
6. Soo samblad
6.1 Karusammal
6.2 Soosammal
6.3 Soovildik
6.4 Turbasammal
7. Soo taimed
7.1 Alpi jänesvill
7.2 Sookail
7.3 Küüvits
7.4 Pikaleheline huulhein
7.5 Ümarleheline huulhein
8. Kokkuvõte
9. Lisad
10.Kasutatud kirjandus
2. SISSEJUHATUS
Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab
ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada
saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad
murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju
soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2
soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin
teada, mis taimed kasvavad meie soodes ? Loodan leida vastuse, seda referaati
tehes. Väikest eeltööd tehes, sain teada, et Eestis on võrreldes teiste riikide soodega
väga palju erinevaid taimi ning puid. Nüüd tahaksingi kirjutada natukene nendest
puudest, põõsastest , mis eristavad meid teistest riikidest .
3.MIS ON SOO ?
Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu
on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade
jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise
kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige
aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail).
Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid
rohkem. Taimejäänuste järgi eristatakse üle 50 turba liigi.
Eestis nimetatakse sood mitut moodi. Soo on nii üldine mõiste, kui tähendab ka
lagedat rohusood. Soometsa kutsutakse ka loduks. Raba all mõistetakse sambla-
või puhmasood. Väga märga laugastega sood kutsutakse märeks.Eestis on soodega
kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all.
Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.
91% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Soode taimed #1 Soode taimed #2 Soode taimed #3 Soode taimed #4 Soode taimed #5 Soode taimed #6 Soode taimed #7 Soode taimed #8 Soode taimed #9 Soode taimed #10 Soode taimed #11 Soode taimed #12 Soode taimed #13 Soode taimed #14 Soode taimed #15 Soode taimed #16 Soode taimed #17 Soode taimed #18 Soode taimed #19 Soode taimed #20 Soode taimed #21 Soode taimed #22 Soode taimed #23 Soode taimed #24
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annakas7 Õppematerjali autor

Lisainfo

räägib soo ja raba ( siirdesoo ) taimedest
sootaimed , murakas , sinikas , jõhvikas , raba , soo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas tekivad sood , mille abil ?
  • Mis taimed kasvavad meie soodes ?
  • Miks on vaja seda taime säilitada ?
  • Mis siis selles samblas nii ilusat võiks olla ?
  • Kuidas turvas tekib ?
  • Kuidas siis küüvits paljuneb ?

Mõisted

Sisukord

  • hanevitsaga
  • Valgemetsa soo
  • Kikepera raba
  • Sinikas
  • Rabamurakas
  • Karusammal
  • Soosammal
  • Alpi jänesvill
  • Sookail
  • Küüvits
  • Pikaleheline huulhein

Teemad

  • Vaccinum
  • kuremari
  • Mööda õõtsuvat sood ja lagetat raba uitas üks muretu olend. Ümariku keha
  • küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured
  • tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike
  • inimene
  • Aga inimene see mehike ei olnud
  • See oli sookoll. Tal oli kollisüda sees ja kollimõtted peas
  • Soo, kus ta elas , oli õige lai ja suur. Kui mõni kõrgemalt vaatas, siis soo paistis
  • talle otsekui vaip, mis täis suuri ning väikesi auke. Rohekas ja roostepruun vaip
  • üleni auklik. Aukudest vaatasid välja veesilmad. Vahel olid need tumepruunid või
  • mustjas nagu rabavesi, vahel aga sinised või hallid nagu nendes peegelduv taevas
  • Veesilmad olid soojärved ja laukad. Järvede ja laugaste vahel oli märg, pehme
  • ning õõtsuv maapind. Kergesti rebenev maapind, kuhu suuremad loomad nagu
  • põdrad sugugi ummisjalu peale ei tohi tormata. Nad võiksid mudasse vajuda ja
  • salalaugastesse ära uppuda. Soo on ohtlik. Soo ei taha, et teda tallatakse. Soopind
  • on väga õrn. Sookoll tüma ei kartnud. Soo ja raba olid kolli kodu. Ta toaesist
  • kaunistasid taimed, mis soos kasvasid : lõhnav sookail, küüvits ja kanarbik. Veel
  • olid sinikad ja murakad, pohlad ja jõhvikad.“

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
docx
2
docx
9
rtf
68
doc
80
doc
14
doc
528
doc
130
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto