kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi.
Norra keel Norra keel on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral Norra emigrantide seas. Samuti Rootsis, Islandil ja Taanis. Rootsis on norrakeelsete inimeste osakaal 0,57% (Sweden, 2015). Keele kõnelejaid on kokku 4,7 miljonit. (Norra keel , 2014) Norras kõneldakse peale ametlike riigikeelte – norra ja uusnorra – veel hiina (0,06%), taani (0,24%), inglise, soome (0,11%), põhjakurdi (0,06%), vene (0,06%), hispaania (0,25%), rootsi (0,41%), tiibeti, urdu ja vietnami (1,94%) keelt. (Norway, 2015) Sugulaskeeled on indoeuroopa, germaani, põhjagermaani ja lääneskandinaavia keeled (Norra keel , 2014). Nt. rootsi, saksa, inglise, taani keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeele kuju: bokmål ja nynorsk. Nende vahel esineb mõningaid sõnavaralisi erinevusi. Bokmål on tavalisem variant ja seda kõneleb valdav osa norralasi. Nynorsk on lähedasem läänedialektile ja seda kõneldak
morfeemid, mis lisatakse sõnadele näiteks käändelõppude ja mitmuse tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib
Maailma keelte iseseisev töö. Sidamo keel Sidamo (Sidaama) keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Seda kõneletakse Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest. Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15)
Oromo keel Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja-Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma, Arsi, Bale, Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad. Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2)
Galeegi keel Neit-Eerik Nestor Moonika Põldvee Tartu 2017 Galeegi keel Kõnelejaid: 2 340 000 (2012) Räägitakse Pürenee poolsaare loodeosas (Galicia), Lõuna-Ameerikas (Argentiina, Uruguay), mujal Euroopas (nt Hispaanias, Prantsusmaal) Väga sarnane portugali keelega, vastastikku arusaadavad Galicias ametlik keel; põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine kohustuslik Galeegi keel Peamiselt ladina keelel põhinev; roomlaste sissetung Galiciasse 137-136 ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali) 1128 eraldus Portugali kuningriik Galicia kuningriig
down ehk eesti keeles üks käsi lõpetatud ja teisel üks sõrm alla painutatud ehk ühe käe viis sõrme ja teisel käel üks sõrm.) Kuuendast numbrist edasi ma enam kindlaid andmeid ei leidnud. kuu (nii taevakeha kui ka kalendrikuu) - ikahi Võimalusi benabena keele kuulamiseks: Words of Life Bena Bena People/Language Movie Trailer - https://www.youtube.com/watch? v=wF3n9Fet1Qo Global Recordings Network. Benabena language - https://globalrecordings.net/ja/language/449 Kirjanduse loetelu Benabena dictionary, 2006. Koost. ja toim. Robert Young, Rosemary Young; http://www- 01.sil.org/pacific/png/pubs/928474531300/Benabena_dict.pdf DOBES. Documentation of endangered languages. Bena bena; http://dobes.mpi.nl/projects/benabena/language/. Vaadatud 16.11.2016 Ethnologue. Abaga language. https://www.ethnologue.com/language/abg. Vaadatud 15.11.2016. Ethnologue. Benabena language. https://www.ethnologue.com/language/bef
) T hääldub n'i ees nagu d, aga teistel juhtudel üldiselt nagu t. N: chi'hanta (chi'janda); a'tantah (a'tandah/a'tantah) V hääldub nagu h. N: vananta (huananta) (koer) (http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306 526181/del22.pdf29.10.15) Tauširo keeles puuduvad sõnaliigid ja sood (http://sails.clld.org/languages/trr 29.10.15) Tauširo keelsetes tekstides on äärmiselt suur arv nimisõnafraase. Ühes tekstis oli 100% fraasidest kas vabad asesõnad või nimisõnafraasid. (Desmond C. Derbyshire "Handbook of Amazonian Languages", lk 462 lõik 8) Tauširo on ainus Peruuvia keeltest, milles puuduvad huul-ja huulhammas-konsonandid. (The Amazonian Languages", Robert M. W. Dixon; lk 318 lõik 2) Arvsõnad ühest kümneni: 1 – vachi'canto 2 – achini (https://huntergatherer.la.utexas.edu/languages/language/109 29.10.15) 3 - washiunweantu 4 - nekenene 5 - ukontawa ( otsetõlkes ''terve käsi'' ) 6 – 5+1 ukontawa vachi'canto 7 - 5+2
Tswa keel Keel Tswa keel kuulub bantu keelte S-rühma, mis omakorda kuulub benue-kongo keelte hulka (vt Eesti Keele Instituut). Suurem osa kõnelejatest, täpsemalt 695,000 inimest, asub 2014. a seisuga Mosambiigis, kuid kogu maailmas räägib Tswa keelt kokku 715,000 kõnelejat. Kirjutamiseks kasutatakse ladina tähestikku (vt Ethnologue). Morfoloogia Tswa tähestik koosneb kahekümne seitsmest tähest. Võrreldes klassikalise ladina tähestikuga, on muutused toimunud just konsonantide juures F ning Q on sootuks kadunud ning S tähele on lisandunud , N tähele ning Z tähele . Lisandunud kaashäälikute hääldused eristuvad nendele sarnastest häälikutest. Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud sõnas tuleb see siiski kasutusele, kuigi klõpsatust imiteeriv hääldus on kadunud ning kohandunud Tswa keelega (vt Omniglot). Nagu ka teistes bantu keeltes, lõppevad Tswa keele sil
Shilha berberi keel Sissejuhatus Shilha keelt kõneletakse peamiselt Põhja-Aafrika riikides nagu Morokkos, Tuneesias ja Alzeerias. Keelt räägib kuskil 3 890 000 inimest. Keel on berberi perekonnast ning kuulub afroaasia keelkonda. Keel on üldkasutuses igalpool meedias ja ka igapäevaelus, kuigi tavaliselt kõnelevad rohkem mehed. Mainima aga peaks, et keel pole ametlikult kuskil kasutuses ei Morokkos kui teistes riikides. Kirjutatakse araabia tähestikuga aga ka vahest ladina. Keel on tähtis osa moslemielu usulistes tegevustes. Fonoloogia/Foneetika Võrreldes eesti keelega on shilha keelel väga vähe täishäälikuid,eesti keelel 9, seal 4. Suurim vahe on siiski see, et berberi keeles ei esine diftonge
Hunsrik Jana Stets Hunsrik läänegermaani keel ja kuulub Indo-Euroopa keelkonda. Seda keelt kõneleb umbes 3000000 inimest ja on peamiselt kasutuses lõuna Brasiilias. Laialt levinud Paraná, Rio Grande do Sul ja Santa Catarina osariikides. Brasiiliasse jõudis 1824. a. Koos immigrantidega, Hunsrücki piirkinnast, Saksamaalt. Kuigi põhineb peamiselt Hunsrückischi murdest, on hunsriku keel samuti tugevasti mõjutatud teistest saksa murretest, nagu idagermaani Pommersch-Platt'i ja Plautdietsch`i. Lisaks portugaali keelest, mis on Brasiilia riigikeel ja vähemal määral sellisetes põlisrahvaste keelestest, nagu kaingang ja guarami, ning immigrantide itaalia ja taliani keeltest. Kõige suurem mõju on portugaali keelel. Flora ja fauna terminid põhinevad portugali keelest, kuna Brasiilia taimestik ja loomastik väga palju erineb Saksamaa omast. Ka sõnad mis t
21- Üheks eripäraks on kõnekeeles, eriti kiires ja tormakas, rõhuta vokaalide ära jätmine. Kui täishäälik on sõna keskel, võib juhtuda, et hääldatakse hoopis 2 konsonanti kõrvuti ja täishäälik ei kõla. Näiteks. 'momoe' (magada) on tihti hääldatud kui 'mmoe'. Rõhuta täishäälikud sõna lõpus jäetakse lihtsalt ära ja sõne lõpebki kaashäälikuga. (2) 22- Isikulised asesõnad: 23- 24- 25- Ainsus 26- Duaalsus 27- Mitmus 28- 1 a) Au 29- Ekslu 30- Inklus 31- Ekslu 32- Inklus b) Kau siivne iivne (kaasa siivne iivne (kaasa arvatud) arvatud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
