Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Solid Edge (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 " Kaasav , mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+
Solid Edge
1 3d modelleerimine
Sisukord
Sisukord ....................................................................................................................................................... 1
1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4
1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4
2. Modelleerimine PART moodulis ........................................................................................................... 6
2.1 Ekraanipilt ............................................................................................................................................................. 6 2.2 Info esitamine tööväljal. ........................................................................................................................................ 6 2.2.1 Suurendamine ­ vähendamine ................................................................................................................... 6 2.2.2 pööramine ................................................................................................................................................... 7 2.3 Vaated................................................................................................................................................................... 8 2.4 ,,Traditsioonilise mudeli" loomise alused ............................................................................................................... 9 2.4.1 Pinnad ja töö alustamine ............................................................................................................................ 9 2.4.2 Sketch -i loomine ........................................................................................................................................ 10 2.4.3 Kumerdamine ja faasi loomine .................................................................................................................. 11 2.4.4 Lõikamine, pikendamine jagamine, kontsentrilised jooned...................................................................... 11 2.4.5 Sidemed ..................................................................................................................................................... 12 2.4.6 Joonestamise abivahendid ....................................................................................................................... 13 2.4.7 Mustri loomine .......................................................................................................................................... 14 2.5 Detaili loomine ja redigeerimine ......................................................................................................................... 15 2.6 Mõõdud (Dimensions) ....................................................................................................................................... 17 2.7 PMI mõõdud ....................................................................................................................................................... 19
3. Näidismudel 1 ................................................................................................................................... 20
3.1 Kere ..................................................................................................................................................................... 21 3.2 Nina..................................................................................................................................................................... 23 3.3 Kapott ................................................................................................................................................................. 24 3.4 Mootor ................................................................................................................................................................ 25 3.5 Teised detailid ..................................................................................................................................................... 26
4. Koostu komplekteerimine .................................................................................................................. 29
4.1 Detailide lisamine ja sidemete määramine. ........................................................................................................ 30 4.2 Nina lisamine ...................................................................................................................................................... 31 4.3 Esitiiva lisamine ................................................................................................................................................... 32 4.4 Külje lisamine....................................................................................................................................................... 33 4.5 Külje tiiva lisamine ............................................................................................................................................... 34
2 3d modelleerimine
4.6 Õhu suunaja lisamine ......................................................................................................................................... 35 4.7 Telje lisamine ....................................................................................................................................................... 35 4.8 Ratta lisamine...................................................................................................................................................... 36 4.9 Peegeldamine ..................................................................................................................................................... 36 4.10 Kapoti lisamine ............................................................................................................................................... 37 4.11 Armatuuri ja Rooli lisamine............................................................................................................................. 38 4.12 Mootori, Peatoe aluse ja Peatoe lisamine ...................................................................................................... 39
5. Mudel 2............................................................................................................................................. 40
5.1 Kere ..................................................................................................................................................................... 40 5.2 Katus ................................................................................................................................................................... 47 5.3 Velg ..................................................................................................................................................................... 51 5.4 Rehv .................................................................................................................................................................... 55 5.5 Telg ..................................................................................................................................................................... 58 5.6 Koostu lõplik komplekteerimine ......................................................................................................................... 58
6. Jooniste loomine ............................................................................................................................... 60
6.1 Lehe parameetrite määramine, kirjanurga loomine ........................................................................................... 60 6.1.1 Joonise vormistamise lehe häälestus ........................................................................................................ 61 6.1.2 Kirjanurga loomine .................................................................................................................................... 61 6.2 Joonise loomine ................................................................................................................................................. 62 6.3 Lõike loomine...................................................................................................................................................... 63 6.3.1 Lihtlõige ..................................................................................................................................................... 63 6.3.2 Poolvaatlõike või kohtlõike loomine .......................................................................................................... 63
3 3d modelleerimine
1. Solid Edge
Solid Edge on kaasaegne koostu põhise modelleerimise programm. Laiade kasutusvõimalustega, kuid kasutamine on samas suhteliselt lihtne. Programmil on Microsoft Windows operatsioonisüsteemidega töötavate programmide kujundus. Uuemad versioonid (Solid Edge ST ja Solid Edge ST2) on kasutamisloogika poolest sarnased näiteks Microsoft Office 2007 versioonile, Varasemates versioonides kasutatud tööriistaribad (Toolbar) on asendatud muutuvate lintidega ( Ribbon ). Solid Edge jälgib Windows-'i tavasid, kasutades kergesti mõistetavaid ikoone, mis annavad piltliku ettekujutuse funktsioonidest. Lisaks kirjeldatakse käske teksti kujul, kui kursor jääb pikemalt mõnele ikoonile peatuma .
1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine
o Programmi installeerimiseks käivitada fail setup.exe. o Programmiga kaasas olev akadeemilise versiooni litsentsifaili asukoht peaks olema kaustas: C:\ Program Files\Solid Edge ST2\Program o Enamasti on litsentsifaili nimi SElicense.dat, mille peaks peale programmi installeerimist kopeerima eelnevalt näidatud kausta.
1.2 Installeerimine ja häälestamine
o Uuemad versioonid sisaldavas endas võimalust kasutada traditsioonilist ­ või sünkroontehnoloogiat o Vaikimisi on peale installeerimist aktiveeritud ainult sünkroontehnoloogia võimalused. Et aktiveerida ka traditsioonilise tehnoloogia võimalused tuleb teha järgmist [joonis 1-1] o Valida Application Button o =>Solid Edge Options=> o User Profile => Traditional and Synchronous
joonis 1-1
4 3d modelleerimine
o Uut tööd on võimalik alustada valides sobiva mooduli Application Button =>New o või siis programmi käivitamisel ekraanile jäävas aknas . [joonis 1-2]
joonis 1-2
Solid Edge koosneb mitmest erinevast moodulist , mida saab kasutada nii sünkroontehnoloogias, kui ka traditsioonilises tehnoloogias . Vastavalt teostatavale valikule. [joonis 1-3]
joonis 1-3
o Part (detailide loomine) Faili nimelaiend par o Sheet Metal (metalllehest detailide loomine) Faili nimelaiend psm o Assembly (koostude komplekteerimine, animeerimine, visualiseerimine , Render) Faili nimelaiend asm o Draft (2D jooniste vormistamine). Faili nimelaiend dft
5 3d modelleerimine
2. Modelleerimine PART moodulis
Visuaalselt sarnanevad kõik moodulid üksteisele. Seetõttu selgitatakse ekraanil olevat infot ainult Part mooduli ekraanipiltidega.
2.1 Ekraanipilt
Sobiva lindi valik
Lindil olevad töövahendid gruppide kaupa. Gruppides näidatavate vahendite hulk sõltub ekraani resolutsioonist.
Tööriista täitmise dialoog , kasutatud vahendite ajalugu ning teised valikud . Vaatamata sellele et neid on võimalik ümber paigutada on soovitav seda mitte ilma vajaduseta teha. Enamasti tuleb kõige sobivamaks pidada ,,vaikimisi häälestusega" paika pandud asetust ning algajal kasutajal võib tekkida probleeme esialgse oleku taastamisega Kui selline vajadus siiski tekib, siis tuleb soovitud aken vedada sobivale ikoonile.
Tööväli
joonis 2-1
2.2 Info esitamine tööväljal.
Teha valikuid , kuidas ekraanil infot näidatakse saab mitmest erinevast kohast. Samuti saab kasutada kujutise pööramiseks hiirt , erinevaid klahvikombinatsioone ning erinevaid lisaseadmeid.
2.2.1 Suurendamine ­ vähendamine
Kuna lintidel näidatav info hulk sõltub kasutatavast ekraani resolutsioonist, siis võib Home lindil olla valik Orient [joonis 2-2;a] ka hüpikmenüüna. Samuti on need valikud lindil View ning ka olekuribal ( Status bar), kui seda ei ole ekraanilt peidetud. Tavaliselt tuleb olekuriba otsida ekraani alt parempoolsest nurgast [joonis 2-2;b].
6 3d modelleerimine
Enamikke suurendamise-vähendamise ning pööramise vahendeid saab kasutada ka ilma pooleliolevat käsku katkestamata. Näiteks kui ei õnnestu osutada sobivale punktile, võib tekkida vajadus mingit piirkonda suurendada. Kui valida sobiv vahend ning sättida ekraanil olev info sobivale kujule, saab jätkata pooleli jäänud dialoogi vajutusega hiire parempoolsele klahvile.
a b
joonis 2-2
Zoom Area ­ suurendab joonist soovitud piirkonnast. Käsu kasutamiseks tuleb tõmmata ristkülik üle soovitud ala (hiire vasakut klahvi all hoides ) või valida piirkond ristküliku diagonaali punkte osutades. Suurendada-vähendada saab ka hiire kerimisrulli abil
Fit ­ toob kogu aktiivse joonise sisu tervikuna ekraanile
Zoom ­ suurendab või vähendab dünaamiliselt hiirega lohistades. Kursori asend määrab ära tööakna tsentri ning suurendamine või vähendamine toimub selle ümber. Sujuvaks suurendamiseks või vähendamiseks tuleb all hoida hiire vasakut klahvi ning liigutada kursorit. Samuti on võimalik antud käsku kasutada hoides all klahvi ning hiire parempoolset klahvi. Pan ­ võimaldab liigutada joonist ekraanil. Selleks tuleb valida tööriist ning hiire vasakpoolset klahvi all hoides vedada soovitud kohta. Samuti on võimalik joonist liigutada hoides all + klahve ning parempoolset hiireklahvi.
2.2.2 pööramine
Rotate ­ võimaldab ekraanil olevat kujutist pöörata. Pärast vahendi valimist tuleb näidata pöördtelg või detaili serv, mille suhtes soovitakse pöörata Hiire abil pööramiseks tuleb all hoida kerimisrulli, ning samal ajal hiirt liigutada. Vajutades nooleklahve klaviatuuril saab joonist pöörata 15 kraadise sammuga vastava noole suunas.
7 3d modelleerimine
2.3 Vaated
Common View ­ võimaldab detaili vaadata standardsetes vaadetes ja ka pöörata vastavalt soovile. Käsu valimisel avaneb uus aken, kus saab määratleda uusi vaateid, jälgides nooli ja punkte, mis aknas detailil näha on
View Orientation ­ võimaldab valida sobiva vaate põhivaadet hulgast. Eestvaade pealtvaade , vasakultvaade jne. Sageli on mugavam kasutada sobiva vaate valimiseks klahvikombinatsioone.
o + pealtvaade (Top View) o + vasakultvaade (Left View) o + paremaltvaade (Right View) o + altvaade (Bottom View) o + eestvaade (Front View) o + isomeetriline vaade (Isometric View)
Esialgse vaate taastamiseks saab kasutada ka klahvi klaviatuuril. View Styles - Vaate laad Vastavalt vajadusele võib muuta detaili kujutamist ekraanil. Näiteks juhul kui on vaja näha servajooni, mis jääks detaili varjatud külge.
8 3d modelleerimine
2.4 ,,Traditsioonilise mudeli" loomise alused
2.4.1 Pinnad ja töö alustamine
Tavapäraselt on tööväljal uut tööd alustades 3 pinda ( plane ) [joonis 2-3]. Neid saab soovi korral ära peita , samuti saab sobivaid plaane soovi korral juurde lisada.
joonis 2-3
Pind valitakse pärast töövahendi [joonis 2-4;b] või Sketch-i [joonis 2-4;a] valikut ning selle valikuga määratakse ära loodava detaili orientatsioon . Pakutavate pindadega samaväärselt saab kasutada ka loodud detaili mõnda tasapinda. Alustades uue mudeli loomist tuleb kõigepealt valida töövahend (Sketch, Extrude ...) ja olemasolev tasapind (x-y plane, x-z plane, y-z plane) või luua uus tasapind. a B c
või joonis 2-4
Sketch (eskiis) on enamike tööriistade kasutamise aluseks. Tema abil näidatakse ära töövahendi kuju. Sketch luuakse kas eraldiseisva käsuna, või mõne seda võimaldava töövahendi kasutamise käigus. Kui soovitud eskiis on valmis , tuleb väljuda Sketch-i reziimist valides Close Sketch [joonis 2-4;c] Ühel juhul jääb Sketch ajaloos nähtavaks eraldi real, ning teda saab hiljem kasutada vajalike töövahendite dialoogi käigus [joonis 2-5;a].
9 3d modelleerimine
Teisel juhul jääb ajaloos nähtavaks ainult töövahend [joonis 2-5;b]. a b
joonis 2-5
2.4.2 Sketch-i loomine
o Sketch-i loomiseks valida vahend Sketch ning seejärel soovitud tasapind. o Võib minna ka teist teed, valides soovitud töövahendi, ning seejärel sobiva tasapinna . o Selle tegevuse tulemusena sisenetakse nn. Sketch-i reziimi ja keeratakse ekraan valitud pinna suhtes pealtvaatesse. Vahendid, mille abil luuakse Sketch, on paigutatud Home lindil sektsiooni Draw. [joonis 2-6]
joonis 2-6
Märgistamine Select Tool ­ lubab märgistada ühe või mitu elementi ja vajadusel saab neid ka nihutada, juhul kui mõni määratud side ei tekita konflikti..
Jooned Line/Arc ­ loob sirglõigu või kaare kahe otspunkti järgi. Et minna sirge joonestamiselt üle kaarele ilma vahendit vahetamata tuleb vajutada A. Peale kaare lõpp-punkti näitamist jätkatakse uuesti sirgega. Joon lõpetatakse vajutusega hiire parempoolsele klahvile.
Point ­ loob punkti etteantud kohta. Curve ­ loob sisestatud punktide järgi avatud või kinnise kõvera. FreeSketch ­loob vabakäejoone ning korrigeerib kujundid korrapärasteks joonteks ja kaarteks või ringideks.
10 3d modelleerimine
Kaared Tangent Arc ­ loob kaare olemasolevale joonele puutujaks või ristujaks. Arc by 3 Points ­ loob kaare läbi kolme määratava punkti. Arc by Center ­ loob kaare alustades keskpunktist, võimalik määrata raadiust ja nurka.
Ringid ja ellipsid Circle by Center ­ loob ringi keskpunkti järgi, lubab määrata diameetri või raadiuse. Circle by 3 Points ­ loob ring kolme määratava punkti järgi, lubab määrata diameetri või raadiuse. Tangent Circle ­ loob ringi puutujana mingile joonele (kahe keskkoha suhtes sümmeetrilise punkti järgi), saab määrata diameetri või raadiust. Ellipse by Centre ­ loob ellipsi alates keskpunktist, saab määrata telgede pikkusi ning esimese telje nurka. Ellipse by 3 Points ­ loob ellipsi kolme punkti järgi, lubab määrata telgede pikkusi ja esimese telje nurka.
Ristkülik, hulknurk Rectangle by Center ­ loob ristküliku näidates keskpunkti ja ühe nurgas asuva punkti. Rectangle by 2 Points ­ loob ristküliku näidates diagonaali punktid. Rectangle by 3 Points ­ loob ristküliku näidates külgede otspunktid. Polygon by Center ­ loob hulknurga näidates külgede otspunktid.
2.4.3 Kumerdamine ja faasi loomine
Fillet ­ Kumerdab kahe lõikuva joone lõikepunkti etteantud raadiusega Chamfer ­ loob kahe lõikuva sirge lõikepunkti faasi, lubab määrata kummagi joone otsast lõigatavat pikkust.
2.4.4 Lõikamine, pikendamine jagamine, kontsentrilised jooned
Trim ­ lõikab ( kustutab ) joone osa, mis ulatub üle lõikuva joone.
Trim Corner ­ pikendab/lühendab kahte joont nende lõikepunktini.
Extend to Next ­ pikendab joont kuni lõikuva jooneni.
Split ­ jagab joone näidatavas punktis kaheks osaks.
Offset ­ loob joonest sellega paralleelse joone Symmetric Offset ­ loob sümmeetrilise nihke valitud keskjoone järgi.
11 3d modelleerimine
2.4.5 Sidemed
Joonte vahelisi seoseid saab rakendada loomise ajal. Kasutades valikuidHome lindi sektsioonis IntelliSketch [joonis

Vasakule Paremale
Solid Edge #1 Solid Edge #2 Solid Edge #3 Solid Edge #4 Solid Edge #5 Solid Edge #6 Solid Edge #7 Solid Edge #8 Solid Edge #9 Solid Edge #10 Solid Edge #11 Solid Edge #12 Solid Edge #13 Solid Edge #14 Solid Edge #15 Solid Edge #16 Solid Edge #17 Solid Edge #18 Solid Edge #19 Solid Edge #20 Solid Edge #21 Solid Edge #22 Solid Edge #23 Solid Edge #24 Solid Edge #25 Solid Edge #26 Solid Edge #27 Solid Edge #28 Solid Edge #29 Solid Edge #30 Solid Edge #31 Solid Edge #32 Solid Edge #33 Solid Edge #34 Solid Edge #35 Solid Edge #36 Solid Edge #37 Solid Edge #38 Solid Edge #39 Solid Edge #40 Solid Edge #41 Solid Edge #42 Solid Edge #43 Solid Edge #44 Solid Edge #45 Solid Edge #46 Solid Edge #47 Solid Edge #48 Solid Edge #49 Solid Edge #50 Solid Edge #51 Solid Edge #52 Solid Edge #53 Solid Edge #54 Solid Edge #55 Solid Edge #56 Solid Edge #57 Solid Edge #58 Solid Edge #59 Solid Edge #60 Solid Edge #61 Solid Edge #62 Solid Edge #63 Solid Edge #64
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sergey Dikarev Õppematerjali autor
Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine
Installeerimine ja häälestamine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
53
doc

AutoCad I

Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti ­ joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkid

Autocad
thumbnail
56
doc

Autocad II

siiski moodustada ainult üsna lihtsaid ruumilisi objekte. Pealegi on saadud objektid nö. alt ja pealt lahtised, st. neil on olemas vaid külgtahud. Lisaks kõigele, igale jooniseobjektile ei saagi sel teel paksust anda. 2. Pindade joonestamine Pindade joonestamiseks on kasulik aktiveerida ikoonilatt Surfaces. Pindu saab luua ka rippmenüü Draw valikuga Surfaces avanevalt alammenüült. Seest värvitud pindade saamiseks tuleb käivitada käsk SOLID. Kõik saadava pinna tipud tuleb sisestada ühesuguste Z-koordinaatidega, seega tekib XY-tasapinnaga parelleelne kujund. Seest värvitud on pinnad vaid siis, kui süsteemimuutuja `FILLMODE väärtus võrdub ühega ja pinda vaadeldakse otse pealtvaates, vastasel juhul (`FILLMODE = 0 või tegemist kaldvaatega) on värvitud vaid pindade kontuurid. Süsteemimuutuja `FILLMODE väärtust saab muuta ka käsu `FILL vahendusel ­ vastata ON või OFF (pinna värvimine

Autocad
thumbnail
43
pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................

Infotöötlus
thumbnail
34
pdf

ArcGIS juhendmaterjal EESTI KEELES

ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE ­ KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE

Geoinformaatika
thumbnail
240
pdf

Google SketchUp

SketchUp kombineerib sageli kõiki kolme, saades kombineeritud järelduse.  Punktjäreldus põhineb mudelil olev kursori täpsel kohal. o Lõpppunkt: roheline lõpppunkt järeldus tuvastab Line entity või Arc entity lõpu o Keskpunkt: näitab joone või ääre keskpunkti o Lõikepunkt: must, näitab joonte täpset ristumiskohta o On Face: sinine, näitab punkti, mis asetseb Face Entity-l o On Edge: punane, näitab punkti, mis on piki serva o Equi-Distant On Edge: näitab võrdvahemikulistpunkti või kaldkanti, kus lilla joon ilmub kahe ühendatud serva vahel. o Half Circle: ilmub, kui joonistada kaart, et näidata punkt, kus moodustub täpne poolkaar 10 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein

Arvutigraafika
thumbnail
80
pdf

ÜLESANNE IV KANN

Käsu AREA / O kasutamine liitjoone pikkuse leidmiseks (ruuduke – objektivalik; viirutus – pindala nii, nagu oleks tegemist suletud liitjoonega; kaarjas mõõtjoon (joonisele ei kuvata) – liitjoone pikkus antakse sulgemata liitjoone pikkuse järgi vastuses Perimeter, kusjuures teavi- tatakse, et eiratakse liitjoone laiust: Polyline's width ignored in area calculation ) NB! Käsuga SOLID kujundatud ala pindala ei saa käsuga AREA / O, (s.t. et valitakse see ala kui objekt) mõõta, küll aga nii, et sisestatakse ükshaaval ala määramispunktid. 3) A ↵ (valitakse pindalade liitmise mooduse) Specify first corner point or [ Object / Subtract ]: (ADD mode) Select objects: (vaikimisi – esimene punkt või [objekt / lahutada]) Kui sisestada järjest punkte, töötab see haru samamoodi kui haru 1, kuid pärast punkti-

Autocad
thumbnail
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva

Autocad
thumbnail
23
pdf

Liitkoormatud detailide tugevus

122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tek

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun