50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
peeter Tim
Õppematerjali autor
kogunimetuseks on tal kosmos), vastandina intelligiiblite ideede valdkonnale, on mitte üksnes olev jagatud (on olemas ainult üks ühtne inimese idee, meeltega tajutavas maailmas on aga palju erinevaid inimesi), vaid siin on jagatud ka samasus ja teisitisus. Näiteks vana inimene on ühelt poolt ju seesama inimene, kes ta lapsenagi oli, teisalt aga ikkagi muidugi mitte päris seesama – ta 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on seesama ja ühtlasi ei ole seesama. See kuulub liikumise, nii nagu kreeklased seda mõistsid, st. loodusprotsesside olemusse – liikumise protsessis saab asi pidevalt teistsuguseks jäädes ühtlasi selleks samaks asjaks. Liikumine kujutab endast samaks jäämise, identiteedi, ja teiseks saamise, teisitisuse, ühtsust. Kuna Platon mõtles liikumist liikumise arche kaudu, milleks ta pidas lõppeks
eksisteerida ainult siis, kui eksisteerib piisav maksujõuline nõudlus sellise teenuse järele. Sofistid õpetasid eelkõige avaliku esinemise ja kõnelemise oskust. Miks muutus niisugune oskus antud ühiskondliku transformatsiooni käigus varasema ajaga võrreldes olulisemaks? Sügavam põhjus oli selles, et tava ja traditsioon, mis olid varem reguleerinud ühiskonnaelu, muutusid turumajanduslikult komplitseerunud ühiskonna jaoks ebapiisavateks elu korraldamise moodusteks. Seetõttu läksid kreeklased tavaõigusega reguleeritud ühiskonnaelult üle sellisele elukorraldusele, mis oli reguleeritud avalikult sõnastatud ja ühiskonna enda poolt vastuvõetud seadustega. Kuna kreeklased elasid nn polis`tes, väikestes linnriikides, siis said nad oma ühiskondade väiksuse tõttu rakendada mitte esindusdemokraatiat, nagu tänapäeval juba ühiskondade suuruse tõttu paratamatu on, vaid otsest demokraatiat, kus kõrgemaks
Kui selline muutumatu olemine on kord adekvaatselt tabatud, peab vastav teadmine jääma sama muutumatult kehtima nagu tema esegi, st. kujutab endast igavest tõde. Teadmise tõesus tähendab Platonil tõeselt oleva (ontoloogilise tõesuse) adekvaatset tabamist teadmises – tõesus epistemoloogilises tähenduses on seatud sõltuvusse tõesusest ontoloogilises mõttes. Platonist peale jäi kogu traditsioonilise filosoofia ajaloo vältel inimteadmise ja teaduse ideaaliks rangelt universaalse ja paratamatu kehtivusega teadmine. See kujunes teadmise teaduslikkuse normatiivseks mõisteks. Kuna sellise teadmise esemeks sai Platoni järgi olla üksnes idee, viimane on aga tunnetatav vaid puhtas mõistustunnetuses, siis sai Platoni järgi teadmine ranges tähenduses olla ka üksnes puhta mõistustunnetuse resultaat. Arvamused, mis inimestel kujunevad meeleliselt tajutavast maailmast, peegeldavad vastavalt
............................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia............................................................................................................................11 Seosed kaasajaga................................................................................................................................12 Kokkuvõte.....................................................................................
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle
SOKRATES Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokrates oli vaene mees, sest tööd ta ei teinud. Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. Ta uskus oma erilisse missiooni, mille kohta olevat öelnud:
õpetus teadmusest, selle algupärast ja allikaist; teadusteooria, õpetus teaduste metodoloogiast ja teooriakujundamisest; väärtusteooria, õpetus väärtustest. Väärtusteooria tähtsamateks osadeks on eetika, õpetus kõlbelistest normidest ehk sellest, mis on hea ja halb, ja esteetika, õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof. Ta palus oma kaaskodanikel Ateenas vastata kõiksugustele keerulistele ja tülikatele küsimustele, mida me nüüd nimetame “filosoofilisteks” ning kirjutas nende mõtted hoogsas vormis üles. Platonil oli oma arvamus kõige kohta: teadmise ning tegelikkuse olemuse, poliitika, eetika, matemaatika, majanduse, ideaalse linna ülesehituse ja paljude teiste asjade kohta. Oma referaadis teen ülevaate Platoni elust ja loomingust ning analüüsin moraalifilosoofiat ja eetikat.
· Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid