Sojauba (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Sojauba

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut SOJAUBA Referaat õppeaines ,,Taimekasvatus" Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus......................................................................................... 4 2. Sojaoa biokeemiline koostis................................................................................................ 5 3

Taimekasvatus

26

pptx

Sojaoad

Sojaoad Põllumajandus Anastassia Umrihhina 11.  Mis see on?  Sojauba (Soja hispida)on üheaastane liblikõieline taim. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Kuigi kõige sagedamini kasutatakse kollaseid sojaubasid, võib nende värvus varieerub kollasest kuni mustani.  Sojauba kasvab kõige paremini seal, kus suve keskmine õhutemperatuur on +20–+30 °C. Ta talub mitmesugust pinnast, aga kõige paremini kasvab niiskel lammimullal, kus on palju orgaanilisi aineid.  Kodustamine ja levitamine  Sojaoa metsik eellane kasvas Kesk-Hiinas. Seda kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus. Hiina müüdi järgi kuulutas legendaarne Hiina keiser Shennong viis taime pühaks: sojaoa, riisi, nisu, odra ja hirsi.

Geograafia

1

docx

Soja

Soja Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Mandzuurias (Kirde-Hiinas). Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eriti palju retsepte pärit just Aasia köögist. Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a), keda tuntakse "Hiina põllumajanduse isana". Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit ­ Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil

Geograafia

18

doc

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine ­ viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum herbitsiidiresistentne soja (tabel 1). 60% praegu turul olevast sojast on GM. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 ­ 2004(miljonit hektarit) (Ehrlich jt 2006: 8) Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4 Mais 0,3 9,8 15,5 19,3

Üldbioloogia

10

doc

Hiina Köök

Traditsionaalselt on 98 % toidust taimse päritoluga ja ainult 2 % loomse või kala päritoluga. Maitsestamine on tihti tagasihoidlik ja kasutatakse toidu oma maitse esiletõstmiseks ja rõhutamiseks. Küpsetusmeetodid aitavad samal toorainel maitseda ja välja näha erinevalt. Peamised toiduained Kala ja mereannid, linnuliha ja teised lihad, hane- ja pardimunad, suur valik erinevatest teraviljadest nuudleid ja pastatooteid. Riis. Peale riisi kuulub põhitoiduainete hulka sojauba, mis on aminohappeid ja B-rühma vitamiine sisaldav kaunvili. Sojaubadest tehakse sojaõli, sojajahu, sojakohupiima tofut, sojakastet. Piim ja piimatooted. Hiinlastel on ajalooliselt vastumeelsus piima ja piimatoodete suhtes. Loomi peetakse rohkem töö tegemiseks, kui piima ja liha tootmiseks ja tarbimiseks. Mõningate järelroogade serveerimiseks kasutatakse vahukoort, populaarsust kogub jäätis. Puuviljad ja köögiviljad. Värskeid puuvilju ja köögivilju süüakse vastavalt hooajale,

Kultuurilugu

6

doc

Geograafia - esmasektor

mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2

Geograafia

4

doc

Geograafia esmasektor

alguses; mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed). SOE PARAASVÖÖDE 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood; võimalik kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi (hiliseid teraviljasorte, sh riidi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, Parasvöötmes üks saak aastas! köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk.

Geograafia

15

doc

Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele

Selleks kasutatakse mullas elavat agrobakterit, mille abil viiakse võõr-DNA taime pärilikkuse ainesse. Teise võimalusena kasutatakse nn DNA-püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.1 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist Esimese põlvkonna GM kultuurid jõudsid tootmisse 1990.aastate keskel. Nendeks on näiteks mais, soja, raps, tomatid või muud GM kultuurid. Eesmärgiks oli toota umbrohumürgi ehk herbitsiiditolerantsed, parandatud valmimis- ja säilimisomadustega ja kahjurikindlad kultuurid.2 Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti alles 20.sajandi viimase kümnendi lõpus ning vaid osa neist on saanud turustamisküpseks. Märkimisväärne on terminaatorgeeni leiutamine, takistades seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)