Soja (0)

Sarnased õppematerjalid

26

pptx

Sojaoad

poolsaarele ja Lõuna-Aasiasse, Indoneesiasse lõunas ja Jaapanini põhjas. Jaapanis mainiti sojauba esimest korda 712 eKr Jaapani vanimas säilinud kroonikas "Kojiki".  Tänapäeva USA maa-alale tõi sojaoa esimesena meremees Samuel Bowen Hiinast 1765.  Alles palju hiljem jõudis sojauba Kanadasse (1855), Aafrikasse (1857 Egiptusse), Kesk-Aasiasse (1876 Kasahstani), Mehhikosse (1877) ja Lõuna-Ameerikasse (1882 Brasiiliasse).  Soja populaarsus  Soja populaarsus põhineb sojaubade omapärasel koostisel. Kuivatatud sojaubadevalgusisaldus võib tõusta kuni 45%ni. Sojavalgu aminohappeline koostis on suhteliselt lähedane loomsetele valkudele. Sojavalk on kergesti seeditav ja sisaldab arvestatavalt nõrkade anaboolsete omadustega hargnenud ahelatega aminohappeid ja aminohapet glutamiini, mis koos võib aidata suurendada jõudu ja võimaldada rohkem lihasenergiat dieedi ajal.  Sojaubade kasulikkus

Geograafia

16

doc

Sojauba

Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi). Ameerikasse jõudis soja umbes 19. sajandi algul kaubavahetuste käigus. 19. sajandi teisel poolel alustasid üksikud farmerid sojaubade kasvatamist loomasöödaks, tegevus muutus laialdasemalt populaarseks 20. sajandi alguses . Vaatamata sojaoa kagu-Aasia päritolule, on suurim sojatootja tänapäeval USA, kus näiteks 2000. aastal kasvatati umbes 75 miljonit tonni sojaube (umbes kolmandik sellest koguseks läks ekspordiks). Teised maailma juhtivad tootjad on Argentiina, Brasiilia, Hiina ja India

Taimekasvatus

16

pptx

Taimetoitluse esitlus

valmistatud hamburgerit serveeriti esmakordselt 2013.aastal. On öeldud, et sünteetilist liha kasutades saaks vähendada ökoloogilist jalajälge kuni 60% võrra. Maitse osas on kunstlihal veel arenguruumi. Sellise liha eeliseks oleks see, et liha on puhtam, liha keemilist koostist võib muuta soovitud suunas, liha ei sisalda konte, ei põhjusta kannatusi loomadele ning selle tootmiseks kulub vähem vett. Lihaasendajad Taimset päritolu lihaasendajate tooraineks on: Kaunviljad, eriti soja. Nisugluteen (nisuliha), mida saadakse kui nisujahust pestakse välja tärklis ning saadud massi töödeldakse. Kinoa - teravili, mis sisaldab palju valke, kuid ei sisalda gluteeni. Riis. Tehnoloogiliste võtete ja maitsestamisega saadakse produkt, mis meenutab sea-, veise-, lamba-, linnuliha või sinki, vorsti. Valgurikkad putukad ja vaglad Putukad ja ussikesed on jätkusuutlikumad valguallikad kui loomad. Söödavate vaklade kasvatamisel tekib vähem kasvuhoonegaase ja need

Toitumine

Kommentaarid (0)