Skännerid Marden Muuk Kus kasutatakse skännereid? Millised skännerid on olemas? Mik kasutatakse skännereid? Millised on tootjad? Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid.
Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor
Valgamaa Kutseõppekeskus Koka eriala I kursus Aljona Kopteva Skanner Referaat Juhendaja Irja Kangsepp Valga 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav do
Paide Kutsekeskkool Erialane arvuti LM11 Helina Kalamägi VÖÖTKOODID Referaat Juhendaja: Egel Haidak Paide 2007 SISUKORD 1. VÖÖTKOODI LUGEMINE............................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 1.1 Lugemise tehnika............................................................. Error: Reference source not found 1.2 Erinevad lugejad...............................................................Error: Reference source not found 1.3 Pliiatslugejad....................................................................Error: Reference source not found 1.4 CCD-lugejad.....................................................................Error: Reference source not found 1.5 Laserlugejad..................................................................... Error: Reference source not found 1.6 Dekodeerimine................................................................. Error: Reference source not found 1
vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti.
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis val
.................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner ja nii edasi. 4 1. SISENDSEADMED 1.1 Klaviatuur Sõrmistik ehk klaviatuur on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Tavaliselt on klaviatuuril 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85- 86 klahvi)
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
Kõik kommentaarid