troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Skorpionite toitumine Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus
REFERAAT Skorpionid Koostaja: Klass: 8.a Juhendaja: 2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega
Ürgskorpionid kivististes väga hästi säilinud Kokku umbes 600 liiki, 70 perekonda Väga hästi kohastunud elama kuivas ja kuumas Suurus väga varieeruv 1,5 31 cm Värv kollasest kuni mustani Suured sõrgjalad, pikk lüliline tagakeha Tagakeha küljes mürgiastel Toitumine Hangib toitu öösel, nagu suurem osa kõrbeloomadest Toituvad ämblikest ja suurematest putukatest, ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad Looted arenevad emaihus kaua, mõnest kuust kuni mõnede liikide puhul aastani Looteid mõnest kuni paarikümneni, harvem ka saja ümber Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks Elavad eraklikult Skorpion ja inimene
Referaat Skorpionist Skorpionilised on ürgsed ämblikulaadsete ja maismaa lülijalgsete hulka kuuluv loom.Skorpione on maailma umbes 600 liiki ,mis koosneb 70. perekonnast ja 6. sugukonnast.Skorpionid elvad sooja kliimaga maades kõrbetest vihmametsadeni.Skorpionid on ülimalt vastupidavad kuivusele ja kuumusele.Skorpionid ei joo kunagi,sest nad saavad oma vee toidust.Skorpionid peavad jahti ööpimeduses,sest siis on vee aurumine skorpioni keha pinnalt väiksem ning öösel on parem jahti pidada.Skorpionite söögiks on tihtipeale temast väiksemad putukad,vastsed,ämblikud ja vahest ka väiksemad sisalikud või närilised.Nad surmavad oma saagi nende ülekeha tipus asuva mürgiastla torkega.Saaki haarab ta oma tugevate lõugkobijatega.Skorpionid munevad ja sünnitavad.Skorpioni emad kannavad oma poegi väga kaua kõhus,vahest kuni aastani ja anamgi,kuid looteid on seevastu kuni sada
Üks neist on Euscorpius flavicaudis, kes on inimesele täiesti ohutu. ELUVIIS Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see ohtlik ei ole. TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust. Euscorpius flavicaudis
..............................7 2 Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades, tema keha tagaosas on tal astel, millest
Skorpion Skorpionid äratavad inimeses hirmu, kuna nende salvamine võib olla surmav. Skorpione esineb peaaegu kõikides maailma soojades piirkondades, ent nad on pelglikud, seetõttu ei pälvi nad sageli inimeste tähelepanu. Euroopas pesitseb neli skorpioni liiki. Skorpioneid on kokku umbes kaheksasada liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad ainult maismaa loomad. Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjulises, niiskes kohas, harilikult kivi või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli
Kõik kommentaarid