Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see ohtlik ei ole. TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust. Euscorpius flavicaudis sööb ämblikke, kärbseid, ööliblikaid ja teisi putukaid. Kui saak on nii suur, et seda on kerge alistada, halvab ja surmab skorpion selle, sirutades saba ettepoole ning lüües mürgiastla ohvri kehasse
Suured vähisõrgu meenutavad lõuakobijad talitlevad haardeelundina. Hingamiseks kasutatavad skorpionilised 3. - 6. lülil asuvaid raamatkopsude stigmasid. Suguava asub mesosooma esimesel lülil. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). 1.2 Toitumine Söövad peamiselt putukaid ja ämblikke ning nende vastseid. Toiduks on alati elus saak. Saagi surmamiseks astlaga koolutavad saba üle selja ettepoole. Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras,kus inimene seda oodatagi ei oska. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm). Paljude skorpionite torge on inimesele ohtlik, see põhjustab teravat valu, unisust ja külmatunnet. Suurte skorpionite torge on mõnel juhul olnud surmav. 3 1.3 Paaritumine
Kõik kommentaarid