10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SeidyT
Õppematerjali autor
kunstnikud maksuvabastust. Ma ei ütleks, et tänapäeval vabastab kunst inimese vigadest jne, sest seda aitab teha psühhoteraapia, kuid kõik on kõigile erinev. 6. Vaatle joonistust seitsmest vabast kunstist. Milliseid mõtteid ja küsimusi see tekitab? Miks ei ole igal inimesel asju, mis neid seostaks nende valdkonnaga? Miks nad kõik kannavad rohelist, punast või sinist? Miks on kõik tähtsad inimesed sellel pildil naised, kuid mehed õpivad? 7. Miks tekkis skolastika?’ Ülikoolide rajamine muutis põhjalikult teadmiste edasiandmise ja teadusliku mõtlemise viise. Kloostrites olid mungad enese harimisega tegelenud enamasti üksinduses, mediteerides piibli ja teiste autoriteetsete tekstide üle. Ülikoolides toimus õppetöö loengute ja dispuutide vormis, kus tekstide üle arutleti ja vaieldi üheskoos. Oluliseks said argumenteerimisoskus ja kriitiline vaim. Nii tekkis 12. sajandil uus teadusliku mõtlemise vorm, mida nimetatakse skolastikaks
olemas. Nominalism - reaalne on olemas ainult konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Nominalistid ütlesid, et ei ole olemas kindlaid üldmõisteid, on üksikud asjad - laud, tool jne. Universaaliad - nim. abstraktseid objekte nt laud, tool. Vastandatakse konkreetsele objektile. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte meeltega tajuda. Probleem seisnes selles, et kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. 51. Skolastika Keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Skolastika pooldaja - skolastik. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus.
olemas. Nominalism - reaalne on olemas ainult konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Nominalistid ütlesid, et ei ole olemas kindlaid üldmõisteid, on üksikud asjad - laud, tool jne. Universaaliad - nim. abstraktseid objekte nt laud, tool. Vastandatakse konkreetsele objektile. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte meeltega tajuda. Probleem seisnes selles, et kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. 51. Skolastika Keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Skolastika pooldaja - skolastik. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus.
Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja need ühisjooned muutuvad ehk m
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõpp
KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS: 1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430). Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja keskaega ühendav sild. Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega tunnetatav. 2. Skolastika ehk ülikoolide periood. Skolastikud arendasid välja ülikooli kui sellise, (lad schola). Oli ratsionaalsem kui patristika, võimaldab ka looduse uurimist ning teadust. Skolastiku tee - Jumal on inimesele mõistuse andnud. 14 PATRISTIKAST Tertullianus (u 160 - 230) eitas, Justinus (u 100-165), pooldas antiikfilosoofiat kuid väitis, et see annavad tõde edasi ainult ebatäiuslikul kujul. Aleksandria Clemensi (u 160-215)
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist 17. sajandi teadusrevolutsioonis; 2. FRANCIS BACON.............................................................. 1 3) kui Bacon üldse milleski originaalne ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid