Skisoidsel isikul on põhiimpulsside seisukohalt ülitugev „omapüürlemise“ impulss, see töhendab enesesäilitamise ja teistest eraldumise impulss. Ta püüab olla iseseisev ja sõltumatu, ta eraldub teistest inimestest, sest ta vajab distantsi , ning ta suhtleb teiste inimestega teatud piirides. Kuis eda piiri ületada, siis skisoidne isik tunneb, et tema isiksuse ruumi, eluruumi ja sõltumatusvajadust ohustatakse ning hakkab ennast ägedalt kaitsma. Talle on omane hirm inimliku läheduse ees. Skisoidne isik väldib lähedasi isiklikke kontakte ega lasku kergelt intiimsuhetesse. Pelgab kokkupuuteid partneriga, taotleb inimestevahelistes suhetes asjalikkust. Skisoidne isik tunneb ennast
inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese kiindumust ja tuge, kuigi ta kunagi ei kipu sellest rääkima ning seda välja näitama. Patoloogia
inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse. Kui skisoidsed jooned on väga tugevad, siis see võib välja viia sadismini suhtes. Koguaeg kontrollitakse, kas mind ikka armastatakse. Skisoidne inimene on kindlasti oma partnerile väga tänulik, kui tema kiindumus ei ole pealetükkiv. Siis võib partner loota skisoidse inimese kiindumust ja tuge, kuigi ta kunagi ei kipu sellest rääkima ning seda välja näitama. Patoloogia
Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes hakkab väljaspool kooli õpetajat mängima. 2
Enesekindlust endas ei teki piisavalt. Ei lase kedagi oma tundemaailmale ligi. Lapse toitmine. Kokkuvõte: Tundlikud ja terava tajuga, tundlikkus võib muutuda haiglaslikeks. Mõtteline skaala- kerged jooned, tugevad jooned. Tundlikud eraklikud iseärased, kuritegelikud a sotsiaalsed. Geniaalsust esineb kõige sagedamini. Teiste arvamustest ja traditsioonidest vabad. Peenekoelised ja tundlikud inimesed. Religiooni suhtes skeptilised, eetika ja moraal kahtlased väärtused. Hindavad seisukohalt, mis mulle sobib. Püüab inimeste maailmast tagasi tunda, pöördub loomade poole. Lapsevanem: Lapsed jäävad kaugeks, peidab pilkava iroonia taha, laste tundeid ei võeta tõsiselt. Elukutsed: Eelistavad neid elukutseid, kus pole vaja lähedasi suhteid, uurijad pigem kui terapeudid. Teooria sobib rohkem kui praktika. Nt poliitikud- äärmuslikud, kas radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita üldse. Kunstis omane abstraktne, üldistav suund, siseelamusi annavad edasi sümbolitega
Enesekindlust endas ei teki piisavalt. Ei lase kedagi oma tundemaailmale ligi. Lapse toitmine. Kokkuvõte: Tundlikud ja terava tajuga, tundlikkus võib muutuda haiglaslikeks. Mõtteline skaala- kerged jooned, tugevad jooned. Tundlikud eraklikud iseärased, kuritegelikud a sotsiaalsed. Geniaalsust esineb kõige sagedamini. Teiste arvamustest ja traditsioonidest vabad. Peenekoelised ja tundlikud inimesed. Religiooni suhtes skeptilised, eetika ja moraal kahtlased väärtused. Hindavad seisukohalt, mis mulle sobib. Püüab inimeste maailmast tagasi tunda, pöördub loomade poole. Lapsevanem: Lapsed jäävad kaugeks, peidab pilkava iroonia taha, laste tundeid ei võeta tõsiselt. Elukutsed: Eelistavad neid elukutseid, kus pole vaja lähedasi suhteid, uurijad pigem kui terapeudid. Teooria sobib rohkem kui praktika. Nt poliitikud- äärmuslikud, kas radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita üldse. Kunstis omane abstraktne, üldistav suund, siseelamusi annavad edasi sümbolitega
Arhetüüp on teatud jõud meie psüühikas, mis koondab elemendid kindlasse vormi. Kui valada vedelik anumasse, siis see võtab anuma kuju. Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Tal oli neid arhetüüpe väga palju. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self (isesuse arhetüüp). · Arhetüüp persoona Persoona oli antiiksetes etendustes mask. Sellest lähtubki Jung persoona arhetüübi puhul. Persoona natuke sarnane Freudi superegoga. Persoona on see, mis inimene näib endale, teistele, mis on temalt nõutav, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (P
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid u
Kõik kommentaarid