Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest
Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Etiopatogenees Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM 10.A KLASS KADI TROSS SKISOFREENIA Referaat JUHENDAJA ÕPETAJA KÜLLI MUUG TARTU 2009 SISUKORD Sisukord........................................................................2 1. Seletus mõistele skisofreenia....................................3 2. Ajalugu......................................................................3 3. Tüüpilise sümptomid................................................3 4. Alavormid.................................................................4 5. Kulgemine.................................................................5 6. Diagnostika...............................................................5 7. Ravi..............................................................
Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)"
Meelepetete puhul ei vasta haige subjektiivse teadvuse tajuelamus tegelikkuses leiduvale objektile. Illusioon ehk eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine. Inimese meeleelundeile saabub ärritusi reaalselt olemasolevalt objektilt, kuid aistingute integreerimine tajuks moondub intensiivsete kujutluste toimel ning haige teadvuses formeeruv tajuelamus ei kajasta enam tegelikku objekti, vaid midagi muud. Hallutsinatsioon ehk ebataju on subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. See on juba raskem tajumishäire vorm. Haige näeb esemeid või olendeid, mida tegelikult seal pole, kus ta neid näeb; haige kuuleb muusikat või kõnelust, mida tegelikult ei ole sel ajal ja sel kohal, kus ta kuuleb, haige tunneb õhus lõhnasid, mida tegelikult ei ole jne. Tõelisi hallutsinatsioone iseloomustab see, et haige suhtub neisse kui täiesti reaalselt olemasolevatesse asjadesse. Pseudohallutasinatsioone
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja
Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, siis skisofreeniahaigete lähisugulastel on haigestumisrisk tunduvalt suurem (viis kuni kümme protsenti) ja neil, kelle lähisugulastel haigust ei esine, kindlalt väiksem kui üks protsent. Päriliku skisofreenia uurimine on äga keeruline ja aeganõudev, sest haigusega kaasnev muutus ei avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides. Lisaks pärilikele faktoritele on tõendeid, et skisofreenia tekkepõhjuseks on ka stress. Üldiselt kaasub see äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress, nagu pinged peres, koolis, tööl võivad samuti haiguse esile kutsuda. Samuti teeb seda psühhotrauma, väärkohtlemine, mida kogetakse varajases lapsepõlves või looteeas. Loomulikult on need samad põhjused ka eelduseks teistele psüühilistele haigustele.
Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale.
Tallinna Tehnikagümnaasium Skisofreenia Referaat Maria Pihelgas 10 c Tallinn, 2007 Skisofreenia olemus. Skisofreenia on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Üle kogumaailma haigestub üks inimene sajast, ehk 1 %- l elanikkonnast areneb see elu jooksul välja. Toetudes statistikale,
koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
- Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre
Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ;
· Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856
haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming. Sündroom on sümptomite patogeneetiliselt seotud kompleks, sümptomkompleks, häire märkide ja sümptomite muster, märgid ja sümptomid mis kalduvad koos esinema. Etioloogia on õpetus haiguse tekkepõhjustest. Patogenees on õpetus haiguse kujunemise mehhanismidest. II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast.
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine
Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv. HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depres
IQ uuringud Eestis: Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi, mille nimeks oli National Intelligence Test Doktoritöö „Eesti laste intelligents“ (1940), ainuke, mis jõuti ära kaitsta sellel ajal IQ ja kriminaalsus: H.Goddard – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid 1914 a artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta:
IQ uuringud Eestis: Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi, mille nimeks oli National Intelligence Test Doktoritöö ,,Eesti laste intelligents" (1940), ainuke, mis jõuti ära kaitsta sellel ajal IQ ja kriminaalsus: H.Goddard üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid 1914 a artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta:
tahavad oma igapäevatöö tulemusi publitseerida, kasutavad tavaliselt aga Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni (APA) Diagnostilist ja Statistilist Manuaali, IV versiooni (DSM-IV). DSM-IV nagu ka varasemad DSM versioonid, on objektiivsem, s.t. taotleb sümptomite täpset kirjeldatavust, mõõdetavust ja loendatavust. Et patsiendist mitmekülgsemat pilti saada, on DSM sisse viinud telgede süsteemi. Iga kliinilise diagnoosi jaoks hinnatakse viit telge. I telg on kliiniline psühhiaatriline diagnoos, II telg toob välja patsiendi püsivad iseärasused, need on isiksusehäired ja vaimne alaareng; III teljele kodeeritakse kehalised häired ja seisundid, mis võivad käesolevat psüühilist häiret mõjustada; IV telg näitab psühhosotsiaalsete stressorite tugevust ning V telg on funktsioneerimise üldhinnang (GAF), millel mõõdetakse nii momenditaset kui kõrgeimat taset möödunud aasta jooksul. VAIMSE TERVISE ALA ELUKUTSED
Tallinna Nõmme Gümnaasium Depressioon Uurimistöö Anna-Liisu Arukask Liisa Roosalu 10.A klass Tallinn 2011 Sisukord: Tallinn 2011............................................................................... 1 Sisukord:..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid ots
1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8
Roll mälu formuleerimiss neuronite erutuvuse kaudu. ACh neuronite surm ja kontsentratsiooni tõus neokorteksis on seotud Alzheimeri tõvega. Dopamiineneriline süsteem (DA) – mustollusest algav tee. Normaalse motoorika säilitamine kehas, DA kadu on seotud Parkinsoniga kus lihased on kanged ja liikumine on raskendatud. Mesolimbiline tee ehk tegmentumist on seotud mõnu ja surrustusega, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. DA pigem seotud skiso kui tähelepanuprobleemidega. Adrenergiline süsteem (NA/NE) emotsionaalse tooni hoidja, NA süsteemi madal aktiivsus võib kaasa tuua depressiooni ja hüperaktiivsuse. NA süsteemi kõrge aktiivsus toob kaasa maania Serotonegiline süsteem (5-HT) ärkveloleku EEG mustri allhoidmine. Madal aktiivuss seotud depressiooniga. Liiga aktiivne 5-HT on seotud OCD ja skisoga. Ajutüve 5-HT neuronite häired on seotud norskamise, uneapnoe ja imikute äkksurmaga.
3. isiklike tegevuste võimaluste toetamine 4. enesemääramise ja tema valikute toetamine 5. teenindava personali omavaheline koostöö e. võrgustiku koostöö 6. sotsiaaltöö vastutus vanuri ees. Toeks eakatele - Sõbrad - Harrastused, hobid - Sotsiaalne heaolu e. suhtlemine - Majanduslik kindlustatus e. toimetulek - Puhkus - Vaimsed huvid - Vanur peab tundma et ta on kasulik - Vanur ei tohi alla anda - Tuleks loobuda halbadest harjumustest - Positiivne ellusuhtumine Hoolekandes tähelepanu - Mõistmine - Ärakuulamine - Lasta tal olla tema ise - Hoolimine ja heakskiit - Muredest rääkimine - Haigustest vaevustest tingitud kannatuste mõistmine ja võimaluste piires leevendamine - Toetamine oluline on tugiisik
Patsiendi saab raputamisega, väga tugeva ärritusega äratada, korraks avab silmi. Soopor ei ole veel absoluutne teadvuse kadu. c) kooma on kõige raskem, inimne on teadvuse kaotanud. Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma, selle põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid * Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 spontaanne, 3 kõnetamisel, 2 valuärritusel, 1 üldse mitte
Need tervisehäired ei ole uued nähtused. Terminit bulimia kasutas juba 399. a e.m.a. Sokratese õpilane Xsenophon iseloomustamaks isupuudusega koos esinevat minestamist. Rõhuasetus kandus minestamiselt näljatundega seotule 18. sajandil. Psühhogeense söömishäire nimetusena on bulimia kasutusel alles lühikest aega. Anoreksia diagnoosimise ajalugu ulatub samuti keskaega, mil muude haiguste hulgas hakati eristama noortel neidudel menstruatsiooni kadumist, mille põhjuseks mure ja tundeelu keerdkäigud. Tänapäevased anoreksia ja buliimia diagnoosimisjuhised on esitatud psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonis RHK-10 (1995). Uurimused on näidanud, et enamasti on tegemist teismeliste tütarlaste või noorte naistega, kelle isu enne söömishäire teket oli täiesti normaalne. Mõned neist on olnud kerges ülekaalus, kuid enamik ei ole kunagi olnud paks. Paljud olid võimekad õpilased/üliõpilased. Mitmed on olnud ilumissid, sportlased, tantsijad, modellid
korral üsna sageli psühhoos. (Narkomaania, https://et.wikipedia.org/wiki/, 8. Oktoober 2015) Narkootikumide tarvitamisele tõukavad põhjused võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuhulgas sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus, alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Võimalikud narkootikumide tarvitamise põhjused noorte seas: probleemidega toimetulek, meelelahutus, katsetamine, kaaslaste heakskiit, mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud (nt alkohol, energiajoogid, sigaretid). Kokkuvõtval võib öelda, et isiklikul tasandil on kuni 25- aastaste noorte seas levinumateks narkootikumide tarbimise põhjusteks uudishimu, soov eksperimenteerida, sõprade ja eakaaslaste eeskuju, pere- ja turvatunde puudumine, soov põgeneda probleemide eest ning ühekülgne arusaam uimastitest. (Narkomaania põhjused, http://www.terviseinfo.ee, 06
vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist; 4) sügelishaigete ravimiseks kasutatakse väävlisalvi, kontaktseid võib ravida ühekordselt manustatavate preparaatidega. Väävlisalvi (täiskasvanutele 2030%-list, lastele olenevalt vanusest 520%-list) määritakse nahale üks kord päevas, ravi kestab 5 päeva. Selle aja jooksul ei tohi end pesta ja tuleb vältida higistamist. Permetriini ja spregali kantakse nahale ühekordselt, ravim eemaldatakse nahalt lastel 812 tunni ja täiskasvanutel 1224 tunni möödumisel. Vajaduse korral võib ravi nädala pärast korrata. Võimalikud õendusprobleemid: · Valu, mis on tingitud katki kratsitud nahast. · Hirm ja häbitunne, mis on tingitud haigusest . · Ebamugavustunne, mis on tingitud pidevalt sügelevast nahast. 2 Video: https://www.youtube.com/watch?v=xCMGcnejbII Pilt: https://www.kliinik
ATHga lastel ja noorukitel on kõige enam leitud häireid järgmistes täidesaatvates funktsioonides: tegevuseks valmisoleku regulatsioon, töömälu, stiimulile reageerimise kontroll ja tegevuse planeerimine. 1.4. ATH tüübid Aktiivsus- ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: domineerivalt tähelepanematus domineerivalt hüperaktiivsus kombineeritud tüüp Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: on rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; 6 lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida; ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmab pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda; on äärmiselt impulsiivne, tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutule vahele; tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada;
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused: Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised Tajul on kujunemise aeg Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest. Püsivus Ruumilised ja ajalised vastasmõjud Illusioon on tegeliku objekti moonutatud tajumine või kujutamine. Hallutsinatsioon on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. 14. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: Motoorne Emotsionaalne Kujundiline Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel: Sensoorne mälu- ikooniline, kajaline Lühimälu- kestus, maht Pikaajaline- kestus, maht Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
