Skisoafektiivne häire (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

45

docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

- Kokkuleppe aluseks on erialateadmised ­ kliiniline kogemus, teadusuurimused, teooriad - Ebanormaalsuse tunnused ja kriteeriumid on diagnostikajuhistes kirjas (RHK -10; DSM-IV) Mis on normaalne käitumine? Ebanormaalsuse piirid muutuvad aja jooksu, seetõttu ei püüagi tänapäeva õpikud ega häirete diagnostikajuhised ebanormaalsust defineerida vaid annavad momendil kehtiva häirete loendi koos tunnuste ja kriteeriumitega (nt homoseksuaalsus) - Vaimse häire esimeseks kriteeriumiks on võime täita sotsiaalset rolli nt ise toimetuleku oskus - Teine kriteerium o net inimene ise ei saa sinna midagi parata ja ta ei saa terveks end lihtsalt kokku võttes (,,tule välja ja hakka midagi tegema" depressiooni puhul ei ole võimalik end lihtsalt kokku võtta) Millised psüühika- ja käitumishäireid esineb? Rahvusvaheline Häirete Kvalifikatsioon ehk RHK Psüühikahäirete seletuse ja ravimise ajalugu

Kliiniline psühholoogia

44

odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes ­ monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast. Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes

Psühholoogia

20

docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire ­ somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire -

Õiguskaitseasutuste süsteem

12

docx

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

hüpergraafia; (f) muutunud seksuaalne käitumine (hüposeksuaalsus või seksuaalse objekti valiku väärastumine). 6. Psühhoaktiivse aine kuritarvitamise kriteeriumid Aine tarvitamise viis, mis kahjustab kehalist või psüühilist tervist (nt. episoodiline depressiivne häire). Tekitatud kahjustust võib selgelt märgata ja diagnoosida. Ainet tarvitati vähemalt kuu aega või korduvalt viimase aasta jooksul. Ei saa diagnoosida, kui esineb sõltuvus või psühhootiline häire 7. Psühhoaktiivsest ainest sõltuvuse kriteeriumid 1. Tung või sundmõte tarvitada ainet 2. Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka, tarvitamise kestvust, käitumist 3. Võõrutusseisund 4. Tolerantsus 5. Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees 6. Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele. 1 a jooksul 3 või enam sümptomit 8. Alkoholist võõrutusseisundi diagnoosimine

Psühhopatoloogia

83

docx

Psühhopatoloogia

- Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees  - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand - Närvivõrgustikud

Psühhomeetria

21

doc

Depressioon ja selle ravimine

mehi. Esmajoones on selle sümptomiteks tühjus- ja läbipõlemistunne, stress, ärrituvus, frustratsioon, agressiivsus (võimalik isegi vägivaldne käitumine), rahutus ja alkoholi kuritarvitamine. 1 Düstüümia See seisund ei ole tegelikult depressioon, vaid tavaliselt pikaleveninud (sageli elukestev) kurvameelsuse seisund. Düstüümia puhul on põhimeeleolu suurema osa inimestega võrreldes halvem, elu võib tunduda raske ja sageli ka rõõmutu. Tavaliselt algab häire varases täiskasvanueas ja kestab vähemalt mitu aastat, vahel määramatult (see tähendab häire algust ei ole võimalik määratleda). Kui algus on hilisemas vanuses, tekib see sageli pärast üksikut depressiooniepisoodi ja seostub raske kaotuse või mõne muu stressirohke elusündmusega. 2 Depressiooni tekke põhjused Psühholoogilised põhjused Depressioon võib ilmneda mitmel viisil: · see võib tekkida järsku, ilma hoiatuseta · sellel võib olla hiiliv algus

Psühholoogia

76

docx

Psühhosomaatika

Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine.

Psühhosomaatika

19

docx

Psühhosomaatika

Elukvaliteet raskete haiguste korral Locked in ­ ,,luku taga": raske peaajutüve kahjustus. Vaimne võimekus on normaalne. Kõnetus. Käsi-jalgu ei liiguta. Suudab liigutada silmi. Suudab silmi pilgutada. Haigus ei süvene (ei parane). Autonoomsed häired: vegetatiivne närvisüsteem. Ei saa mõjutada, tahtlikult suunata ei saa. Uuringud ­ Tilt-test: lauda tuleb tõsta 70-90 kraadi, tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta. Autonoomsed häired ­ sümpaatilise NS häire (vererõhu ja südame rütmi muutused). Tavalisimad kaebused ­ migreen, fibromüalgia, unehäired, funktsionaalsed seedehäired, väsimus. Kliiniliselt ­ ärev, kurnatud, tahhükardia. Pea- ja seljaaju haigused: kortikaalsed sündroomid (vt eelnevalt sagaraid). Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises: Dementsus: vähemalt 2 järgnevatest ­ kahjustatud uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu); komplekssete

Psühhosomaatika

Kommentaarid (0)