Skandinaaviamaade ajalugu 1 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnagakohalike valitsejatega?
Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta?
Milliseid piirkondi rüüstati ja miks?
Milliste kaupadega kaubeldi ja miks?
Kui olulised või ulatuslikud olid koloniseeritud territooriumid?
Milline oli viikingiaja püsiv mõju antud piirkonna hilisemale ajaloole?
Milles väljendus?
Miks lasi kuningas Harald Sinihammas silla ehitada?
Kuidas muutus riigi valitsemine pärast Harald Sinihamba surma?
Millal mainitakse esimest korda Taanit kui kohanime?
Kes oli Eirik Bloodaxe?
Kuidas nägi välja kuninga valimine 11 sajandi Norras?
Milles seisnes Magnus Lagab�te ja H�kon H�konsson valitsemiste erinevus?
Kes oli kuningas Olof Skötkonung ja kuidas on ta seotud Mälardaleniga?
Miks on kuningas Knut oluline Rootsi riigi kujunemisel?
Kuhu kulus suurem osa talupoegadelt kogutud maksudest 13 Sajandil?

Lõik failist

Tartu Ülikool
Filosoofia teaduskond
Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut
Skandinavistika osakond
Skandinaaviamaade ajalugu I
09.10.2011 Katrin Kampura

Seminar I

Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda – või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt?
Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York , mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui Norra kuninga Haraldr Hįršrįši katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge 'i lahingus kuningas Haroldi vastu.

Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega?
Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt

Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle vaateid need peegeldavad (kui tegemist on kirjalike allikatega )?
Ruunikivid, Anglo-saksi kroonika, iiri kroonikad , Historia deSancto Cuthberto, Æthelweardi kroonika jt.
Kuigi osad kroonikad olid põhjalikumad ja ülevaatlikumad kui teised, olid need kirjutatud subjektiivselt ja tihti moonutatult ja mitte alati ajalooliselt korrektselt. Peegeldasid viikingeid kõrvalt vaadates. Ruunikivide tekstid oli viikingite enda poolt ja andsid edasi skandinaavlaste vaateid.

Mis domineerib viikingite tegevust antud piirkonnas: rüüsteretked, kaubandus või kolonisatsioonikatsed? Kas aja jooksul midagi muutub?
Viikingite retked algasid umbes umbes 800 aastal (850). Algul olid nende retked põhiliselt rüüsteretked, mis kestsid nädalaid. Peamiselt rüüstasid viikingid ranniku alasid. 20 aastat hiljem jõudsid nad Dnepri jõe äärde( jäid paikseks Kiievisse). Sealt oli hea juurdepääs Konstantinoopolile (kaubandus).
Aastal 907 loodi esmimene leping kaubandussuheteks bütsantsiga ( Viikingite ja Leo VI vahel). Lepingut parandati/uuendati mitu korda ajajooksul (911, 944).
Hakati tegelema kaubandusega, mitte enam rüüsteretkedega (karusnahad, vaha, mesi ja orjad)

Milliseid piirkondi rüüstati ja miks?
Enamasti seilati mööda jõgesid ja rannaäärt, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset linna Antverpenit. Vallutusretkedel käidi ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel. Kaugeim koht Läänemere teed sõites oli Kreeka.
Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis.
Viikingite arvukus suurenes ja kõlbulikku põllumaad oli vähe, olid sunnitud mujale rändama.

Milliste kaupadega kaubeldi ja miks?
Kaubeldi karusnaha, vaha, mee, orjade, vürtside, metalli, klaasi, tekstiiliga. Läbi kaubanduse said viikingid kontrollida mereliiklust ja said samas ise ka kasu, mis mõjutas nende perede käekäiku.

Kui olulised või ulatuslikud olid koloniseeritud territooriumid? Kui püsiv oli kolonisatsioon ?
Bretoni viikingid kasutasid koloniseeritud ala hoopis edasiste sõjaretkede läbiviimiseks. Maa oli tihti kasutukõlbmatu ning väärtusetu. Puudus igasugune kaubandus ja õitseng.
Kolooniad püsisid vähe, nende eest ei hoolitsetud. Viikingite Britannia koloonia püsis vaid 20 aastat.
Samas tänu Venemaa viikingitele rajati Novgorodi linn, seega võis ka kasu olla kolooniatest.

Milliseid mõjutusi said skandinaavlased või viikingitest kolonistid ise vastava piirkonna kultuurist/kommetest/usust?
Inglise keel mõjus ka nende keelele. Tekstides kujutati viikingeid stereotüüpselt, kuigi ajati erinevalt. Ajalugu ei räägitud alati korrektselt, tehti üldistusi, moonutati. Friisid mõjutasid skandinaavlaste spirituaalset maailma, millele on viidatud ka Skandinaavia mütoloogias.
Ka Skandinaavias hakkas levima aristokraatia mõiste, jahtimine, peekrist joomine ja lõpuks ka ristiusk. Kombeid ei pruugitud otseselt üle võtta, kuid kohandati sobivaks .

Milline oli viikingiaja püsiv mõju antud piirkonna hilisemale ajaloole? Kui oluline see oli ja milles väljendus?
Viikingid rajasid esimesed Iirimaa linnad ja Normandia hertsogiriigi. Muu hulgas rajasid viikingid teed Ühendatud kuningriigi tekkele.

Millised on teised huvitavad/iseloomulikud jooned, mis iseloomustavad sellesse piirkonda toimunud viikingite retki/skandinaavlaste kontakte selle piirkonnaga?
Friisid arendasid läbi kaubanduse skandinaavlaste kultuurielu ja majanduslikku olukorda, ühiskonna arengut. Tekkisid sotsiaalsed rollid, klassid . Teised riigid mõjutasid hilisemat mündivermimise levikut.

Seminar II

The Emergence of Denmark, Roesdahl 2008
1. Miks lasi kuningas Harald Sinihammas silla ehitada?
Arvatakse, et oli nii spetsiifiline kui sümboolne tähendus. Sild oli mugavaks teeks, et ületada Vejle jõge, aga sellelt sillalt sai näha ka ruunikivi , mille kuningas oli teinud oma vanematale, mistõttu kutsuti seda ka hingede sillaks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mehukati Õppematerjali autor

seminaritööd

skandinaavia viikingid filoloogia Skandinaaviamaade ajalugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Suur rahvaste ränne

Viikingid vahendasid karusnahku, orje (balti, slaavi ja läänemere-soome asualadelt) ning väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbus 1050. a paiku mil läänemerekaubanduse võtsid üle slaavlased. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Kasutatud kirjandus: 1. Kinder, H. Hilgemann, W., Maailma ajalugu esiajast tänapäevani, Avita 2001, 672 2. et.wikipedia.org

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj) · 862 Rjurik koos oma vendadega Põhja-Venemaale, 822 Vana-Vene riigi loomine · 874 algas Islandi asustamine Norra viikingite poolt, 930 Althing

Ajalugu

doc

Viikingid kui kultuurikandjad

sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed viikingitest rüüstajad olid huvitatud vaid röövsaagist, hiljem hakkasid nad vallutatud alasid koloniseerima. Nad võtsid omaks ristiusu ja asutasid kaubalinnu. Nende kaubandussidemed

Kunstiajalugu

doc

Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

sootuks. Keisri tiitel kuulus Lõuna-Frangi valitsejale, ent riigi lagunedes kaotas tiitel oma tähtsuse. o Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal trubaduuride luule. Teadus- Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13 saj. Euroopa ülikoolid, araabia numbrid(mille araablased võtsid üle Indiast). Tehnika: astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poole üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. Arhitektuur: gootika laenas araablastelt võlvide ja sammastee rütmi ning vitraazide värvikuse. b) Viikingite retked: · ühiskondlik kord Viiking oli skandinaavia sõdalane8normann-Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal). Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi oli iskliklt vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel kosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel

Ajalugu

doc

Keskaeg I

aastal läänistati Seine'i suue normannide pealikule Rollole ning sellest alates sai peagi Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. - Idateed liikuvad viikingid pidasid läbi Venemaa sõites eriti ühendust Bütsantsiga ning paljud astusid Bütsantsi sõjaväkke. Jõuti nii Kreekasse ja araabiamaadega kaubelda ka palju. - Viikingite retked, millel rööviti kokku märkimisväärseid rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust., kuid see ei toonud kaasa suuromandi teket. 5 UUDE MAADE AVASTAMINE - Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi, Orkney ja Fääri saared, nüüd hõivati Hebriidid.

Ajalugu

docx

Põhjamaade ajalugu

1515 abiellus Saksa Rooma keisri Karl V õega. Island 1402. katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (14961560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; RootsiTaani sõda lõppes 1524;

Ajalugu

docx

Poliitiline ajalugu keskaeg

dünastiast lahku löönud väed võitsid viimast Yorki soost kuningat Richard III. See lahing märgib ka sümboolset lõppu Inglise keskajale. BASTARD FEUDALISM: Termind, mida kasutatakse hiliskeskajal feodaalkorra iseloomustamiseks, põhiliselt Inglismaal. Termin pärineb Inglismaalt, kus kuningad asendasid feodaalide sõjaväekohustuse rahalise maksuga, mille eest palkasid endale palgasõdureid. PÕHJA-EUROOPA SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE JA RIIKIDE TEKE: Skandinaavia konungid tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam

Ajalugu

Rohkem sarnaseid