10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
G G
Õppematerjali autor
suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad) Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm on nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seast paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Viimased kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu, et
kristuse sünnidaatumi. Ta eksis siiski oma arvestuses, sest jeesus sündis tegelikult ajavahemikus 7-4 aastat ekr. Karolingide renessanss Kultuur elavnes Karl Suure ajal;Ta koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- euroopast;õukonnakadeemia mille juhiks sai Alcuin;uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike piiblit; koolide rajamine; ladinakeelsete teoste ulatuslik ümberkirjutamine; hariduse ja kultuuri edendamine 4. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked Esiaeg Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad; arenes künnipõllundus; Skandinaavia ühiskond Elatusid peamiselt põlluharimisestja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist; enamik inimesi siiski vaad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid; orjad ehk träälid; kohalikud koosolekud ehk tingid; maakondade ühiskoosolekud; kogukondade pealikud ehk
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale võtsid frangid vastu ristius
Frej rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad
11. Mõisted Renessanss - antiikkultuuri taassünd Valgustusajastu Reformatsioon usupuhastus Vennatapusõjad verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast Majordoomus suursugune kojaülem Langobardid Itaaliasse tunginud germaani hõim Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
sootuks. Keisri tiitel kuulus Lõuna-Frangi valitsejale, ent riigi lagunedes kaotas tiitel oma tähtsuse. o Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn
Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj) · 862 Rjurik koos oma vendadega Põhja-Venemaale, 822 Vana-Vene riigi loomine · 874 algas Islandi asustamine Norra viikingite poolt, 930 Althing
KloosterMunkade või nunnae kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Misjon kristluse kuulutamine karolingide renessanss Kultuuriline edasiminek karolingide dünastia ajal, eesmärgiks oli saavutada Antiik Rooma tase. Bond Taluperemees skandinaavias Ting koosolek Allting maakondade üldkoosolek Konung kuningas skandinaavias Viiking meresõitja(röövel) skandinaavias Normannviikingite järeltulijad Varjaag skandinaavlaste nimetus idaslaavlaste juures Valhalla Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid viisid kangelaslikult surnud sõdurid Ragnarök muinaspõhja mütoloogias maailmalõpulahing Aasid noorem jumalatesugu vaanidjumalate hõim ruunid vanade germaanlaste kaldkiri saaga suuliselt edasi räägitud lugu basileus Keiser Bütsantsis teema sõjaväeringkond Strateegsõjaväepealik Stratiootmaakaitseväelane Kolleegium organ, mille liikme arutavad ühiselt asju Konstantinoopoli patriarh kõige kõrgeim kirikupea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid