Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sitasitikas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sitasitikas #1 Sitasitikas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M H Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pptx

Sitasitikas

Sitasitikas Geotrupes stercorarius Elupaik Ø Igal mandril peale Antarktika Ø Eelistavad märga ning sooja ilma Toitumine Ø Fekaalid Ø Lihasööjad (Deltochilum valgum) Paljunemine Paarituvad maa all Ø Ø Kui pall valmis saab siis muneb emane munad sinna sisse. Arenemine Läbib täieliku Ø Metamorfoosi (moonde) Ø Vastsed elavad sõnniku pallis ning toituvad neid ümbritsevast sõnnikust. Faktid Ø Suudavad lükata kuni 50 korda oma keharaskust. Ø Mõned liigid olid iidses Egiptuses pühad Kasutatakse hiina meditsiinis Ø Ø Raviks 10 haigusele (soovitatavalt) Täname tähelepanu eest !

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Mardikas, ujurlased, sitasitikas

kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele. Röövtoidulised on ka ujurite vastsed. Meie tiikides ja järvedes on väga tavaline kollaserv-ujur, kelle kolme sentimeetri pikkune rohekasmust keha on ääristatud kollase vöödiga. Võrdlemisi haruldane on kuni nelja sentimeetri pikkune järvedes elav laiujur. Sitasitika pikkus on 16-27 mm, tegutseb avamaastikel ja hoonete ümber. Mardiklaste hulka kuulub põrniklaste sugukond . Sitasitikas on üks Eestis elutsevatest sitikate liigist. Sitikad kaevavad hobuste või veiste sõnniku alla püstkäike, mille rõhtsais kambreis arenevad vastsed; ka valmikud kaevavad väljaheidete alla käigu, et sellest toituda. Emane sitasitikas kaevab maapinnas asuvale peakäigule harukäike, täidab need sõnnikuga ja muneb igaühte muna. Vahel nimetatakse sitasitikaid ka sõnnikumardikaiks. karusmardikas

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon

Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline amplituut- vahemi

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Organismide kooseksisteerimine

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid;

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega

ainest, ise pole nad selle sünteesimiseks võimelised. Konsumentide toituks on produtsendid või teised konsumendid. Nad on kas taimtoidulised, loomtoidulised või lagundajad ehk destruendid. Tähtsamad lagundajad on bakterid, seened ja vihmaussid. 2. Milline on erinevate loomade valgusnõudlus, näited Aktiivse tegevusaja järgi eristatakse päeva-, öö- ja videvikuloomi.Valgusest sõltub loomade sigimine, ränne, toitumise aktiivsus, karvavahetus, talveuni. Päevaloomad: hobune, koer . Ööloomad: seepia, hamster. 3. . Liigita antud loomad kõigu- ja püsisoojasteks: Kõigusoojased: rohutirts, koerliblikas, rohukonn, koha, , jõevähk Püsisoojased: põhjapõder, kaljukotkas, väikeluik, pasknäär, mäger rohutirts, koerliblikas, põhjapõder, kaljukotkas, rohukonn, koha, väikeluik, pasknäär, jõevähk, mäger 4. Selgita parasitismi olemust, nimeta selle alaliigid(3),näited

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Putukad KORDAMISKÜSIMUSED

PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid.

Bioloogia
thumbnail
3
docx

Ökoloogilised Faktorid

Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism

Bioloogia
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

 Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud  Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun