Seadusandlik parlamendil, täisesaatev valitsusel ka president ja kohtuvõim kohtutel. Personaalne VL-üks isik ei või olla üheaegselt mitme võimuharu teenistuses. Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi presidendi pädevus-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus-riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus
4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene 2) Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime on võime oman Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt
kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik
§1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3
Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid
käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes halduse piirjooned või üksikud tunnused ega iseloomusta seda kui tegevust kogu mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust. Teoreetilises kirjanduses tehakse vahet ka halduse ja valitsemise vahel, mis moodustavad riigi täidesaatva funktsiooni. Valitsemise all mõeldakse valdavalt halduse poliitilist juhtimist kui poliitilist tegevust, mida teostab riigi valitsus. Käesoleva õpiku eesmärk ei ole sellist vahet teha ning täidesaatvat funktsiooni tähistatakse üldmõistega haldus. 3) õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist
käitumist üksikjuhtudena. Toodud määratlused on väga üldised ning annavad üksnes halduse piirjooned või üksikud tunnused ega iseloomusta seda kui tegevust kogu mitmekesisuses. Halduse sisu avamine nõuab üksikasjalikumat selgitust. Teoreetilises kirjanduses tehakse vahet ka halduse ja valitsemise vahel, mis moodustavad riigi täidesaatva funktsiooni. Valitsemise all mõeldakse valdavalt halduse poliitilist juhtimist kui poliitilist tegevust, mida teostab riigi valitsus. Käesoleva õpiku eesmärk ei ole sellist vahet teha ning täidesaatvat funktsiooni tähistatakse üldmõistega haldus. 3) õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Õigusemõistmist on määratletud ka kui konkreetsete üksikjuhtumite lahendamist sekundaarselt ehk teiste sõnadega halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teistkordset lahendamist
objektid 8. Kuidas muutub eluline fakt juriidiliseks faktiks? Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilsed faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Nt: inimese sünd- tekib õigusvõime- 18 aastaseks saamisel tekib täielik teovõime-teovõime annab õiguse mittevaralisteks ja varalisteks õigusteks-surm-lõpeb nii õigus kui teovõime. 9. Mida tähendab juriidiline fakt? Nimeta juriidiliste faktide erinevad liigid ja iseloomusta neid lühidalt. Juriidiline fakt on õiguslik fakt. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt 1. juriidilised sündmused a) absoluutsed b) suhtelised 2. juriidilised teod Õigusliku tagajärje poolest Faktide kogumi järgi 10. Mille poolest erinevad juriidilised teod ja sündmused
e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse ja karjääristruktuur *Erapooletus-reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle Avalik teenistus 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;
Riigiõiguse põhimõisted ja normid on kandjad täidavad haldusülesandeid. poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. 43. Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused? o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum. o Peab olema varustatus avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks 8. Mille määrab kindlaks riigiõigus
2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 2.1 Riigivõimu tulenemine rahvast Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS §1 lg 1) Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas •Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: -vahetu demokraatiana -vahendatud demokraatiana. •Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse –referendum, valimistel hääletades. •Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, teostab võimu rahva nimel ja huvides. 2.2 Valimised
kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib
suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele
..................................................35 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 36 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................37 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................37 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................38 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................39 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................41 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................42 § 31 Seadusandlus........
...................................................38 § 25 Erakonnad..........................................................................................................................39 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................40 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................40 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................41 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................44 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................45 § 31 Seadusandlus........
..................................................37 § 25 Erakonnad.......................................................................................................................... 38 3. peatükk: Riigikogu.................................................................................................................... 39 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................39 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................40 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................43 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................44 § 31 Seadusandlus........
§ 22 Kodakondusus 33 § 23 Rahvas kui riigiorgan 34 § 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41 § 31 Seadusandlus 41 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42
Abinõud, mida rakendatakse, ei tohi üldreeglina kahjustada üksikisiku või üldsuse huve. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis peavad kitsendused olema minimaalsed ja üksnes sellised, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Viiendaks tähendab õigusriigi printsiip ka õiguskindlust. Avaliku administratsiooni ülesandeks on tagada isikute usaldus halduse õiguspärasuse vastu. Õiguskindlus on Kehtiva õiguse respekteerimine. Avalik administratsioon teostab oma toiminguid kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse; Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi; Legitiimne ootus
22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. nõudeõigus, privileeg, pädevus, immuniteet; kohustus, õigusetus, allumiskohustus, pädevusetus. Kehtivus on aja ja subjekti kohta. 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. 25. Õigussuhte subjektid.
8 RKPJKo 17.02.2003, nr 3-4-1-1-03. 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest 2. Seaduslikkuse põhimõte PS § 3 lg 1: „Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.” Sisaldab mitut alapõhimõtet: 1. positiivses tähenduses seadusliku aluse nõue ehk üldine seadusereservatsioon, mis tähendab, et: - teatud kompetents on reserveeritud üksnes seadusandjale (nt hulga põhiõiguste piirangute juures on põhiseaduses kirjas, et neid saab piirata vaid seaduses ette nähtud
tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust suunatud õigussuhte tekkimisele õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest) sündmused - millega seadus seob õiguste ja kohustuste tekkimisel (n sünd ja surm), ei sõltu otseselt inimese tahtest 7. Selgita mõistet "teovõime" Fuusilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psuuhikahäire
ne kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib
2) Kogu riigivõimu jagamine erinevate organite vahel (organisatsiooniline võimude lahusus) 3) Riigi funktsioonide ja organite korraldus, selle süsteem (põimunud). Lähtudes funktsionaalsest võimude lahususest saab välja tuua järgmised riigi põhifunktsioonid: 1) Seadusandlus ehk legislatiivfunktsioon. Sisuks on üldkohustuslike abstraktsete õigusnormide loomine. Teostab Riigikogu (Parlament) 2) Haldus ehk eksekutiivfunktsioon. Kõige üldisemalt täidesaatmine, elluviimine. Haldus on riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. Olulise osa sellest moodustab seaduste elluviimine, täitmine. Teostavad haldusorganid. 3) Õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon. Objektiivse õiguse rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus. Teostavad kohtud.
Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti. 5) Riigiorganite süsteem. Riigiorganite süsteemi (riigiaparaadi) abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigiorganite rangelt korrastatud terviklik süsteem, milles on määratud iga üksikorgani õiguslik seisund ja tema koht teiste organite suhtes. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: - riigivõimualased volitused – teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu - õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon – näiteks, ringkonnakohus teostab esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras - oma funktsiooni teostamiseks vajalik pädevus – antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga - tema tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest - ise liigendub struktuuriüksusteks
kõrvalekallet rangest legitimatsiooninõudest õigustada. Demokraatiaprintsiipi ei riku riigivõimu teostamisesse kaasatud huvigruppide esindajad. Isegi kui nad nim ministripoolt , valitakse nad sisuliselt vastavate huvigruppide esindajateks. Esindades teatud osa rahvast. 2.1.1.2 Sisuline legitimatsioon ja olulisuse põhimõte Personaalsest on olulisem sisuline legitimatsioon. Riigivõimu tohib teostada üksnes seaduse alusel. Seadusi võtab vastu rahva poolt valitud esindus , seega saab riigivõim toimuda ainult rahva, kaudsel nõusolekul. Sisuline legitimatsioon on kahe tahuga. Esiteks tähendab see, seaduseandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kellel on otsene rahva legitimatsioon; On vaja tagada jätkuv side rahva ja riigivõimu teostamise vahel, eelkõige poliitilise vastutuse abil. Demokraatia puhul: mida olulisema otsusega tegemist on, seda tugevam ja otsesem peab otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon olema
Nende esemeks on teiste põhiõiguste realiseerimiseks vajalike menetluste ja korralduste saamine (§14). See on siseõiguslikult struktureeritud ja määratleb korralduse ja menetluse miinimumi. Näiteks kui on õigus haridusele, siis seda haridust saab anda ja omandada koolis. Üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumõistmisele §15 lg1 ja §14. Näiteks kui protsessikaebus välistab kaebeõiguse sõnaselgelt, siis tuleb läbi viia põhiseaduslikkuse järelvalve. §23 Sotsiaalsed põhiõigused Põhiõigused millelegi, kui eeldame, et turul on piisavalt pakkumisi ja inimesel piisavalt vahendeid, et ta saab seda osta. Siseõiguslikult konstrueeritud põhiõigus. Üldine sotsiaalne põhiõigus on §28 lg2 „puuduse korral“. Annab õiguse elatusmiinimumile, mis on ulatus, milles tuleb õigus tagada. §27 lg5 välistab selle nõude? Erilised sotsiaalsed põhiõigused: §28 lg1 õiguse tervise kaitsele, §28 lg2 ülejäänud juhud, §29 lg3
Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone. Lisaks osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes, st nt justkui eraõiguslik juriidiline isik sõlmib eraõiguslikke lepinguid. Seejuures jääb suhe eraõiguslikuks vaatamata sellele, et üks pool on avaliku võimu esindaja. Avalik võim osaleb eraõiguslikes suhetes, nt: tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara);
õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas. 5. Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri- tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas. 6. Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse.1.Sisefunktsioonid riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2
sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA! Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (politseinik nt pole juriidiline isik, vaid füüsiline isik) Õigusvõime võim olla õiguste ja kohustuste kandjaks Pädevus mitmetähenduslik mõiste; pädev inimene (teab, millest räägib); õigus luua õigust 3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon
vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks.
kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireziimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. 16. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
