Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TSÜS
Sissejuhatus tsiviilõigusesse
Eraõigus õiguskorra osana .
Õigust saab rääkida kahe osana:
  • Objektiivne õigus- õigusnormide kogum
  • Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt.

Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid .
Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest.
Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks:
  • Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus)
  • Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna)

I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus.
II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia.
III Skandinaadia õigussüsteem- avalik õigus ja eraõigus.
Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed.
Reguleerimise meetod:
  • Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud.
  • Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud.

Objektiivne õigus
Avalik õigus Eraõigus
1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus
2) Haldusõigus - Asjaõigus
3) Maksuõigus - Võlaõigus
4) Karistusõigus -Perekonnaõigus
5) Menetlusõigus - Pärimisõigus
Jne 2) Äriõigus
3) Intellektuaalne õigus e. intellektuaalne omandiõigus
4) Rahvusvaheline eraõigus- kollisiooninorm.
Õiguskord on õigussüsteem.
Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast.
Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus.
Tsiviilõiguse süsteemid:
  • Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks:

-isikud
-asjad
-hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud)
  • Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks:

-üldsätted
-asjaõigus
-võlaõigus
-perekonnaõigus
-pärimisõigus.
Mõlemad süsteemid on omased nendele riikidele, kus tsiviilõigus on kodifitseeritud.
I Anglo-Ameerika süsteemis ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist .
II Kontinentaal- Euroopa- eristatakse avalikku- ja eraõigust. Tsiviilõigus on kodifitseeritud. Võib eristada kahte õigusperekonda:
  • Romaaniõigus perekond- intitutsiooniline süsteem(Prantsusmaa ja temast lõuna poole, Holland ja Belgia ka.
  • Germaani õigus perekond- pandektiline süsteem. (Saksamaa, Austria, Eesti)

III Skandinaavia süsteem- erastatakse avalikku- ja eraõigust, kuid tsiviilõigus ei ole kodifitseeritud.
Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
Balti eraseadus 1865, mis oli Pandektilise süsteemi alusel, mis oli Balti kubermangudes kehtiv.
Eesti Vabariigi ajal jäi Balti eraseadus kehtima, võeti vastu uus abieluseadus ja hakati ette valmistama tsiviilseadustikku ja see valmis 1940 aastaks, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Kuni 1965. aastani, enne Föderatsiooni tsiviilkoodeks, alates sealt ENSV tsiviilkoodeks.
Valikus oli kas kodifitseeritud või kodifitseerimata.
Eesti tsiviilõigus:
1) Üldosa- hakkas kehtima 01.01.1994- TSÜS. Üldosas on kesksel kohal üldised põhimõtted, tehinguõpetus, normid isikute kohta, normis subj õiguse teostamise kohta, normid aegade (tähtaegade kohta) PARADNDATUD hakkas kehtima 01.07.2002
2) Asjaõigus-01.12.1993- AÕS - Asjaõigus on eelkõige normi kinnisasjade ja vallasasjade kohta, samuti normid piiratud asjaõiguste kohta.
3) Võlaõigus- 01.07.2002 -VÕS
-üldsätted
- lepinguõigus
-lepinguvälised seadused
4) Perekonnaõigus- 01.01.1995 –PKS- uus 01.07.2010
5) Pärimisseadus – 01-01-1997- PMS- uus 01.01.2009 see on parandatud variant.
Eestis on tsiviilseadustik funktsionaalses mõttes olemas, kui see koosneb mitmest osast.
Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad
1. Äriõigus ehk kaubandusõigus. Äriõigus on välja kasvanud tsiviilõigusest, kui kaubameeste vahelisest õigusest. Kaupmehed tahtsid lähtuda lihtsamatest reeglitest. Tsiviilõiguse kõrval on seega ka kaubanduskoodeks Mandri- Euroopas.
Saksamaal vaadeldakse kaubaõigust kui üht tsiviilõiguse osa.
Prantsusmaal käsitletakse seda eraldi tsiviilõigusest.
Äriõigusel on kaksk peamist valdkonda:
  • Kaupmehed/ ettevõtted
  • Kaubandustehingud.

Eestis hakkas kehtima ÄS ehk äriseadustik 01.10.1995. Seal ei ole kaubandusega seotuid tehingudi, mis on tsiviilõiguses. Tuleks mõelda, et see on äriühingute seadustik . St Isikute käivad normid on TÜSis kuid äriseadustik käib äriühingute spetsiifiliste isikute kohta.
  • Intellektuaalne omand- reguleeritakse suhted, mis tegelevad intellektuaalse tegevuse tagajärjel.
  • Rahvusvaheline eraõigus (RES)- spetsiifilised normid, kus tuleb küsida, millise riigi õigusnorme tuleb vaadelda. Tsiviilõigus on eraõiguse kodifitseeritud osa.
    Tsiviilõiguse allikad
    Koht, kus see norm sisaldub. Peamiseks allikaks on seadused. Kõige kesksemaks seaduseks on TSÜS, AÕS, VÕS, PKS, PMS.
    Kõige tähtsam on siiski PÕHISEADUS .
    Tsiviilseaduse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes olevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
    Reeglina käitutakse nii, nagu varem. St riigikohus teeb oma otsuseid lähtuvalt oma seisukohalt, mis on sarnastel olukordadel sama.
    Tsiviilõiguse kehivus
    Jaguneb kolmeks:
    • Kehtivus isikute suhtes- füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Perekonnaseadus kehtib vaid füüsilistele isikutele.
    • Territoriaalne kehtivus- kaks aspekti, kuna on seadus, kehtivad Eesti territooriumil, teine aspekt on rahvusvahelise eraõiguse aspekt. St millal tuleb kasutada Eesti tsiviilõigusnormi ja millal välisriikide tsiviilõigusnormi.
    • Ajaline kehtivus- oluline aspekt on tagasiulatuv jõud. Üldjuhul tagasiulatuv jõud puudub, muidu peab see olema eraldi kirjas rakendiseaduses.

    Tsiviilõiguse tõlgendamine
    Õigusnormis sisalduva reegli sisu selgitamine või printsiibist tulenevaid tõlgendamisi.
    Seaduse tõlgendamine- Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
    Süstemaatiline tõlgendamine- selle juurde käivad ka õigusalased teadmised. Ei piisa lihtsalt eesti keele oskusest . Loomulikult ei saa ka ilma selleta.
    Obj. õiguse tõlgendamine- seauduse sisu tõlgendamine.
    Tõlgendamine on vajalik õiguse rakendamiseks. Mis on üldiste reeglite elluviimne.
    Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogika kaudu
    Analoogia - Selline situatsiooni olemasolu, mille lahendamiseks, polegi konkreetset õigusnormi olemas. Sel juhul tuleb vastata küsimusele. Kas see olukord on üldse õiguslikult lahendatav. Kui situatsioon ei ole õiguslikult reguleeritav, pole tegu analoogiaga, vastasel juhul on seaduses auk ja siis on küll analoogia. Sel juhul peaks sarnased situatsioonid olema õiguslikult reguleeritud.
    Tsiviilõigussuhe
    Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos.
    Alused:
  • Sündmused- tegelikkuse asjaolud , mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt looduskatastroofid, sünd, surm), ainult subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine muudab sündmused õiguslikuks (nt sündides õigusvõime tekkimine).
  • Teod- jagunevad tehinguteks (otseselt suunatud õiguslike tagajärgede saavutmiseks. Jagunevad veel ühepoolseteks ja mitmepoolseteks lepinguteks) ja toiminguteks
  • Muud õiguspärased teod- õigustoimingud , mis ei ole tehingud (nt pankrotihoiatus, lepingulised läbirääkimised, hoiatus leppetrehvi sissenõudmiseks lepinguliste kohustuste rikkumise korral)
  • Õigusvastased teod- Rikutakse kellegi subjektiivset õigust ja sellega ka objektiivset õigust, tekitab kannatanule õiguse nõuda kahju hüvitamist või kasutada mingit muud õiguskaitsevahendit.
    Liigid:
  • Absoluutne- määratletud on õigustatud pool, määramata kohustatud pool (omandiõigussuhe)
  • Relatiivne - mõlemad õigussuhte pooled on määratletud (võlasuhted)
  • Ühekülgne- nt laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda kui laenusaaja on raha kätte saanud, laenusaajal kohustussee ka tagasi maksta, laenuandjal õigus seda nõuda
  • Mitmekülgne- pooltel on üksteise suhtes õigused ja kohustused (nt müüjal on kohustus kaup üle anda ja õigus nõuda ostjalt raha, ostjal aga vastupidi)
  • Valdkonnapõhine- perekonnasuhted , asjaõigussuhted, pärimissuhted, võlasuhted, ühinguõigussuhted, intellektuaalse omandi suhted.
    2. Subjektiivne õigus
    Mõiste: Tsiviilõiguse subjektile kuuluv õigus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist
    Liigid:
  • Absoluutsed- õigustatud isikul on õigus igaühe vastu, kohustatud isikud ei ole kindlaks määratud (intellektuaalne omand, asjaõigused: a)omand, b)piiratud asjaõigused- õigused võõrale asjale)
  • Realtiivsed- õigustatud isiku õigus kindla teise isiku suhtes
  • nõudeõigused (võlasuhted)
  • kujundusõigused- õigus muuta või lõpeatada õigussuhe ühepoolse tahteavaldusega (tehingu tühistamine )
  • vastuõigused- teise poole mingi õiguse neutraliseerimine (nt kohustuste täitmisest keeldumine kui teine pool oma kohustust pole täitnud)
  • Korporatiivsed- jur.isiku liikmeks, osanikuks, aktsinäriks olemisest tulenevad õigused
  • Hõivamisõigus
  • Valdkonnapõhine
    Subjektiivsete õiguste tekkimine, õigusjärglus
  • Algsed viis- tekib selline õigus, mida varem ei ole eksisteerinud, tekib sõltumata sellest kas õigus omandamise hetkel kellelegi teisele on kuulunud, algne omandiõigus (nt autoriõigus , hõivamine, omandiõigus leitud asjale)
  • Tuletatud viis- toimub õiguste üleminek ühelt isikult teisele, ühtlasi tähendab see ka õigusjärglust (lisaks õigustele lähevad õigusjärgluse puhul üle ka kohustused e. isikute vahetumine õigussuhtes). Õigusjärglus jaguneb:
  • universaalõigusjärglus- õigusjärglane astub õiguseelneja asemele kõikidesse õigussuhetesse (nt pärimine , äriühingute ühinemine)
  • üksikõigusjärglus- ühelt isikult lähevad teisele üle vaid üksikud õigused ja kohustused
    Õigusjärgluse alused:
  • Tehingud- testament , pärimisleping
  • Seadus- seaduse alusel pärimine, nõude üleminek seaduse alusel
    Subjeltiivsete õiguste muutumine ja lõppemine
    Muutumine:
  • Kokkulepe- õigustatud ja kohustatud poole ühine otsus
  • Kohustatud isik on kohustused osaliselt täitnud
  • Kujundusõiguse kaudu
    Lõppemine:
  • Lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid läheb teisele isikule üle- õigusjärglus
  • Õiguse eksisteerimine lõppeb- jur.isiku likvideerimine
    3. Nõuded ja vastuväited
    Nõue- tsiviilõigussuhte poolele kuuluv subjektiivne õigus, mille sisuks on nõuda teiselt poolelt teatud teo tegemist või sellest hoidumist
    Alused: õigusnormid (nõudenormid), tehing (eelkõige pooltevaheline leping)
    Vastuväide - normid, mis takistavad nõude maksmapanekut või toovad kaasa nõude lõppemise
  • Nõude olemasolu vaidlustavad vastuväited- esitatav nõue ei ole kehtivalt tekkinud
  • Nõude maksmapanekut piirav vastuväide- nõue eksisteerib õiguslikult ent puudub õigus sundida kohustatud isikut teatud viisil käituma
    4. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
    Teostamine- isikule kuuluvate õiguste kasutamine isiku enda poolt või riikliku õiguskaitse abil, sisusse kuuluva õigustuse realiseermine
    Kaitse- võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset
    Õiguste teostamise ajalised piirid
  • Tähtajaline õigus ja aegumine - nt üürileping , tööleping. Õigus ei saa ajaliselt piiramatult kehtida. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostamise õiguse kadumist teatud aja möödumisel
  • Õigustlõpetavad tähtajad - tähtaja saabumisel nõuet enam maksma panna ei saa
  • Nõudest teatamise tähtajad
  • Vastutust ajaliselt piiravad tähtajad- nõude esitamine välistatud, sest võlgniku vastutus on seaduse järgi tähtaja möödumise tõttu lõppenud
  • Garantiitähtajad- müüja või tootja annab esemele või tööle lubaduse tähtaja jooksul ilmnenud vigade kõrvaldamiseks, kõrgendatud vastutus teatud ajaks, mistõttu õigustatud isikul on kergem oma nõudeid maksma panna.
  • Menetlusseadustes sätestatud avalduste esitamise tähtajad-
  • Kohtu või haldusorgani määratud tähtajad- tähtaja möödalaskmisel kaotab menetlusosaline õiguse menetlustoimingut teha
  • Õiguse kaotamine selle pikaajalise kasutamata jätmise tõttu- ajamoment (õigus pikka aega kasutamata), usaldusmoment (võlgnikul usaldus et õigust ei kasutata), käsutusmoment (usalduse tõttu on võlgnik teinud käsutusi oma vara suhtes uskudes, et õigust enam ei rakendata)
    Õiguste lubamatu teostamine
  • Hea usu põhimõtetega vastuolus
  • Seadusega vastuolus
  • Teisele kahju tekitamise eesmärgil
  • kahjustava tegevuse või heade kommetega vastuolus oleva teo tegemise keeld
    Hädakaitse
    Kaitse, mis on vajalik, et tõrjuda enda või teise isiku suhtes toimuvat õigusvastast rünnakut, pole õigusvastane kui pole ületatud hädakaitse piire .
    Hädaseisund
    Mõiste: Vahetu oht enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada vaid teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega, ärahoitav kahju peab olema suurem kui selle kaitsmiseks tekitatav kahju.
    Liigid:
  • Kaitse hädaseisund- ähvardava ohu tõrjumiseks kahjustatakse ohuallikat (nt põleva kuuri lammutamine tule leviku peatamiseks)
  • Ründe hädaseisund- olukord, kus tekkinud on oht kellegi õigushüvele (elu, tervis, omand) ja selle ohu kõrvaldamiseks kahjustatakse teise isiku asja eesmärgiga oht neutraliseerida (nt põleva elumaja juurde pääsemiseks tuleb lõhkuda naabri kuur
    Õiguslikud tagajärjed
    Hädaseisundis tekitatud kahju ei pea hüvitama kui tegemist on õiguspärase kahju tekitamisega. Õigustatud võib olla kahju hüvitamise nõue isikult, kelle huvides kahju tekitati (nt olukorras kus tulekahju kustutamiseks on vajalik lähdal parkivate autode lõhkumine, et need ei süttiks.
    Omaabi
    Mõiste: Olukord, kus isik talle kuuluvat õigust teostab või tagab vägivallaga.
    Eeldused:
  • Teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse)
  • Muu abi kättesaamatus
  • Eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida
    Õigustatud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #1 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #2 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #3 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #4 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #5 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #6 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #7 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #8 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #9 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #10 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #11 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #12 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #13 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #14 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #15 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #16 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #17 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #18 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #19 Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana #20
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Siim Lani Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • TSÜS
    • Sissejuhatus tsiviilõigusesse
    • Eraõigus õiguskorra osana
    • Objektiivne õigus
    • Subjektiivne õigus
    • Avalik õigus
    • Eraõigus
    • Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte
    • Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus
    • Istitutsiooniline süsteem
    • Pandektiline süsteem
    • Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis
    • Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad
    • Tsiviilõiguse allikad
    • Tsiviilõiguse kehivus
    • Tsiviilõiguse tõlgendamine
    • Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogika kaudu
    • Tsiviilõigussuhe
    • Mõiste
    • Alused
    • Liigid
    • Subjektiivne õigus
    • Subjektiivsete õiguste tekkimine, õigusjärglus
    • Õigusjärgluse alused
    • Subjeltiivsete õiguste muutumine ja lõppemine
    • Muutumine
    • Lõppemine
    • Nõuded ja vastuväited
    • Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
    • Õiguste teostamise ajalised piirid
    • Õiguste lubamatu teostamine
    • Hädakaitse
    • Hädaseisund
    • Mõiste
    • Õiguslikud tagajärjed
    • Omaabi
    • Eeldused
    • Tehingud
    • Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus
    • Tehing
    • Tahteavalduse kehtivaks muutumine
    • Kindlale isikule tehtud tahteavaldus
    • Kindlale isikule suunamata tahteavaldus
    • Tahteavalduse tegija surm või piiratud teovõime
    • Tahteavalduse tagasivõtmine
    • Tehingute liigid
    • Tingimuslik tehing
    • Hõljumisaeg
    • Käsutuse piirangud
    • Tingimuse saabumise mõjutamise piirangud
    • Kahju hüvitamise kohustus
    • Võimatu tingimus
    • Seadusevastane tingimus
    • Paratamatu tingimus
    • Tähtajaline tehing
    • Tehingute tõlgendamine
    • Tehingute tegemine
    • Ofert
    • Siduvus
    • Kehtivus ja lõppemine
    • Aktsept
    • Aktsepti andmine
    • Muudatustega aktsept
    • Hilinenud aktsept
    • Tehingu vorm
    • Tehingu kehtetus
    • Tõhine tehing
    • Alused
    • Tühise tehingu kinnitamine
    • Tehingu ühe osa tühisus
    • Tühistatav tehing
    • Tühistamise kord
    • Tühistava tehingu kinnitamine
    • Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed
    • Esindus
    • Esindusõigus
    • Tekkimine
    • Liigid
    • Esindusõiguse (volituse) lõppemine
    • Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus
    • Esindusõiguseta esindus
    • Füüsiline isik
    • Õigusvõime
    • Teovõime
    • Piiratud teovõimega isiku tehing
    • Kehtetu tehingu tagajärjed
    • Piiratud teovõimega isiku esindaja
    • Otsustusvõimetu isiku tehing
    • Elukoht ja tegevuskoht
    • Teadmata kadunud isik
    • Isiku surnuks tunnistamine
    • Surnuks tunnistatud isiku elusolek
    • Surmaaja muutmine
    • Juriidiline isik
    • JI liigid
    • EÕJI
    • Põhitunnused
    • AÕJI
    • JI õigusvõime
    • JI teovõime
    • JI organi tegevuse omistamine JI-le
    • JI asutamine
    • JI nimi, asukoht ja tegevuskoht
    • JI juhtimine
    • JI lõppemine
    • Esemed
    • Asjad
    • Asjade olulised ja mitteolulised osad
    • Ettevõte
    • Kulutused esemele
    • Eseme väärtus
    • Tähtaeg ja tähtpäev
    • Määramise võimalused
    • Tähtaja algus
    • Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine
    • Tähtaja peatumine, katkeminem pikendamine ja ennistamine
    • Nõuete aegumine
    • Tagajärjed
    • Aegumisele tuginemise piirangud
    • Tähtajad
    • Aegumise peatumine ja katkemine

    Teemad

    • Avalik õigus
    • Eraõigus
    • võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast
    • I Anglo-Ameerika süsteemis
    • II Kontinentaal- Euroopa
    • III Skandinaavia süsteem
    • Subjektiivne õigus
    • Õigusjärgluse alused
    • Nõuded ja vastuväited
    • Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
    • Eeldused
    • Tehingud
    • Kindlale isikule tehtud tahteavaldus
    • Käsutuse piirangud
    • Tingimuse saabumise mõjutamise piirangud
    • Kahju hüvitamise kohustus
    • Võimatu tingimus
    • Seadusevastane tingimus
    • Paratamatu tingimus
    • Siduvus
    • Kehtivus ja lõppemine
    • Aktsepti andmine
    • Muudatustega aktsept
    • Hilinenud aktsept
    • Isikutega seotud tingimused
    • Vormiga seotud tingimused
    • Sisuga seotud tingimised
    • Eeldused
    • Tühistamise kord
    • Tühistava tehingu kinnitamine
    • Tehingu tühisuse ja tühistamise tagajärjed
    • Tekkimine
    • Esindusõiguse (volituse) lõppemine
    • Lõppenud esindusõiguse edasikehtivus
    • Esindusõiguseta esindus
    • Õigusvõime
    • Teovõime
    • Piiratud teovõimega isiku tehing
    • Kehtetu tehingu tagajärjed
    • Piiratud teovõimega isiku esindaja
    • Otsustusvõimetu isiku tehing
    • Elukoht ja tegevuskoht
    • Teadmata kadunud isik
    • Isiku surnuks tunnistamine
    • Surnuks tunnistatud isiku elusolek
    • Surmaaja muutmine
    • JI liigid
    • Põhitunnused
    • JI õigusvõime
    • JI teovõime
    • JI organi tegevuse omistamine JI-le
    • JI asutamine
    • JI nimi, asukoht ja tegevuskoht
    • JI juhtimine
    • JI lõppemine
    • Asjad
    • Asjade olulised ja mitteolulised osad
    • Ettevõte
    • Vara
    • Kasu
    • Kulutused esemele
    • Eseme väärtus
    • Määramise võimalused
    • Tähtaja algus
    • Tähtaja lõpp, tähtpäeva määramine
    • Tähtaja peatumine, katkeminem pikendamine ja ennistamine
    • Tagajärjed
    • Aegumisele tuginemise piirangud
    • Tähtajad
    • Aegumise peatumine ja katkemine

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    43
    doc
    TsÜS-i konspekt
    57
    doc
    äriõigus konspekt
    66
    docx
    Tsiviilõiguse konspekt-õpiku põhjal
    36
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    102
    docx
    TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !