Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide
EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest?
(Internaliseeritud reegleid ja norme täidab
1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese
inimene vabatahtlikult ning nende vastu
haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema
eksimine toob kaasa ebameeldivaid
sissetulekut. Mis on selle uurimuse
emotsioone).
sõltumatu(d) muutuja(d)?
a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on
a) Sissetulek
tema jaoks ebameeldiv
b) Haridus ja sissetulek
b) Inimene ei taha valetada, kuna see on tema
c) Haridus ja sotsiaalne päritolu
jaoks ebameeldiv
2. Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid
c) Inimene ei taha valetada, kuna kardab, et tema
väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi
lähedased saavad sellest teada
kasvatavad. 10 aastat hiljem uurisid nad neid
5. Milline neist väidetest ei sobi kokku
lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine
ratsionaalse valiku teooriaga?
koolis. Millised andmed sellisest uurimusest
(Inimene üritab igas olukorras oma kasu
saadakse?
läbilõikeline tähendab, et iga uuritava inimese kohta
maksimeerida)
kogutakse andmeid vaid korra. Longitudinaalne a) Inimesed pole alati ratsionaalsed, aga
tähendab, et iga inimese kohta kogutakse andmeid mitteratsionaalset käitumist võib lihtsuse
erinevatel ajahetkedel.
huvides ignoreerida
a) Longitudinaalsed
b) Iga inimene on unikaalne; erinevate inimeste
b) läbilõikelised
käitumist ei saa seletada samade printsiipide
3. Milline uurimustulemus on paremini kooskõlas
alusel
konfliktiteoreetilise stratifikatsiooni
c) Kui me vaatleme abielupaare, siis peaks
(kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate
ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade
lapsed, kihistumine) teooriaga?
ilu vahel
a) Intelligentsuse korrelatsioon inimese
6. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb
sissetulekuga on 0,30, isa sissetuleku
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #6 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #7 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #8 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #9 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #10 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #11 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #12 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #13 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #14 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #15 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #16 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #17 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #18 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #19 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #20 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #21 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #22
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
185 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vahukommike Õppematerjali autor

Lisainfo

Ligi 20-leheküljeline konspekt ning valik eksamiküsimusi (koos vastustega). Väga mahukas ja kõikehõlmav.
sotsioloogia , ajalugu , konspekt , eksam , eksamiküsimused , teadus , ülikool , marksism , darwin , weber , comte

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel ?
  • Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus ?
  • Mitu tuhat erinevat keelt 21. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus ?
  • Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida ?
  • Milline järgmistest väidetest võiks olla 36. Milline olukord kujutab rollikonflikti ?
  • Mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma indikaator ?
  • Kes ei oska enam eesti keelt ?
  • Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses ?
  • Milise hüpoteesi võib püstitada Abraham mudeliga ?
  • Millist kapitali liiki uurib võrgustikuanalüüs ?
  • Milline väide on materialistlik ?
  • Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum ?
  • Milline on teadlase roll ?
  • Millisel tasandil ühiskonda uurida ?
  • Milline on inimloomus ?
  • Kuidas tuleb inimest uurida ?
  • Mis hoiab ühiskonda koos ?
  • Kuidas ühiskond areneb ?
  • Mis määrab inimese arengu ?
  • Mille alusel inimesi klassidesse jaotada ?
  • Millised klassid on olemas ?
  • Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas ?
  • Miks inimene rikub norme ?

Mõisted

mitmed sotsioloogid, alfred schultz, pierre bourdieu, talcott parsons, max weber, usa valitsus, gss, tõmbasin gss, millist tüüpi, institutsionaalne definitsioon, makrosotsioloogia, kultuuriline lähenemine, paradigma, majandusteadus, bronislaw malinowski, nt söömine, diakrooniline lähenemine, arenguteooria, reproduktsioon, interaktsionistlik paradigma, teoreetiline uurimus, ülevaateuurimus, järeltulija, feminismi voolud, hüpotees, inimestevahelised lähisuhted, üldkogum, sotsioloogia ajalugu, eelajalugu, eksperiment, positivism, abstraktne filosofeerimine, inimühiskond, kvalitatiivne analüüs, evolutsionism, evolutsioon, ühiskonna baas, inimeste tegutsemisvabadus, pealisehitus, ühiskonna puhul, religioon, luuakse ideoloogia, sotsioloogia uurimisobjektiks, sotsiaalne morfoloogia, institutsioonid, kollektiivsed kujutelmad, anoomia, sotsiaalne tegevus, mõtlemise areng, eel, sotsialiseerumine, bioloogiline determinism, keskkondlik determinism, wilson, kaasasündinud käitumisviisid, ülimina, super, ühiskonnatüüpi rahvuskultuur, massikultuur, kõrgkultuur, subkultuur, kontrakultuur, maailma ajalugu, rahvused, rahvuslik ärkamine, pearessurss, benedict anderson, rahvuse konstrueerimine, uus teooria, vaimne kultuur, peamised sümbolsüsteemid, diskursus, kontrakultuur, elustandard, subkultuurid, max weber, sotsiaalne diferentseerumine, funktsionalistlik, eesti ajakirjanduses, klassid tänapäeval, strukturaalne mobiilsus, suhteline mobiilsus, eliiditeooria rajajaks, rikkad äri, nt ida, riikide sisene, haridusotsused, klassisisene grupeerimine, naiste sissetulek, kapitalistlik maailmasüsteem, kumulatiivne ebavõrdsus, poliitiline süsteem, poliitiline režiim, max weber, domineerimine, legitiimne võim, michel foucault, igasugused inimsuhted, hõimusüsteem, peamised vormid, subjektiivne heaolu, abielu tüübid, emile durkheim, grupidünaamika uuringud, hulkade psühholoogia, anonüümsus, religioon, ühiskondades, karl marx, reformistlik, revolutsiooniline, konservatiivne liikumine, utopistlik liikumine, väikesed grupid

Sisukord

  • SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE
  • EKSAMI KÜSIMUSED
  • kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate
  • Internaliseeritud reegleid ja norme täidab
  • Inimene üritab igas olukorras oma kasu
  • Durkheimi teooria järgi?
  • Spengler “näppas” mõiste Bourdieu´lt?
  • eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)?
  • Weberi bürokraatia mudelist?
  • Maslow´i vajaduste teooria ja Ronald Ingelhart
  • ´i väärtuste teooria baasil? Maslow’ vajaduste
  • Venemaal –0.10 ja Hiinas –0.40. Milline
  • GSS-i andmed on internetis saadaval. Mina
  • Sotsioloogia kui teadus
  • Sotsioloogia
  • Sotsioloogia vs. Psühholoogia
  • Sotsioloogia vs. Majandusteadus
  • Sotsioloogia vs. Õigusteadus
  • Sotsioloogia vs. Ajalooteadus
  • Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia
  • Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest
  • Wilhelm Wundt
  • Georg Simmel
  • Sotsioloogiline kujutlusvõime
  • Mis on teadus?
  • Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine
  • Argiteadmine
  • Teaduslik mõtlemine on
  • Institutsionaalne definitsioon
  • Teaduse põhikomponendid
  • Teaduse eesmärgid
  • Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus
  • Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias
  • Positiivne lähenemine
  • Normatiivne lähenemine
  • Mikrosotsioloogia
  • Makrosotsioloogia
  • Holism
  • Individualism
  • Tegevusteoreetiline lähenemine
  • Strukturaalne lähenemine
  • Geneetiline lähenemine
  • Kultuuriline lähenemine
  • Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria
  • Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia
  • Loodusteadused, seletav lähenemine
  • Vaimuteadmised, mõistev lähenemine
  • Sünkrooniline lähenemine
  • Diakrooniline lähenemine
  • Konsensus ja koostöö
  • Konflikt ja vägivald
  • Evolutsiooniline arenguteooria
  • Revolutsiooniline arenguteooria
  • Sotsioloogilised paradigmad
  • Thomas Kuhn
  • Paradigma
  • Teaduslik revolutsioon
  • Sümboliline interaktsionism
  • Herbert Mead
  • Frankfurdi koolkond
  • Feminism
  • Sotsiaalse vahetuse teooria
  • Sigmund Freudi
  • Sotsioloogia meetodid
  • Empiirilise uurimise etapid
  • Sotsioloogia ajalugu -klassikaline sotsioloogia
  • Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi
  • Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit
  • Positivism
  • Ühiskonna arengustaadiumid
  • Teaduste hierarhia
  • Evolutsionism
  • Militaarne ja industriaalne ühiskond
  • Sotsiaaldarvinism
  • Sotsiaalne organism
  • Karl Marx (1818 -1883)
  • Peateosed
  • Materialistlik ühiskonnateooria
  • Klassid
  • Võõrandumine
  • Ühiskonna areng
  • Klassivõitlus
  • Sotsiaalsed faktid
  • Tööjaotus
  • Religioon
  • Enesetapud
  • Egoistlikud
  • Altruistlikud
  • Anoomilised
  • Fatalistlikud
  • Mõistmine
  • Ideaaltüübid
  • Sotsiaalne tegevus
  • Sihiratsionaalne tegevus
  • Väärtusratsionaalne tegevus
  • Traditsionaalne tegevus
  • Afektiivne tegevus
  • Kapitalismi tekkimine
  • Loogiline ja mitteloogiline käitumine
  • Loogiline
  • Mitteloogiline
  • Jäägid
  • Kombinatsioonide jääk
  • Agregaatide püsivus
  • Eliidiringlus
  • Emarebased
  • Isalõvid
  • Inimese areng ja sotsiaalne keskkond
  • Naivism, ratsionalism
  • Sigmund Freud
  • Ronald Inglehart
  • Margaret Mead
  • Kultuuridevaheline psühholoogia
  • Mõtlemise areng
  • Kultuur ja mõtlemine
  • Sotsiobioloogia
  • Käitumisgeneetika (
  • Kultuur ja ühiskond
  • Ühiskonna mõiste
  • Kultuuri komponendid
  • Diskursus
  • Sotsiaalsed normid
  • Kultuuri vormid
  • Rahvuskultuur
  • Massikultuur
  • Kõrgkultuur
  • Subkultuur
  • Kontrakultuur
  • Benedict Anderson
  • Rahvuse konstrueerimine
  • Eesti rahva päritolu
  • Uus teooria
  • Massikultuur ja selle kriitika
  • Frankfurdi koolkond
  • Massikultuur vs. kontrakultuur
  • Tarbimisantropoloogia
  • Sotsiaalne klass ja tarbimine
  • Pierre Bourdieu
  • Subkultuurid
  • Sotsiaalne ebavõrdsus
  • Ebavõrdsus erinevates ühiskondades
  • Millised klassid on olemas?
  • Keskklass
  • Töölisklass
  • Stratifitseerumise alused
  • Max Weber
  • Ebavõrdsuse teooriad
  • Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas?
  • Kuznetsi kõver
  • Sotsiaalne mobiilsus
  • Strukturaalne mobiilsus
  • Suhteline mobiilsus
  • Eliit
  • Eliiditeooria
  • Ebavõrdsuse allikad
  • Staatust mõjutavad tegurid
  • Sotsiaalne päritolu
  • Intelligentsus (IQ)
  • Haridus
  • Funktsionalism
  • Konflikti teooria
  • Haridusotsused
  • Õpilaste grupeerimine koolis
  • Hariduse ülepakkumine
  • Globaalne ebavõrdsus
  • Ebavõrdsuse kumulatiivsus
  • Poliitika
  • Poliitiline ideoloogia
  • Domineerimine
  • Legitiimne võim
  • Võimu strateegiad
  • Ideoloogia
  • Tõde
  • Traditsioonilistes ühiskondades
  • Kapitalismi
  • Sotsialismis
  • Deviantsus
  • Kuritegevuse uurimine
  • Bioloogiline teooria (19. saj – 20. saj algus)
  • Sotsiaalne teooria
  • Kuritegevuse sotsiaalsed põhjused
  • Miks inimene rikub norme?
  • Haigused
  • Emile Durkheim
  • Kollektiivne käitumine
  • Avaliku arvamuse mõiste kaks külge
  • Organiseeritud ja pikaajaline
  • Kollektiivse tegevuse loogika
  • Mancur Olson

Teemad

  • Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese
  • haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema
  • sissetulekut. Mis on selle uurimuse
  • sõltumatu(d) muutuja(d)?
  • Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid
  • väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi
  • kasvatavad. 10 aastat hiljem uurisid nad neid
  • lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine
  • koolis. Millised andmed sellisest uurimusest
  • saadakse?
  • läbilõikeline tähendab, et iga uuritava inimese kohta
  • kogutakse andmeid vaid korra. Longitudinaalne
  • tähendab, et iga inimese kohta kogutakse andmeid
  • erinevatel ajahetkedel
  • Milline uurimustulemus on paremini kooskõlas
  • konfliktiteoreetilise stratifikatsiooni
  • kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate
  • lapsed, kihistumine) teooriaga?
  • Milline olukord on näide sotsiaalsete normide
  • internaliseerimisest?
  • Internaliseeritud reegleid ja norme täidab
  • inimene vabatahtlikult ning nende vastu
  • eksimine toob kaasa ebameeldivaid
  • emotsioone)
  • Milline neist väidetest ei sobi kokku
  • ratsionaalse valiku teooriaga?
  • Inimene üritab igas olukorras oma kasu
  • maksimeerida)
  • Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb
  • enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu
  • Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud
  • lootuse, et olukord paraneb. Kas sellises
  • olukorras võib James Davies´i teooria järgi
  • tekkida revolutsioon?
  • Millised on demograafia ülemineku ajal
  • toimuvad peamised muudatused?
  • Oswald Spengler kasutas “habituse” mõistet
  • nagu Pierre Bourdieu. Kas võib olla, et
  • Internet leiutati USA-s; tänapäeval on see
  • levinud juba kõikjale üle maailma. Millist
  • muutuste teooriat need sündmused
  • kinnitavad?
  • Mida väidab Max Weber teoses “Protestantlik
  • eetika ja kapitalismi vaim”?
  • Milline võiks ola pluralistlik kriitika
  • eliiditeooria suhtes?
  • Millises ühiskonnas peaks olema rohkem
  • vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi
  • eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)?
  • Kumb väide peaks vastama tõele
  • funktsionalistliku hariduse teooria järgi?
  • Milline neist printisiipidest ei ole osa Max
  • Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on
  • ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat
  • selline väide esindab?
  • Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige
  • paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi?
  • Mis võib olla selle põhjuseks, et vaesemate
  • ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige
  • rohkem kuritegusid?
  • Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel?
  • Kas tabeli järgi toimub strukturaalne
  • mobiilsus?
  • Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus?
  • Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse
  • sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon?
  • Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab
  • lause “Ebavõrdsuse tase riigis ja riigi
  • majanduslik areng on seotud mittelineaarselt”?
  • Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi
  • sotsioloogiat kõige enam mõjutanud?
  • Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga
  • raske likvideerida?
  • Milline järgmistest väidetest võiks olla
  • globaliseerumise teaduslik seletus?
  • lfred Schultz - loomulik hoiak
  • Pierre Bourdieu – kultuuriline kapital
  • Karl Marx – tootmissuhted
  • Talcott Parsons – suur teooria
  • Robert K. Merton – keskastme teooria
  • Emile Durkheim – sotsiaalne fakt
  • Georg H. Mead – oluline teine
  • Max Weber - ideaaltüüp
  • Jürgen Habermas – avalik sfäär
  • Georg Homans – sotsiaalne vahetus
  • Milline olukord kujutab rollikonflikti?
  • Millised on läbilõikelise uuringu eelised
  • longitudinaalse uuringu ees?
  • Millised järgmistest on kultuurilise kapitali
  • indikaator?
  • See, mida funktsionalist nimetab sotsiaalsete
  • normide internaliseerimiseks on
  • konfliktiteoreetikute arvates
  • Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud
  • väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt?
  • Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses?
  • Milise hüpoteesi võib püstitada Abraham
  • teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed
  • seda, mida neil ei ole. Ronald Inglehart
  • vajaduste rahuldatus mõjutab
  • väärtushinnangute kujunemist. Eriti
  • väärtustatakse seda, mida lapsepõlves polnud
  • Milline väide on materialistlik?
  • Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi
  • muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat
  • ebavõrdust muuta?
  • Milline väide ei sobi kokku vangidilemma
  • mudeliga?
  • Millise sotsioloogilise paradigma alla sobib
  • ratsionaalse valiku teooria kõige paremini?
  • Millist kapitali liiki uurib võrgustikuanalüüs?
  • Oletame et isa ja poja sissetulekute
  • korrelatsioon Poolas on 0.30, Saksamaal 0.20
  • ühiskond on nende andmete järgi kõige
  • avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda
  • kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust)
  • USA valitsus on juba aastakümneid viinud läbi
  • uurimust nimega General Social Survey (GSS)
  • tõmbasin GSS-i andmed oma arvutisse
  • analüüsisin neid statistiliselt ja kirjutasin
  • tulemuste baasil artikli. Millist tüüpi on minu
  • uurimus?
  • socius
  • logos
  • Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest
  • sociological imagination
  • Teaduslik mõtlemine on
  • Teaduse põhikomponendid
  • Teaduse eesmärgid
  • Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias
  • neoklassikaline
  • majandusteadus
  • Funktsionalistlik
  • paradigma
  • Konflikti-paradigma
  • Interaktsionistlik paradigma
  • George
  • Jürgen Habermas
  • ratsionaalse valiku teooria
  • Empiiriline uurimus
  • Teoreetiline uurimus
  • Ülevaateuurimus
  • Probleemi püstitamine
  • variables
  • konstandid
  • independent variable
  • dependent variable
  • Hüpoteesi püstitamine
  • Andmete kogumine
  • Küsitlus
  • Vaatlus
  • participant observation
  • Eksperiment
  • Dokumentide analüüs
  • Läbilõikelised (cross-sectional) andmed
  • Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised
  • andmed
  • Andmete analüüs
  • Kvantitatiivne analüüs
  • Kvalitatiivne analüüs
  • Järelduste tegemine
  • Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi
  • Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit
  • survival
  • of the fittest
  • Peateosed
  • Tootmisvahendid
  • Tootmissuhted
  • Pealisehitus
  • Kapitalistid
  • Töölised
  • an sich
  • für sich
  • Peateosed
  • mehaaniline
  • solidaarsus
  • orgaaniline
  • profaanne sfäär
  • sakraalne sfäär
  • Anoomia
  • sensualism, empirism
  • internaliseerimine
  • Talcott Parsons
  • Ronald Inglehart
  • Margaret Mead
  • Lev Võgotski
  • Edward O. Wilson
  • behavioral genetics)
  • universiaalseteks ja
  • varieeruvateks
  • Ulrich Bech
  • kuus erinevat ühiskonnatüüpi
  • ühiskonna komponendid
  • Kultuuri komponendid
  • Marx
  • Gini indeksiga
  • Mobiilsustabel
  • poliitiine, majanduslik ja vaimueliit
  • Charles Wright Mills
  • William Domhoff
  • Gary Becker, Talcott Parsons
  • Pierre Bourdieu, Samuel Bowles
  • Raymond Boudon
  • Immanuel Wallerstein
  • Michel Foucault
  • Hegemoonia
  • Traditsioonilistes ühiskondades
  • Avaliku arvamuse mõiste kaks külge
  • Mancur Olson

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
pdf
72
doc
46
docx
53
doc
198
doc
56
doc
83
doc
19
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto