Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT (1)

5 VÄGA HEA
 
TLÜ RASI
Sissejuhatus
sotsioloogiasse
Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma
1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3
2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7
3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11
4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15
5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19
6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22
7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24
8.JUHTIMINE JA AUTORITEET................................................................................................26
9.VÕIM..........................................................................................................................................29
10.TÖÖ.......................................................................................................................................... 34
11.KLASSID JA KIHISTUMINE.................................................................................................39
12.SOTSIAALSED PROBLEEMID.............................................................................................44
13.KULTUUR............................................................................................................................... 47
14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED....................51
15. ÜHISKONDLIK MUUTUS....................................................................................................54

Käesolev konspekt on mõeldud kasutamiseks õppetöös. Selle kasutamiseks muudeks otstarveteks
tuleb luba küsida konspekti autoritelt.
1. MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?
Mis ühendab Ronald Reaga, ML King, Saul Bellow, Robin Williams'it?
- Sotsioloogi elukutse ei kuulu kõige tuntumate hulka.
* Nende tuntuim roll Eestis on avaliku arvamuse uurimuste läbiviijatena ja kommenteerijatena.
* turuuuringud
* Statistiliste andmete kogumine, mis aitab planeerida sotsiaalpoliitikat.
* Organisatsioonide tõhusat tegutsemist takistavate tegurite välja selgitamine.
Sotsioloog kui ühiskonna planeerimise abistaja
-Kujutame ette, et sotsioloogiat ei ole.
- suurel määral vaadeldav eelmises ühiskonnas, kus riigivõim kontrollis lähedalt kõike, mis
lõhnas poliitika järele. Ka filosoofia jne. Samas oli statistikaga harjumine saavutanud sellise
ulatuse, et see enam ei saanud olla ühiskonna planeerimise aluseks.
* Nt. Kui ametlikult on kõigile kodanikele tagatud töökoht, töötuid statistiliselt ei ole, samas on
vajalik teada, kui suur osa elanikest tööd teeb, kui suur osa ainult saavad palka ja kui suur osa
ei saa.
# RASI algselt aitas luurata inimeste järele
- NL ametliku statistika, aga isegi KGB süsteemis oli aga oma sisseehitatud moonutamise
süsteem. (Kõik peavad näitama, et on vajalikud ja samas saavad oma ülesannetega hakkama)
- Tsensuur varjas ühiskondlikke protsesse ka otsustajate eest sotsioloogidele osutati täpselt
ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks.
* Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel
# järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine
oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad
jäid ringlema vaid ,,ametkondlikuks kasutamiseks".
Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #6 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #7 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #8 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #9 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #10 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #11 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #12 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #13 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #14 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #15 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #16 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #17 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #18 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #19 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #20 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #21 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #22 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #23 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #24 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #25 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #26 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #27 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #28 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #29 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #30 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #31 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #32 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #33 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #34 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #35 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #36 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #37 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #38 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #39 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #40 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #41 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #42 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #43 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #44 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #45 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #46 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #47 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #48 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #49 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #50 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #51 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #52 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #53 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #54 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #55 Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT #56
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kertu R. Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Sissejuhatus
  • MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?
  • SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS
  • Karl Marx
  • Emile Durkheim
  • Rosbeth Kanter
  • Max Weber
  • Tönnies
  • Georg Simmel
  • STRUKTUUR JA FUNKTSIOON
  • Ferdinand De Saussure
  • Claude Levi-Strauss
  • Roland Barthes
  • Kriitika strukturalismile
  • > poststrukturalism
  • Talcott Parsons
  • SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED
  • Bruce 1998/2002: 83)
  • SOTSIAALSED ROLLID
  • Erving Goffman
  • Linnalik vaatenurk
  • SOTSIAALSED RÜHMAD
  • Charles Horton Cooley
  • Primaarsed rühmad
  • SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID
  • Robert Michels
  • Bürokraatia elemendid Weberi järgi
  • Mitteformaalsed suhted bürokraatias
  • JUHTIMINE JA AUTORITEET
  • Võim: põhineb jõu kasutamise võimalusele. Autoriteet: juhi positsioon on legitiimne
  • VÕIM
  • II Marx ja mark(x)sistid
  • Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu
  • III Pluralistlik võimuteooria
  • Robert Dahl
  • IV diskursiivne võim ja Michel Foucault
  • TÖÖ
  • Akadeemia
  • Scientific Management
  • KLASSID JA KIHISTUMINE
  • SOTSIAALSED PROBLEEMID
  • KULTUUR
  • Maffessoli
  • KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND
  • SOTSIAALSED LIIKUMISED
  • SEKTOR
  • ÜHISKONDLIK MUUTUS
  • Engels

Teemad

  • MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?
  • Sotsioloog kui ühiskonna planeerimise abistaja
  • peaks
  • seletada ja ennustada
  • tõlgendatakse
  • sotsioloogiliselt
  • Sotsioloogia kui inimeste aitamine
  • Inimestega tegelemine“ võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna
  • propagandat neile sisse sööta, aidata neid valmistada paremaid autosid või teha nendest
  • paremaid sõjalendureid
  • Sotsioloog kui poliitik
  • teadusest endast
  • teadlase
  • väärtustevaba”
  • Sotsioloog kui keerulise jutu ajaja
  • Taolist sotsiaalmajanduslikku anomaaliat on mõjutanud mitmed subjektiivsed ja objektiivsed
  • tegurid”
  • abstraktsus
  • tabude eiramine
  • Sotsioloogia kui ühiskonna mõistmine
  • asjad ei ole nii nagui nad paistavad
  • Sotsioloog rändab oma kodu ümbruses ja ühiskonnas, kuid kogeb samasugust šokki
  • Näiteks ta võib kogeda, et kirik, millesse ta kuulub on investeerinud raha rakettitööstusse, või
  • kõrvalmajas koguneb aeg-ajalt seltskond kultusorgiatele jne. Mistahes uus, ootamatu
  • inimesena elamise võimalus on siisuguseks .okiks. Põnev ei ole mitte totaalselt tundmatu
  • olukorra avastamine, vaid vastamisprotsess ise, kui tuttav olukord äkki hakkab muutuma
  • millekski muuks.“
  • kultuurišokk miinus geograafiline ümberasumine
  • Sotsioloogiks sobib see, kes ei karda seiklusi ja suletud uksi ja kes julgeb
  • vaadata iseenesestmõistetava maailma taha. Tema koduks on kõik maailma kogunemiskohad
  • kus inimesed saavad kokku omavahel ja suhtlevad. Sotsioloog on huvitatud inimesest ja tema
  • maailmaist, tema institutsioonidest (perekond, töö, hierarhia), tema ajaloost, tema ihadest, ja
  • selle pärast ei ole midagi iga tema jaoks, mis on inimesega seotud. Tarkus ja lollus, võim ja
  • luuserlus . kõik on tema jaoks sama huvitav ja sama inimlik. Kui ta on hea sotsioloog, on ta alati
  • õiges kohas, et saada vastuseid oma küsimustele. Ta lihtsalt ei saa teisiti. Olenevalt tema
  • küsimustest on tal kord kasulik läbi käia preestritega, kord prostituutidega.“
  • SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS
  • Ibn Khaldun
  • Adolphe Quetelet
  • socius + logos
  • Georg Wilhelm Friedrich Hegel
  • Minerva öökull alustab lendu alles hämaras”
  • Karl Marx
  • Emile Durkheim
  • Rosbeth Kanter
  • Max Weber
  • Tönnies
  • Georg Simmel
  • Kaasaaegse elu sügavaimad probleemid tulenevad üksikisiku üritusest säilitada oma
  • iseseisvus ja individuaalsus ühiskondliku seadustloova võimu ees, ajaloolise pärimuse
  • pealesuruva elukultuuri ja tehnoloogia raskus ees. Selline probleem väljendab kaasaegses
  • vormis võitlust, mida promitiivne inimene pidas loodusega oma füüsilise eksistentsi eest. 18
  • sajandi inimene võis küll üles kutsuda meid vabanemisele ajalooliselt väljakujunenud poliitilika
  • religiooni, moraalsuse ja majanduse seadustest ja sidemetest selleks, et inimene saaks olla
  • loomulikult, saaks põhineda oma loomulikule õigusele, mis kehtib kõigi jaoks, saaks areneda
  • vabalt; 19 sajandi inimene kutsus omalt poolt, lisaks vabanemisele, inimesi üles
  • individuaalsusele, mis on seotud tööjaotusega, ja saavutustega, mis teevad inimese
  • unikaalseks ning seovad samaaegselt teistega, muutes inimesed üktseist täiendavateks ja
  • sõltuvateks; Nietzsche nägi võitlust ja pürgimist inimese arengu põhieeldusena, sotsialistid
  • võistluse puudumist - kuid kõigis neis tegutses sama motiiv - nimelt indiviidi vastuseis
  • ühetasastamise vastu, ühiskondlik-tehnoloogilise masina poolt allaneelamise vastu.”(
  • The Metropolis of Modern Life 1903)
  • Dag Østerberg
  • def. 1
  • def. 2
  • homo oeconomicus
  • STRUKTUUR JA FUNKTSIOON
  • sui generis
  • Organismianaloogia
  • orgaaniline ja mehaaniline solidaarsus
  • Keeleteadus ja strukturalistlik pööre
  • langue
  • parole
  • sünkrooniline
  • Metsik mõtlemine” - ülitihe, täppisteaduslikule skemaatilisusele lõivu maksev ja kohati täiesti
  • loetamatu traktaat, mille puhul on isegi Lévi-Straussi ustav inglise õpilane Edmund Leach
  • kurtnud, et mõned laused selles on lihtsalt arusaamatud
  • Nukker troopika” - melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning
  • metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest
  • make sense of the world
  • Kuidas uurida kultuuri nähtusi?
  • > poststrukturalism
  • Funktsionalism
  • Elina Haavio-Mannila
  • Bronislaw Malinowski
  • SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED
  • Arutlev
  • demokraatia ja diskursiivse korra piirid
  • Sumner
  • Bruce 1998/2002: 83)
  • Peter Aggletoni
  • Cesare Lombroso
  • Howard S. Becker
  • Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance
  • Erving Goffmani
  • Erwin Sutherland
  • C Wright Mills
  • SOTSIAALSED ROLLID
  • def.)
  • Bruce 2002: 49-50)
  • Rollikonflikt
  • looking-glass self
  • role distance
  • isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et”
  • toimija
  • Näide sotsioloogia klassikast
  • Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva
  • elus”
  • varjupaik, hullumaja”
  • kokkupõrked, kohtumised”
  • käitumine avalikes kohtades”
  • haavand, häbimärk”
  • frame
  • Georg Herbert Mead
  • mulje kontroll
  • impression
  • maske
  • Linnalik vaatenurk
  • Andy Bennett
  • SOTSIAALSED RÜHMAD
  • primaarsed ja sekundaarsed rühmad
  • Primaarsed rühmad
  • face-to-face
  • Sekundaarsed rühmad
  • reference group
  • Muzafer Sherif
  • frame of
  • reference
  • Gruppi integratsioon
  • SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID
  • organiseerumine
  • organisatsioon
  • remuneration
  • mitteformaalse organiseerumise teket formaalse
  • organisatsiooni sees
  • Bürokraatia ideaaltüüp
  • kõik ulatuslikum kollektiivne tegevus läheb üle bürokraatiale”
  • Bürokraatia elemendid Weberi järgi
  • Helen Constas
  • Mitteformaalsed suhted bürokraatias
  • Ebefektiivne bürokraatia ja jäikus
  • Ebaefektiivsuse nõiaring
  • Nn. uus avalik haldus
  • JUHTIMINE JA AUTORITEET
  • Blake ja Moutoni
  • Kurt Lewin
  • Max Weber
  • Herbert Simon
  • George C Homans
  • peer group
  • Max Weberi
  • legal-rational
  • Charisma
  • VÕIM
  • Võim = tõenäosus, et isik suudab sotsialses vahekorras teostada oma
  • eesmärke vastupanule vaatamata
  • Antonio Gramsci
  • Võim = isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada
  • Robert Dahl
  • Ratsionaalne veenmine - nt arst
  • Manipulatiivne veenmine - nt propaganda
  • Indutseerimine e esile kutsumine- nt altkäemaks
  • Võim - nt vanglaärhvardus
  • Sundus - nt väljapressimine
  • Füüsiline jõud - nt piinamine
  • Folie et déraison: Histoire de la folie à l’âge classique
  • Madness and Civilisation
  • Surveiller et punir: Naissance de la prison
  • Discipline and Punish
  • Gaetano Mosca
  • Vilfredo Pareto
  • Joseph Schumpeter
  • C. Wright Mills
  • J.K. Galbraith
  • The Sociology of Work
  • palgatööd”
  • Colin Campbell
  • Human Relations
  • Affluent Worker
  • postindustriaalsed
  • post-fordism“
  • life-chances
  • life-style
  • class
  • Varna
  • Stände/ status groups
  • Parteien
  • classe en acte”
  • The Sociology of Social Problems
  • Theoretical Perspectives and Methods of Intervention
  • väärtustevaba
  • Richard Rorty
  • The Postmodern Turn. New
  • Perspectives on Social Theory
  • D. Bell ja SM Lipset
  • The Legitimation Crisis
  • segunemine
  • The Sociological
  • Imagination
  • Hewitt & Hall
  • Soc. Review
  • Ibarra & Kitsuse
  • Enzensberger
  • die wahre Kunst zur Ware Kunst gemacht
  • Pierre Bourdieu
  • Patrick Fuery & Nick Mansfield
  • per definitionem
  • Enquiry
  • An Essay Concerning Human Understanding”
  • Moraal ja esteetika õieti ei kuulu mõistuse, vaid
  • maitse ja tundeelu valdkonda. Ilu, olgu siis vaimne või looduslik, on rohkem tunnetatav kui
  • arusaadav. Kui suuname oma mõistuse ilule ja püüame selle jaoks kehtestada mõõdupuu
  • peame vaatluse alla võtma mõne uue fakti, nagu inimsoo üldise maitse või mõne teise seda
  • laadi nähtuse mis saab olla uurimise ja analüüsi objektiks”
  • Achievement motivation
  • Michel
  • Friedrich Engels
  • Oma elu ühiskondlikus tootmises
  • astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatutese suhetesse
  • tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale
  • arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna majandusliku
  • struktuuri, reaalse baasi, millel kerkib juriidiline ja poliitiline pealisehitus ja millele vastavad
  • kindlad ühiskondliku teaduse vormid. Materiaalse elu
  • tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei
  • määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse...”
  • Juhtiva klassi ideed on igal ajastul ka juhtivad
  • ideed: st., klass mis on ühiskonnas juhtiv materiaalne jõud, on ka selle juhtivaks
  • intellektuaalseks jõuks [...]. Juhtivad ideed ei ole midagi muud kui valitsevate materiaalsete
  • suhete mõtteline väljendus, valitsevate materiaalsete suhete kehastumine ideedeks
  • Pärast seda, kui asketism vormis ümber maailma ja hakkas ennast maailmas teostama, on
  • selle maailma hüved saavutanud ikka suurema, ja lõpuks halastamatu võimu inimeste üle, nagu
  • mitte kunagi varem ajaloo käigus. Tänaseks on too vaim - kas lõplikult, kes teab? - puurist juba
  • põgenenud. Aga võidukas kapitalism, tuginedes mehaanilisele alusele, ei vaja enam selle
  • toetust. Idee inimese kutsumusest hiilib meie elu ümber surnud religioossete uskumuste
  • varjuna
  • Durkheim
  • Ferdinand Tönnies
  • Gesellschaft
  • Gemeinschaft
  • Gesellschaft
  • kui kõik sotsioloogiateadus läheks kaduma, võiks sellest vastandpaarist koguteaduse uuesti
  • konstrueerida, nagu arheoloog konstrueerib ühe killu abil terve amfora”
  • Systemwelt
  • Entfremdung;
  • kogu ühiskonda
  • Gellner
  • üldiselt alati
  • tihti
  • mõnikord
  • Hanna Arendt
  • Ortega Y Gasset
  • Schumpeter
  • sotsioloogilise uurimuse
  • Paul Willis
  • Learning to Labour
  • ei muutu
  • Darwin
  • Tõnu
  • Friedrich
  • Inglehart
  • Wallerstein
  • Anthony Giddensi
  • Wright
  • progessi
  • taandarengu teooria?

Kommentaarid (1)


wyoming: väga korralik kokkuvõte
17:48 20-10-2014


Sarnased materjalid

7
doc
198
doc
53
doc
22
docx
25
docx
46
docx
15
docx
13
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto