Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on rahvusvaheline väärtegu ?
 
Säutsu twitteris
Rahvusvahelise õiguse mõiste
Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law)
Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega
Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid
Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi:
    • Diplomaatilist õigust
    • Sõjaõigust
    • Tunnustamine
    • Vastutus
    • Lepingute õigus
    • Mere- ja õhuruumiõigus
    • Rahvusvahelised organisatsioonid
    • Keskkonnaõigus
    • Inimõigused
    • Õigusjärglus
    • Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine
Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid
Võimalik eristada kolme tasandit:
  • universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld)
  • üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt lepinguline õigus, nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut)
  • regionaalne rahvusvaheline õigus = kehtib ainult teatud geograafilisel või ideoloogiliselt seotud riikide omavahelises suhetes (kuulub nii tavaõigus, lepinguline õigus, nt diplomaatilise asüüli õigus Ladina-Ameerikas)
    Rahvusvahelise õigussüsteemi iseloomulikud tunnused
    Siseriiklik
    Rahvusvaheline
    Õigussüsteem hierarhiline e vertikaalne
    Õigussüsteem tasapinnaline e horistontaalne
    Õigus suunatud paljudele subjektidele (füüsilistele, avalik- või eraõiguslikele juriidilistele isikutele)
    Õigus puudutab väikest hulka subjekte, millest olulisimad on riigid
    Õigus kohustuslik kõigile subjektidele
    Õigus kohustuslik nendele riikidele kes on väljendanud nõusolekut
    Funktsioonid jaotatud seadusandliku, täitesaatva ja kohtuvõimu vahel
    Ei ole võimalik võime eristada (puudub parlament, tsentraliseeritud valitsus, kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus)
    Õigus tagatud sunnijõuga
    Puudub konkreetne ja efektiivne sunnimehhanism
    Rahvusvahelise õiguse fundamentaalsed põhimõtted
    kirja pandud ÜRO hartas
  • Riikide suveräänsus ja võrdõiguslikkus
  • Riikidel on ainuvõim oma territooriumi ja elanikkonna üle e avaliku võimu võib teostada ainult vastava riigi valitsus
  • Riigil on õigus nõuda, et territoriaalset tervikut austatakse teiste riikide poolt
  • Riigil on õigus toetuda immuniteedile välisriigi kohtutes küsimustes mis puudutavad avalik-õiguslike funktsioonide täitmist
  • Kõik riigid on õiguslikus mõttes võrdsed
  • Riigi siseasjadesse sekkumise keeld
  • Riigid ei tohi sekkuda asjadesse mis oma olemuselt kuuluvad teiste riikide siseasjade hulka
  • Tülide rahumeelse lahendamise kohustus
  • Riigid peavad lahendama omavahelised tülid viisil mis ei ohusta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning õiglust
  • Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ärhvardamise e aggressiooni keeld
  • Riigid ei tohi rahvusvahelistes suhetes kasutada relvastatud jõudu ega sellega ähvardada mis tahes viisil mis tahes asja vastu
  • Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus
  • ÜRO harta art 1 lg 2 ütleb, et kõik rahvad on võrdsed oma õiguste poolest ja omavad enesemääramisõigust
    Rahvusvahelise õiguse allikad
    Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemis puudub konkreetne hierarhiline õiguse allikate süsteem. Riigid on rahvusvahelise õiguse loojad , tõlgendajad ja rakendajad kui ka subjektid , st nemad ise peavad järgmina õigust mis on iseendale loonud.
    Rahvuvahelise Kohtu statuud art 38 lg 1 liigitab järgmiselt:
  • Rahvusvahelised üld- ja erikonventsioonid – põhiallikas
  • Rahvusvaheline tava e õigusena tunnustatud üldine praktika – põhiallikas
  • Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad – põhiallikas
  • Kohtuotsused ja erinevate rahvaste kõrgeima kvalifikatsiooniga autorite seisukohad kui abistavad vahendid õigusnormide määratlemisel – abiallikas
    Tavaõigus
    • Sotsiaalses koosluses väljakujunenud reeglid, mis ei ole kirja pandud, eksisteerivad koosluste liikmete teadvuses ja kinnistuvad praktika kaudu
    • Tavaõigust loovad ka riigid, seda kas oma tegevuse või tegevusetusega
    • Rahvusvaheline tavaõigus sisaldab kahte elementi:
      • Objektiivne element = sisaldub riikide korduvas, järjepidevas ja üldises käitumises
      • Subjektiivne element = sisaldub riikide veendumuses, et selline käitumine on õiguspärane, st peab nii käituma, nii võib käituda või nii ei tohi käituda
    • Rahvusvaheline tavaõigus nõuab subjektiivse elemendi olemasolu (Rahvusvaheline Kohus nõuab). Kui seda ei ole siis on tegemist rahvusvahelise tavaga, mis ei sisalda siduvaid õigusi ega kohustusi
    • Rahvusvahelise Kohus on leidnud, et rahvusvaheline tava saab sündida siis kui riikide käitumine on piisavalt ühesugune. Üldiselt eeldatakse, et üldine käitumine peaks hõlmama käitumist nendel riikidel, kes suudavad ja tahavad mõjutada kujunevat rahvusvahelist tavaõigust.
    • Kui mõni riik ei soovi olla seotud uue kujuneva rahvusvahelise tavaõigusega, peab ta selle tavaõiguse kujunemise järgus sellele selgelt ja järjekindlalt vastu vaidlema (persistent objector)
    • Tõendid riikide piisavalt ühesuguse käitumise allikad:
      • Poliitilised avaldused
      • Peaassemblee resulotsioonid
      • Riigiesindajate sõnavõtud konverentsidel
      • Diplomaatiline kirjavahetus
      • Rahvusvaheliste lepingute ettevalmistusmaterjalide kommentaarid
      • Siseriiklik õigus, valituse pressiteated, korraldused ja toimingud
      • Rahvusvahelised lepingud
    • Üldise arvamuse kohaselt on kõik uued riigid õiguslikukt seotud eksisteeriva rahvusvahelise tavaõigusega
    Lepingud
    • Rahvusvaheline leiping on kahe või enama rahvusvahelise õiguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvahelise õigussuhete loomiseks, muutmiseks, lõpetamiseks. Kuuluvad igasugused lepingud olenemata nende nimetusest.
    • Rahvusvahelisel lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised:
      • Leping sisaldab täpselt formuleeritud õigusnorme
      • Leping muutub õiguslikult siduvaks riigile pärast seda kui ta on andnud selleks nõusoleku
      • Leping on parim vahend rahvusvahelise õiguse muutmiseks
    • Lepingute jaotamine:
      • Õigustloovad lepingud = sarnanevad olemuselt siseriiklikele seadustele . On siduvad ainult nendele riikidele, kes on tunnustanud nende kohustuslikkust enda suhtes
      • Tehingulised lepingud = sarnanead olemuselt siseriiklikele eraõiguslikele tehingutele, mida teevad igapäevaselt füüsilised ja juriidilised isikud. Nt riik laenab teisele riigile raha
    Õiguse üldprintsiibid
    “Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad”
    • Siia kuuluvad nii rahvusvahelise kui siseriikliku õiguse printsiibid
    • Rahvusvahelise Kohtu põhikirja art 38 lg 1 c, nt
      • Õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue
      • Kohustuste täitmine ja õiguste realiseerimine heas usus
      • Keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel
      • Res iudicata ....
    Kohtuotsused
    • Abiallikas mille ülesandeks on olla abiks õigusnormide määratlemisel
    • Kohtud järgivad oma tegevuses eelnevaid kohtuotsuseid, et tekiks järjepidevus ja teatav ettearvatavus.
    • Kohtuotsused on ka heaks tunnistuseka rahvusvahelise tavaõiguse või õiguse üldprintsiipide olemasolust.
    • Olulisimad on Haagi Rahvusvahelise Kohtu lahendid , millega on toodud mitmeid uuendusi rahvusvahelisse õigusesse, kuigi tegelt see tegevus ei ole kohtutele omane
    • Probleemis see, et kehtib palju alalisi ja ad hoc kohtuid. Võib tekkida hulk kohtupraktikat mis ei ole ühesugune või on konfliktne
    Autorite seisukohad
    • Võivad olla tõendiks rahvusvahelise tavaõiguse või üldprintsiibi olemasolu kohta
    • Võivad pakkuda teoreetilist raamestikku teatud valdkondades
    • Probleemiks see, et autorid võivad olla mõjutatud poliitiliste või kultuuriliste sidemetega mi kultuuriliste sidemetega mõnede riikidega
    Teised võimalikud allikad
    • Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused – omavad poliitilist kaalu, ei ole õiguslikult siduvad
      • Kõige olulisim ÜRO, kelle esindusorganiks Peaassablee, mille otsused ei ole õiguslikult siduvad
    • Leebeõigus – paikneb õiguse ala ja mitteõiguse ala vahel (soft law)
      • Kirjalikud dokumendid mis sisaldavad käitumisreegleid, kuid ei ole õiguslikult siduvad
    Selgesõnaline
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #1 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #2 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #3 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #4 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #5 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #6 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #7 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #8 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #9 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #10 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #11 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #12 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #13 Sissejuhatus - rahvusvaheline õigus #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 229 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KPii Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Hkuuskla profiilipilt
    Hkuuskla: Väga hea konspekt
    17:05 07-02-2013


    Sarnased materjalid

    60
    doc
    RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
    54
    doc
    Rahvusvaheline õigus
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    75
    doc
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    40
    docx
    Rahvusvaheline avalik õigus
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    6
    doc
    Rahvusvaheline õigus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun