Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt (0)

5 Hindamata
 

Sissejuhatus psühholoogiasse
Lektor: Prof. Talis Bachmann


Sissejuhatus


Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest
sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu
nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme,
toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse
ja mõõdetakse elusorganismide , seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises
käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja
tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton .

Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks
tähiseks loetakse aastat 1879 , mil Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia
laboratooriumi.

Psühholoogia uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse
tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus.

Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid
hingeelulisi nähtusi.

Psüü hiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele.
Välismõjurite algkujuks võib olla:

- Helivõnkumine (kõnehelid)

98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #1 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #2 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #3 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #4 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #5 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #6 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #7 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #8 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #9 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #10 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #11 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #12 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #13 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #14 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #15 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #16 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #17 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #18 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #19 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #20 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #21 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #22 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #23 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #24 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #25 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #26 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #27 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #28 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #29 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #30 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #31 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #32 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #33 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #34 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #35 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #36 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #37
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim Lani Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis teda maailmas ümbritseb, aga „kus see on ?
  • Paljud ärritajad ei tekita teadmuslikku kogemust – tekib küsimus, kas seda nimetada samuti aistinguks ?
  • Mistõttu on see kõik mälul põhinev. Paraku pole mälu täiuslik ning mängib ka vingerpusse - teadmisi kaob, inimesed mäletavad asju erinevalt jne. Kas mälu peaks üleüldse usaldama ?
  • Mis on emotsioonide otstarve ?
  • Mis ühemõtteliselt viitavad teatud kindla seisundi olemasolule ?

Mõisted

psüühiline tegevus, objektiivne keskkond, psüühiline teadvuspeegeldus, psüühiline tegevus, kulgeda alaläviselt, omadusteks, tüüpiliseks jooneks, peamiseks funktsiooniks, psühholoogia, muutuja, eksperiment, objektiivtestid, projektiivtestid, psüühiline tegevus, allsüsteemiks, ajuprotsessid, aju töö, käärud, ajul, teistest sagaratest, kuulmis, mingi piirkond, juristile, sagaratega, talamuse neuronitel, talamuse all, cortexi osas, vanim süsteem, reageeringud, grupisuhted, suhtumine maailmasse, kõrgeim tase, kommunikeeruda teisi, puhkeoleku potentsiaali, membraani sisse, dendriidid, aksonid, dopamiin, uni, indiviidi aktiivsuse, vajaduste rahuldamine, baasiks, inimese vajadused, motiiv, tunnetatud vajadus, konflikti käsitlemiseks, positiivsed valentsid, käitumuslik, arousal, objektid ise, psüühiline tulemus, psüühilist tulemit, meeleline tunnetus, aisting, aisting, maitseretseptor, aistimine, aistingutel, lävi, eristuslävi, weber, kontrasti vastandnähtuseks, tajusüsteemil, valivus, lisaks sellele, diskrimineerimine, identifitseerimise testimisel, tajul, flash, sellised efektid, ajataju aluseks, vahemaade tajumisel, tekkimise võimalusi, tajumine, juristile, vingerpusse, neurofüsioloogilised alused, mälujälgede aktualiseerimine, säilitamise protsess, lateraalne pidurdus, äratundmine, meenumine, motoorset, ajatunnuse, sensoormälu kestus, lühimälu kestus, teiseks organisatsioonivormiks, püsimälu kestus, episoodilises mälus, alaliigiks, bioloogiline roll, emotsioon, emotsioon, emotsiooni tekkega, emotsiooni pinnalt, emotsioonidest rääkides, stressil, stress, afekt, afekti mõiste, tormilisus, lühiajalisus, kirg, kõrgemad tundmused, näitena, emotsioonid, hedonistlik elustiil, otsmikusagara roll, virgatsainetel, tuuma nimetus, emotsioonide baasmõõtmed, loomademaailmas, ilmsed, emotsioonidel, lisaks sellele, cannon, emotsioonide väljendumine, pupilli laienemine, kõrgemad tundmused, kõrgemad tunnused, kõlbelised tundmused, intellektuaalsed tundmused, esteetilised tundmused, tahteline käitumine, tahe, tahe, tahtel, tahteaktis, abuulia, tahtlus, valetamise avastamisele, fmri, isiksuse psühholoogia, isiksuse psühholoogias, isiksuse abil, isiksuse psühholoogias, sangviinik, flegmaatik, huvitav fakt, freudi ennast, kesksel kohal, tõsiseid diskussiooni, allport, eysencki käsitlus, suur viisik, isiksusetestid, tänapäeval mõjukaim, rorhchcachi test, tegmist, kujutlus, tahtmatu kujutlus, kujutlus, väljakujunenud terminoloogias, afektiivne kõne, tähelepanu mehhanismiks, tahteline tähelepanu, tahtelisjärgne tähelepanu

Sisukord

  • Aju makrotase
  • Aju mikrotase
  • Ruumitähelepanu regulatsioon ajus
  • Uni ja hüpnoos
  • Kognitiivse konsitentsi teooriad. (Heider, Festinger)
  • Aistingute uurimise seaduspärasused
  • Taju üldised seaduspärasused
  • Tajuprotsesside mõtestamise koolkonnad
  • Inimesetaju
  • Üksikute tajuliikide erisusi
  • Kolm peamist protsesside ringi
  • Mälu liigid
  • Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
  • Pealtnägijate/tunnistajate ütlused ja mälupsühholoogia
  • Emotsioonide funktsioonid
  • Emotsioonide liigid
  • Emotsioonide peamised füsioloogiised alused
  • Baasemotsioonide olemasolust
  • Emotsioonide areng
  • Levinuimad teooriad emotsioonidest
  • Emotsioonide väljendumisest füüsises
  • Tahte psühhofüsioloogilised alused
  • Tahteline tegevus ja tahte funktsioonid
  • Tahtlus
  • Valetamine
  • Kujutluse omadused
  • Kujutluse liigitamine
  • Mõtlemisnähtuste liigitamine
  • Tähelepanu liigid

Teemad

  • Sissejuhatus psühholoogiasse
  • Sissejuhatus
  • Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus
  • õpetus hingeelu
  • nähtustest ja käitumisest
  • sajandi teisest poolest
  • erutuse
  • cortex
  • Subjektiivselt
  • Objektiivselt
  • õige (adekvaatne) ja
  • ennetatav
  • Ühiskondlik-ajalooliselt
  • Bioloogiliselt
  • psüühilised protsessid
  • alaläviselt
  • psüühilised seisundid
  • psüühilised omadused
  • paratamatult
  • seaduspäraselt
  • eelteaduslik psühholoogia
  • filosoofiline psühholoogia
  • teaduslik psühholoogia
  • psüühilised nähtused ja nendele
  • tuginev käitumine mõõdetavad
  • teoreetiliseks ja rakenduslikuks
  • Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka ta uurib peamiselt terve ja normaalse psüühika
  • käitumist, psühhiaatriat aga arstiteaduse valdkonda ning ta käsitleb psüühika haiguse või
  • kahjustuse olemust, tekke põhjuseid, arengut jne
  • Biheiviorism
  • Geštaltpsühholoogia
  • Psühhoanalüüs ehk Freudism
  • Neofreudistid
  • analüütilise psühholoogia
  • Humanistlik psühholoogia
  • Kognitiivse psühholoogia
  • Psühholoogia uurimine
  • muutujate
  • UURIMISANDMETE TÖÖTLEMINE NENDE USALDUSVÄÄRSUSE JA TÄHENDUSE
  • HINDAMISEKS
  • Minimaalset p
  • väärtuse tasemeks, mille puhul veel saab rääkida usaldusväärsest teadusfaktist loetakse p
  • /väiksemvõrdne/ 0.5
  • meetodid peavad olema valiidsed
  • reliaablusnõudele
  • Eksperiment ehk katse
  • Loomulik eksperiment
  • Laboratoorsele eksperimendile
  • Teaduslik vaatlus
  • Introspektiivne vaatlus
  • Entrospektiivne vaatlus
  • Vestlus
  • Objektiivtestid
  • Projektiivtestid
  • Isiksuste küsimustikud
  • Modelleerimine
  • Närvisüsteem ja ajuprotsessid
  • Somaatiline närvisüsteem
  • Vegetatiivse närvisüsteem
  • Kesknärvisüsteem
  • Ajukoore toonuse tagamine ehk energeetiline blokk
  • Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk
  • Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk
  • ristsüsteemil
  • Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid
  • reflektoorsed
  • reflektoorsetel protsessidel
  • kuid kõrgematel loomadel, eriti inimestel, on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis
  • asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud
  • aktiivse käitumisega
  • Kuklasagar
  • Oimusagarasse
  • Kiirusagar
  • prontovarientaalset
  • Somatosensoorne
  • Otsmikusagara
  • Juristile on ilmselt see sagar enim
  • huvipakkuv, sest seal toimub poolt-vastu argumentide kaalumine, spontaasete tegevuste üle
  • otsustaine, tuleviku tegevusi arvestav psüühika jne sõltub kõik otsmikusagarast. Seal on ka
  • piirkonnad, mis aktiveeruvad ka siis, kui inimene valetab, kuna seal tekib ajus konflikt selle
  • vahel, mis on tegelikult ja mida väidetakse
  • Selgmine
  • töötlustee
  • väikeaju
  • Ajutüvel
  • talamus
  • hüpotalamus
  • mõhkkeha
  • tsingulaarcortex
  • Vaatamata spetsialiseerumisele, on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab
  • tervikliku organina
  • P.MacLean
  • kolmainsa aju hüpoteesiks
  • Aferentne
  • innervatsioon
  • potentsiaali
  • ergastava
  • depolariseerivad
  • hüperpolaarsuse
  • Aksonid
  • sünapsi
  • neurotransmittereid
  • neuromediaatorid
  • atsetüülkoliin
  • dopamiin
  • GABA ehk gamma-amino-võihape
  • glutamaat
  • norepinefriin
  • serotoniin
  • Tänapäeval ei käsitleta und kui pelgalt aktiivsuse puudumist, vaid kui kvalitatiivselt
  • erinevat aktiivsust
  • rahulik või kiire ehk paradoksaalne
  • Hüpnoos
  • Inimese eelistused, valikud ja toimetulek
  • motivatsioonipsühholoogia valguses
  • Imikuiga
  • Maimikuiga
  • Mudilasiga
  • Koolieeliku- või varajane kooliiga
  • Kooliiga
  • Noorusiga
  • Küpsusiga
  • Raugaiga
  • Lähima arengu tsoon
  • Vajadus
  • tarve
  • vajadus – signaalid – rahuldamine – rahuldus
  • rahuliikumatus
  • Orgaanilised vajadused
  • Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused
  • Sotsiaalsed vajadused
  • Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused
  • Esteetilised vajadused
  • motivatsioon
  • Abraham Maslow vajaduste hierarhia
  • Et rahuldada kõrgema tasandi vajadust, on vaja, et kõik eelnenud (ehk alumised
  • tasandid) oleksid rahuldatud
  • tunnetatud vajadus
  • teadlikud kui ka ebateadlikud
  • Väliselt sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt
  • vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv
  • toimib
  • negatiivse ja positiivse valentsiga objektide väljas
  • Freud
  • dispositsiooninähtus
  • on püsiv ja sageli sterotüüpne eelsoodumus reageerida mingisugusel kindlal viisil
  • teadmine
  • Afektiivne
  • Käitumuslik ehk instrumentaalne komponent
  • Ekspressiivne
  • Arousal
  • Organism eelistab ajukoore optimaalset aktivatsiooni
  • arouseli
  • sättumus
  • Sättumuste-hoiakute süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub
  • igasugune väliskeskkonna mõju
  • Aistingud
  • sisust
  • üksikomadusi
  • terviklik
  • mälu
  • Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus
  • Aisting
  • algkvaliteet
  • Reaalses
  • aluseks organismi esmasele orienteerumisele
  • Nägemine
  • Kuulmise
  • Maitsmine
  • Haistmine
  • Puuteaistingu
  • Kompimine
  • Tasakaaluelund
  • nälg jne
  • vahetus
  • kontaktis või mitte
  • paiknemiskoha ja suunatuse alusel
  • reflektoorne
  • adaptsiooniga. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt
  • oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning
  • alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema
  • tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis
  • aktiivne
  • adekvaatne
  • reflektoorne
  • objektiivselt
  • subjektiivne
  • ajaline protsess
  • G. T. Fechner
  • psühhofüüsika
  • tundlikkus
  • Absoluutsed
  • minimaalse
  • maksimaalse
  • muutlik. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes – mida madalam on lävi, seda
  • kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi
  • Eristuslävid
  • minimaalne erinevus
  • suhteline
  • E.H. Weber
  • I / I = const
  • S = k * log I
  • Weber-Fechneri seadus
  • S = k * I
  • oluline
  • ekspertide töös
  • vastustele
  • vastata
  • signaalide avastamise teooria
  • intensiivsuse või
  • kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Kontrastiefekt
  • võimenduvad tajupildis just
  • esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused
  • kontrastitundlikkus
  • erinevuste sarnastamine, taandamine
  • samastamine
  • Taju & tähelepanu
  • Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess
  • See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub
  • varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu
  • terviklikkus
  • mõtestatus
  • apertseptiivsus
  • selektiivsus
  • kontekstist sõltuvus
  • konstantsus
  • kategoriaalsus
  • üldistatus
  • ökoloogiline põhjendatus
  • analüsaatori domineerivusele tunnetuses
  • tegelikkuse eksisteerimise vormide
  • tajumise objektist
  • üldistus
  • äratundmine
  • valivuse
  • objektiks ehk figuuriks
  • konstantne
  • Väärtaju on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses
  • Konstruktivistid
  • järeldused
  • Ökoloogiline teooria
  • geštaltpsühholoogia
  • avastamisülesanne
  • eristamisülesanne
  • Identifitseerimisülesanne
  • Äratundmine
  • Kategoriseeimine
  • object vs token
  • Assotsiatsioonid
  • Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida
  • saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas
  • suunas
  • mikrogeneetiline koolkond
  • Flash-lag
  • update
  • Motion induced blindness
  • inimesetaju
  • identifikatsioon
  • samastuda
  • mõtlemisse
  • sisseelaminse
  • tunnetemaailma sisseelamise
  • tüüpskeemide
  • Üldreeglina loeb otsustaja tajudes heaks neid inimese jooni, milles vaatlusalune sarnaneb tema
  • endaga, halvaks aga neid, milles on erinevus
  • ülemäärase üldistamise efekt
  • Ajataju
  • Ruumitaju
  • Liikumistaju
  • Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse
  • Mälu ja õppimine
  • Hermann Ebbinghausi
  • õppimiskõver
  • Liigimälu
  • individuaalne ontogeneetiline
  • Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritusele järgneva peaaju
  • närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist
  • Mälu pole mitte terviknähtus
  • Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides
  • Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks
  • aluseks
  • Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast
  • informatsioonist
  • hipokampust
  • Meeldejätmise aluseks on psüühilises
  • tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed
  • Aktiivsus
  • Emotsioonide ja erutuse tugi
  • Kordamine
  • Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks
  • vahetu mälu mahu
  • komp ehk känk
  • Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega
  • uue lisamise ja vana taandamisega
  • organiseeritud skeemi
  • pidurdus
  • Reprodutseerimine
  • efektiivseim
  • Meenumine
  • Meenutamine
  • Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub
  • sarnastes tingimustest varasema omandamise tingimustega või mitte
  • aktualiseerimine
  • Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu
  • Motoorseks
  • Emotsionaalseks
  • Kujundiliseks
  • inimesele
  • kestuse
  • Sensoorseks
  • ikoonilist sensoorset mälu
  • kajalist sensoorset mälu
  • Lühimäluks
  • Püsimäluks
  • semantilise hierarhia põhimõttel
  • liitmine ühe, põhilise ümber
  • Operatiivmäluks
  • Mälus salvestatud sisu ja funktsioonide alusel eristatakse püsimälus
  • vilumustele
  • abstraktseid
  • episoodilist mälu
  • konkreetne
  • funktsionaalsete blokkide
  • inimese võimet omandada palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest
  • protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik
  • teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud
  • kontseptuaalne praiming
  • Mälu mahtu
  • Mälu täpsus
  • Mälu mobilisatsioonivalmidus
  • Kindlus reprodutseerimistäpsuses
  • tugeva stressi tingimustes
  • mäletavad ilma vägivallata kuriteo
  • üksikasju paremini
  • ohvri tähelepanu on relvaga sooritatud kuriteo korral koondunud eelkõige
  • relvale
  • enda omast erinevasse rassi kuuluvat inimest on raskem mälus õigesti taastada
  • Emotsionaalsed protsessid
  • tähtsus ja tähendus
  • protsess, mille käivitab sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada
  • meie vajadusi või väärtuseid
  • energeetiline tegur
  • energia ning jõu
  • stseenilised ehk aktiivsed
  • astseenilised ehk
  • Üks ja seesama tundmus (hirm,rõõm,mure jne) võib sõltuvalt asjaoludest
  • inimesest ning tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada
  • polaarsus
  • jõud ja intensiivsus
  • kestus
  • kõrge sisepinge destabiliseerib isiksust, kurnab inimest ning seetõttu ongi
  • vajalik pinge maandamine)
  • liigilise kogemuse vormiks
  • vahendiks individuaalse kogemuse kujunemisel
  • hindavad
  • ergutavad/pidurdavad
  • suunavad tähelepanu
  • stimuleerivad mälu
  • väljendavad
  • Meeleolu
  • Stress
  • häire e šokistaadium
  • vastupanustaadium
  • kurnatusstaadium
  • Frustratsiooni
  • Frustratsioon viib agressioonile
  • kui inimene tunneb temale takistusi seadnud inimeste käitumist enda suhtes pahatahtlikuna
  • Afektiivne elamus
  • patoloogiline afekt
  • füsioloogiline afekt
  • võimukus
  • tormilisus
  • ootamatus ja
  • lühiajalisus
  • kõrgemaid tundmuseid
  • asteenilised
  • sotsiaalne mõõde
  • Hedonism
  • süsteem
  • ajukoor
  • Mandeltuum
  • Jaak Panksepp
  • uudistav süsteem ehk huvidimensioon
  • paanikasüsteem ehk seotuse süsteem
  • raevu süsteem ehk viha dimensiooni
  • hirmu süsteem
  • sotsiaalne keskkond
  • James-Lange teooria
  • Cannon- Brandi teooria
  • Pavel Simonovi teooria – atributsiooni-idee
  • sõnalist komponenti
  • miimilist komponenti
  • motiive ja eesmärke
  • konteksti
  • sümpaatilisest
  • närvisüsteemist
  • Autokontakt
  • Kõrgemad tundmused
  • Tahteprotsessid ja tahteomadused; teadlikkus
  • Valetamise ja (eba)siiruse avastamine
  • Tahe
  • impulsiivne
  • täiendav aktivatsioon tegevusele
  • enesekontrolli
  • kõlbeline külg
  • Tahtlikud toimingud
  • abraksia
  • kavatsetus
  • otsene tahtlus
  • kaudne tahtlus
  • Sissejuhatus sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse
  • Isiksuse psühholoogia
  • Isiksus
  • tunnusjoonte komplektiga
  • mõõdetavad
  • ennustada
  • Temperamendiomadused (
  • vaimsed võimed
  • iseloom
  • väärtused ja hoiakud
  • persona
  • anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad
  • teooriad
  • psühholoogilised tunnusjoonte teooriad
  • kombineerides
  • Sigmund Freud
  • käitumuslikud-kognitiivsed teooriad
  • Käitumuslik
  • Kognitiivne
  • humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad
  • ümbritsevate inimestega
  • suhtlemise
  • neuroteaduslik moodne lähenemine
  • psühhobioloogilised geneetilised teooriad
  • sõnaraamatu-analüüs)
  • Gartell
  • faktoranalüüs
  • Eysenick
  • Suur Viisik
  • Vestlus/intervjuu
  • Testimine
  • standardiseeritud
  • valiidsust
  • reliaablust
  • intelligentsustestid
  • isiksusetestid
  • suure viisiku
  • NEO PI-R
  • Rorhchcachi test
  • Kujutlus ja fantaasia
  • Kujutlus
  • Fantaasia
  • esmane ja kõige olulisem funktsioon
  • tegelikkuse tunnetamise vormid,. Nad on teisesed ja üldistatud
  • konkreetselt
  • tunnetuselt abstraktsele liikumise etapiga
  • tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent
  • rajanemine varasemale isiklikule kogemusele
  • visuaalne mõtlemine
  • tahtmatu või tahteline
  • reprodutseeriv või loov kujutlus (ehk fantaasia)
  • intuitsioon
  • Intellektuaalsed tunnetusprotsessid
  • Mõtlemine ja Keel
  • Mõtlemine
  • Otstarbekohaseks käitumiseks on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja
  • omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole – st. eemalolevalt. Selle võimaluse
  • annabki meile mõtlemine
  • Keel
  • mõiste
  • järeldust
  • otsustust
  • Keel ja kõne
  • Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne abil ja vanemate ning
  • inimliku kvaliteedi
  • mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine
  • Afektiivne kõne
  • Tähelepanu ja tähelepanelikkus
  • Tähelepanu
  • suunatud
  • konsentratsioon
  • orienteerumisrefleks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

107
docx
90
doc
74
docx
36
docx
53
doc
51
docx
26
doc
20
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto