Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus psüühikasse (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see on mida seletame mis on käitumine?
  • Mis seda teist mehhanismi eristab?
  • Kui paneme kokku H ja O?
  • Miks rääkida meeltest mis pole psüühika?
  • Keskkõrv Miks on vaja keskkõrva?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sissejuhatus psüühikasse #1 Sissejuhatus psüühikasse #2 Sissejuhatus psüühikasse #3 Sissejuhatus psüühikasse #4 Sissejuhatus psüühikasse #5 Sissejuhatus psüühikasse #6 Sissejuhatus psüühikasse #7 Sissejuhatus psüühikasse #8 Sissejuhatus psüühikasse #9 Sissejuhatus psüühikasse #10 Sissejuhatus psüühikasse #11 Sissejuhatus psüühikasse #12 Sissejuhatus psüühikasse #13 Sissejuhatus psüühikasse #14 Sissejuhatus psüühikasse #15 Sissejuhatus psüühikasse #16 Sissejuhatus psüühikasse #17 Sissejuhatus psüühikasse #18 Sissejuhatus psüühikasse #19 Sissejuhatus psüühikasse #20 Sissejuhatus psüühikasse #21 Sissejuhatus psüühikasse #22 Sissejuhatus psüühikasse #23 Sissejuhatus psüühikasse #24 Sissejuhatus psüühikasse #25 Sissejuhatus psüühikasse #26 Sissejuhatus psüühikasse #27 Sissejuhatus psüühikasse #28 Sissejuhatus psüühikasse #29 Sissejuhatus psüühikasse #30 Sissejuhatus psüühikasse #31 Sissejuhatus psüühikasse #32 Sissejuhatus psüühikasse #33 Sissejuhatus psüühikasse #34 Sissejuhatus psüühikasse #35 Sissejuhatus psüühikasse #36 Sissejuhatus psüühikasse #37 Sissejuhatus psüühikasse #38 Sissejuhatus psüühikasse #39 Sissejuhatus psüühikasse #40 Sissejuhatus psüühikasse #41 Sissejuhatus psüühikasse #42 Sissejuhatus psüühikasse #43 Sissejuhatus psüühikasse #44 Sissejuhatus psüühikasse #45 Sissejuhatus psüühikasse #46 Sissejuhatus psüühikasse #47 Sissejuhatus psüühikasse #48 Sissejuhatus psüühikasse #49 Sissejuhatus psüühikasse #50 Sissejuhatus psüühikasse #51 Sissejuhatus psüühikasse #52 Sissejuhatus psüühikasse #53 Sissejuhatus psüühikasse #54 Sissejuhatus psüühikasse #55 Sissejuhatus psüühikasse #56 Sissejuhatus psüühikasse #57 Sissejuhatus psüühikasse #58 Sissejuhatus psüühikasse #59 Sissejuhatus psüühikasse #60 Sissejuhatus psüühikasse #61 Sissejuhatus psüühikasse #62 Sissejuhatus psüühikasse #63 Sissejuhatus psüühikasse #64 Sissejuhatus psüühikasse #65 Sissejuhatus psüühikasse #66 Sissejuhatus psüühikasse #67 Sissejuhatus psüühikasse #68 Sissejuhatus psüühikasse #69 Sissejuhatus psüühikasse #70 Sissejuhatus psüühikasse #71 Sissejuhatus psüühikasse #72 Sissejuhatus psüühikasse #73 Sissejuhatus psüühikasse #74 Sissejuhatus psüühikasse #75 Sissejuhatus psüühikasse #76 Sissejuhatus psüühikasse #77 Sissejuhatus psüühikasse #78 Sissejuhatus psüühikasse #79 Sissejuhatus psüühikasse #80 Sissejuhatus psüühikasse #81 Sissejuhatus psüühikasse #82 Sissejuhatus psüühikasse #83 Sissejuhatus psüühikasse #84 Sissejuhatus psüühikasse #85 Sissejuhatus psüühikasse #86 Sissejuhatus psüühikasse #87 Sissejuhatus psüühikasse #88 Sissejuhatus psüühikasse #89 Sissejuhatus psüühikasse #90 Sissejuhatus psüühikasse #91 Sissejuhatus psüühikasse #92 Sissejuhatus psüühikasse #93 Sissejuhatus psüühikasse #94 Sissejuhatus psüühikasse #95 Sissejuhatus psüühikasse #96 Sissejuhatus psüühikasse #97 Sissejuhatus psüühikasse #98 Sissejuhatus psüühikasse #99 Sissejuhatus psüühikasse #100 Sissejuhatus psüühikasse #101 Sissejuhatus psüühikasse #102 Sissejuhatus psüühikasse #103 Sissejuhatus psüühikasse #104 Sissejuhatus psüühikasse #105 Sissejuhatus psüühikasse #106 Sissejuhatus psüühikasse #107 Sissejuhatus psüühikasse #108 Sissejuhatus psüühikasse #109 Sissejuhatus psüühikasse #110 Sissejuhatus psüühikasse #111 Sissejuhatus psüühikasse #112 Sissejuhatus psüühikasse #113 Sissejuhatus psüühikasse #114 Sissejuhatus psüühikasse #115 Sissejuhatus psüühikasse #116 Sissejuhatus psüühikasse #117 Sissejuhatus psüühikasse #118 Sissejuhatus psüühikasse #119 Sissejuhatus psüühikasse #120 Sissejuhatus psüühikasse #121 Sissejuhatus psüühikasse #122 Sissejuhatus psüühikasse #123 Sissejuhatus psüühikasse #124 Sissejuhatus psüühikasse #125 Sissejuhatus psüühikasse #126 Sissejuhatus psüühikasse #127 Sissejuhatus psüühikasse #128 Sissejuhatus psüühikasse #129 Sissejuhatus psüühikasse #130
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 130 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keijay Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
46
pdf

Nimetu

- Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset eksperimenti. - Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole? – Tugevad küljed: võimaldab uuritavast nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, suhted keskkonnaga. Sensoorsed ehk meelelised protsessid * Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika? * Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse

Kategoriseerimata
thumbnail
63
doc

Sissejuhatus Psühholoogiasse

Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
thumbnail
33
docx

Sissejuhatus psüühikasse

Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7

Psühholoogia
thumbnail
12
docx

Ülevaade psühholoogiast

.... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast Mõisteid gestaltpsühholoogiast: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin. Kõik mida teame maailma koht pole objektiivsed andmed ,,geograafilise" maailma kohta vaid constructum, konstrueeritud andmed. Psüühika- eriline protsess, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Käitumine on eesmärgiga säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Psüühika esimeseks funktsiooniks on idividuaalse kogemuse organiseerimine. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv organismi terviklikkuse säilitamisele suunatud käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Paradigma on teaduse maailmavaade- mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei saa) teduslikult uurida

Ülevaade psühholoogiast
thumbnail
24
docx

Ülevaade Psühholoogiast

käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
thumbnail
7
doc

Närvisüsteemi talitlus

Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine, vaimne tegevus

Füsioloogia
thumbnail
22
doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüst

Füsioloogia
thumbnail
13
docx

Looma- ja taimefüsioloogia

LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel ületatakse aksonikünka piirkonnas

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun