NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks)

Areng
-organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid.
Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea .
Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng.
Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused.
Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas.
Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse
Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg )
- Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teoste heaolu eest

Prekonventsionaalsed astmed

- Karistuse-allumise orientatsioon – sel asteml püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameelidvusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone
- Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi.
Konventsionaalse moraali astmed - Armsa tüdruku/hea poisi orientatsioon - Elu kuldreegel – tehke teistele seda, mida te tahate, et nad teeksid teile. Sel astmel on lapsed õppinud tundma rõõmu teiste heatahtlikkusest ning nad püüavad nüüd teistele meeldida ja nende heakskiidu osaliseks saada. Ollakse konformsed, otsuste langetamisel arvestatakse teiste ja endi eesmärke, kavatsusi.
- Seaduse ja korra orientatsioon – lapsed saavad aru, et sotsiaalne kord sõltub inimeste tahtest täita oma kohust ning nende austusest seaduslike võimuorganite vastu
Postkonventsionaalsed astmed

• Sotsiaalse kokkuleppe orientatsioon – õigeid toiminguid iseloomustab nende vastavus standardsetele nõuetele ning õigutsele, milles ühiskond on kokku leppinud. Reegleid võib muuta. Sellel astmel tehtud otsused on paindlikumad.
  
• Universaalse eetika prontsiibid – sellel astmel otsuste tegemisel ei lähtuta mitte ainult ühiskonna fikseeritud reeglitest, vaid pööratakse tähelepanu ka sellele, kuivõrd respekteeritakse universaalseid eetilisi prontsiipe. Inimene võib oma põhimõtete kaitsmise nimele leppida avaliku alandusega või minna märtrisurma.
  

Kognitiivne areng
Jean Piaget – areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse kogemused, kujunevad skeemid e kognitiivsed struktuurid , mis kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu ( vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni – skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu.
Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks .
Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega)

• sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest – teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest
  
• operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta
  
• konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist)
  
• formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates
  

Erik Erikson : isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside
(allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas)

• Väikelaps. Globaalne usaldus/ usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile