Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Sissejuhatus psüühikasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis see on mida seletame: mis on käitumine ?
  • Mis seda teist mehhanismi eristab ?
  • Kui paneme kokku H ja O ?
  • Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika ?
  • Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus psüühikasse
PSP 6060

1
Käsitletavad teemad 
I Psüühika
II Psühholoogia paradigmad  ja meetodid
III Psühholoogia rakendamise  võimalused
IV  Sensoorsed protsessid
IV.1. Nägemine
IV.2.  Kuulmine
IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis
IV.4. Süva- ja puutetundlikkus
IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus
IV.6. Muud meeled
2
Motoorika
VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine
VII Psüühilised protsessid
VII.1. Emotsioonid
VII.2. Motivatsioon
VII.3. Taju
VII.4. Mälu
VII.5. Mõtlemine
VII.6. Tegevuse planeerimine
VII.7. Keel ja kõne
Lõpus on kirjalik  valikvastustega eksam
3
I Psüühika
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on 
elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja 
käitumise mõistmine ning seletamine. 
Mis see on mida seletame: mis on käitumine? 
* Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... 
eesmärgiks on säilitada organism kui tervik 
muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on 
peidus ka elu  määratlus : elus on keha, mis 
säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste 
keskkonnamuutuste korral)
4
 Vastavalt ... Psüühika on käitumist 
organiseeriv protsess ...
 aga ikka vaja aru saada, 
mis eristab psüühika elust.
(siin on taustaks oluline mõte, millel me 
pikemalt  ei peatu: ükskõik mille määratlus 
sisaldab arusaama sellest, mis asi on koos (!) 
arusaamaga, mis see ei ole. Vastavalt peame ka 
psüühika eristama  elust.)
5
* Sama oluline on asjaolu, et käitumine toimub 
alati millegi – keskkonna – suhtes. ‘Keskkond’ 
on keerulisem mõiste, kui pinnapealselt võib 
tunduda
Kurt  Koffka (1886-1941): 
** Geograafiline ja käitumiskeskkond:
maailm sellisena nagu ta on ja maailm sellisena 
nagu ta meile tundub.
6
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia 
jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused 
mis toimuvad käitumiskeskkonnas. 
Geograafilises keskkonnas  kehaga toimuvad 
muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. 
keha liikumine maavärina ajal).  
 Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla 
käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad 
on individuaalsed
7
Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad?
-- Organismidel on erinev omailm ( Umwelt
Jakob von Uexküll ) – kuna kogeme maailma 
liigiomaste meeleorganitega. Sellised 
erinevused on bioloogilised
 
 Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi 
vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus 
 Sel juhul oleks käitumine  bioloogia  teema
8
* Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on 
osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline 
käitumise organiseerimise mehhanism  ... 
nimetame selle psüühiliseks. 
Ja mis seda teist mehhanismi eristab?
... Vajaliku mõtte leiame ajaloost:
Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on 
individuaalse kogemuse  organiseerimine ... 
(Hobhouse, 1901, lk. 396)
9
Siit tulenevalt:
Psüühika on elusa  mateeria eriliselt 
organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele 
kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid 
ennetav käitumine põhineb individuaalsel 
kogemusel

10
Psüühika saab jaotada  osadeks :
(* Keskkond, millest õpitakse ja millega 
pidevalt suhestutakse – see on individuaalse 
kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!)
Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast 
andmeid koguv ja organiseeriv süsteem
Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid 
liigutusi – organiseeriv süsteem
11
II Psühholoogia paradigmad ja meetodid
Psühholoogia on teadus. 
Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste 
avastamise ja säilitamise protsess
.
Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste 
põhjustest
.
Põhjuslikkuse   teooriaid on erinevaid; vastavalt 
saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse 
„paradigmad“
12
Mis see paradigma  on?
[...] suuremalt jaolt on selles raamatus 
terminit  ‘paradigma’ kasutatud kahes  erinevas  
tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, 
väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, 
mida jagavad antud kogukonna liikmed.  Teiselt  
poolt osutab ta ühele elemendile selles 
kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, 
mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad 
asendada  selgelt väljendatud ülejäänud 
normaalse teaduse puslede lahendamise 
13
reegleid (Kuhn, 1969, p. 175).
Lühidalt: 
-- Laias  mõttes on paradigma teaduse 
maailmavaade
: mis on maailma ja asjade 
olemus ja kuidas seda maailma saab (või ei 
saa) teaduslikult uurida.
-- Kitsas  mõttes on paradigma teaduse 
metoodiline kokaraamat
, mille retseptide  üle 
teadlased pead ei murra. Kokaraamatus paraku 
ei ole retsepte  uut tüüpi puslede lahendamiseks 
ega ka uut tüüpi küsimuste avastamiseks. 14
Kolm psühholoogia paradigma
1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-
vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine
Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab 
järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. 
Teaduslik seletus on tagajärgi 
esilekutsuvate põhjuste avastamine.
Meetodkvantitatiivne . Uuritavat nähtust 
kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele 
otsitakse kinnitust variaablitevahelisi  seoseid  
uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste 
15
erinevused, faktoranalüüsid, jne. 
- Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik 
teada saada, miks sündmused ja nende 
matemaatilised väljendused ehk variaablid on 
seotud, s.t. varieeruvad koos. (Kas saaks 
autosid omavahel võrreldes teada, kuidas auto 
töötab?)
- Tugevad küljed: võimaldab prognoosida 
sündmusi; teades mingeid asju saab 
prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine 
sündmus esineb. Rakenduslikult väga  sisukas  
teadmine.
16
2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia
kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev 
muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise
Põhjuslikkuse teooria: vaatepunkti-
spetsiifiline: Pole olemas ühte õiget seletust; 
kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad. 
Teaduslik seletus on erinevate arvamuste ja 
interpretatsioonide kirjeldus.
Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi 
kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; 
intervjuu , vaatlus , erinevate materjalide 
17
analüüsid  (ajalehed, päevikud, fotod, jne.). 
Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik 
üldse midagi sisukat teada saada, sest 
arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab 
ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. 
Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks 
teooriale  kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, 
mis pole võimalik. Kaasaegses  kvalitatiivses 
psühholoogias on kõik võimalik. 
Tugevad küljed: maailma mitmekesisust 
kirjeldades osutab sellele, kui piiratud on 
kaasaja põhivoolu psühholoogia.
18
3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus
uurib, mis asjad on
Põhjuslikkuse teooria: põhjusi on mitu 
liiki, teaduslik seletus seisneb kõigi erinevate 
liikide kirjelduses . Vaja on välja uurida, 
millistest eristatavatest elementidest, millistes 
suhetes, on arenenud uuritav nähtus kui tervik
(Mille saame, kui paneme kokku H ja O?) 
Teaduslik seletus on uuritava nähtuse 
struktuuri (süsteemi) kirjeldus.
19
Meetod: kvalitatiivne. Lisaks kaasaja 
kvalitatiivse psühholoogia meetoditele kasutab 
analüütilist eksperimenti ja konstruktiivset 
eksperimenti. 
Piirangud: Põhimõttelisi piiranguid pole?
Tugevad küljed: võimaldab uuritavast 
nähtusest igakülgselt aru saada, kuna uurib, mis 
asi on ja selle kaudu, millised on ta omadused, 
suhted keskkonnaga. 
20
III Psühholoogia rakendamise võimalused
* Teoreetiliselt  laiad —praktiliselt igas 
inimtegevuse valdkonnas, kuna võimaldab 
muuhulgas  mõista otsustamise mehhanisme
Kunagi on psühholoogia kõige olulisem teadus!
* Tegelikkuses—piiratum:  haridus , erinevad 
psüühilised probleemid ( diagnostika ja ravi), 
kutsevalik , organisatsioonid ja  personalitöö  
(personalivalik näiteks), ...
21
IV Sensoorsed ehk meelelised protsessid
* Miks rääkida meeltest, mis pole psüühika?
* Meeled (senses) vahendavad geograafilises 
keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, 
käitumiskeskkonna muutusteks (ja 
tajuprotsessid (perception) tõlgendavad 
sensoorsete  protsesside vahendatut.)
Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast 
individuaalseid kogemusi omandada!!! 
22
Meeled reageerivad väga piiratud valikule 
füüsikalistest nähtustest maailmas:
* Meeleorganid reageerivad kitsale valguse 
lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse 
vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud 
hulgale molekulidele ... 
... Paljudele füüsikalise maailma muutustele 
meeleorganid ei reageeri: elektriväli, 
magnetväli, radioaktiivsus , jne. jne.
23
* Meeleorganid reageerivad ainult kindla 
suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. 
Meeleorganite tööd iseloomustab  lävi  
(threshold): minimaalne stiimuli  kvantiteet
millele meeleorgan reageerib
.
Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – 
liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Sissejuhatus psüühikasse #1 Sissejuhatus psüühikasse #2 Sissejuhatus psüühikasse #3 Sissejuhatus psüühikasse #4 Sissejuhatus psüühikasse #5 Sissejuhatus psüühikasse #6 Sissejuhatus psüühikasse #7 Sissejuhatus psüühikasse #8 Sissejuhatus psüühikasse #9 Sissejuhatus psüühikasse #10 Sissejuhatus psüühikasse #11 Sissejuhatus psüühikasse #12 Sissejuhatus psüühikasse #13 Sissejuhatus psüühikasse #14 Sissejuhatus psüühikasse #15 Sissejuhatus psüühikasse #16 Sissejuhatus psüühikasse #17 Sissejuhatus psüühikasse #18 Sissejuhatus psüühikasse #19 Sissejuhatus psüühikasse #20 Sissejuhatus psüühikasse #21 Sissejuhatus psüühikasse #22 Sissejuhatus psüühikasse #23 Sissejuhatus psüühikasse #24 Sissejuhatus psüühikasse #25 Sissejuhatus psüühikasse #26 Sissejuhatus psüühikasse #27 Sissejuhatus psüühikasse #28 Sissejuhatus psüühikasse #29 Sissejuhatus psüühikasse #30 Sissejuhatus psüühikasse #31 Sissejuhatus psüühikasse #32 Sissejuhatus psüühikasse #33 Sissejuhatus psüühikasse #34 Sissejuhatus psüühikasse #35 Sissejuhatus psüühikasse #36 Sissejuhatus psüühikasse #37 Sissejuhatus psüühikasse #38 Sissejuhatus psüühikasse #39 Sissejuhatus psüühikasse #40 Sissejuhatus psüühikasse #41 Sissejuhatus psüühikasse #42 Sissejuhatus psüühikasse #43 Sissejuhatus psüühikasse #44 Sissejuhatus psüühikasse #45 Sissejuhatus psüühikasse #46 Sissejuhatus psüühikasse #47 Sissejuhatus psüühikasse #48 Sissejuhatus psüühikasse #49 Sissejuhatus psüühikasse #50 Sissejuhatus psüühikasse #51 Sissejuhatus psüühikasse #52 Sissejuhatus psüühikasse #53 Sissejuhatus psüühikasse #54 Sissejuhatus psüühikasse #55 Sissejuhatus psüühikasse #56 Sissejuhatus psüühikasse #57 Sissejuhatus psüühikasse #58 Sissejuhatus psüühikasse #59 Sissejuhatus psüühikasse #60 Sissejuhatus psüühikasse #61 Sissejuhatus psüühikasse #62 Sissejuhatus psüühikasse #63 Sissejuhatus psüühikasse #64 Sissejuhatus psüühikasse #65 Sissejuhatus psüühikasse #66 Sissejuhatus psüühikasse #67 Sissejuhatus psüühikasse #68 Sissejuhatus psüühikasse #69 Sissejuhatus psüühikasse #70 Sissejuhatus psüühikasse #71 Sissejuhatus psüühikasse #72 Sissejuhatus psüühikasse #73 Sissejuhatus psüühikasse #74 Sissejuhatus psüühikasse #75 Sissejuhatus psüühikasse #76 Sissejuhatus psüühikasse #77 Sissejuhatus psüühikasse #78 Sissejuhatus psüühikasse #79 Sissejuhatus psüühikasse #80 Sissejuhatus psüühikasse #81 Sissejuhatus psüühikasse #82 Sissejuhatus psüühikasse #83 Sissejuhatus psüühikasse #84 Sissejuhatus psüühikasse #85 Sissejuhatus psüühikasse #86 Sissejuhatus psüühikasse #87 Sissejuhatus psüühikasse #88 Sissejuhatus psüühikasse #89 Sissejuhatus psüühikasse #90 Sissejuhatus psüühikasse #91 Sissejuhatus psüühikasse #92 Sissejuhatus psüühikasse #93 Sissejuhatus psüühikasse #94 Sissejuhatus psüühikasse #95 Sissejuhatus psüühikasse #96 Sissejuhatus psüühikasse #97 Sissejuhatus psüühikasse #98 Sissejuhatus psüühikasse #99 Sissejuhatus psüühikasse #100 Sissejuhatus psüühikasse #101 Sissejuhatus psüühikasse #102 Sissejuhatus psüühikasse #103 Sissejuhatus psüühikasse #104 Sissejuhatus psüühikasse #105 Sissejuhatus psüühikasse #106 Sissejuhatus psüühikasse #107 Sissejuhatus psüühikasse #108 Sissejuhatus psüühikasse #109 Sissejuhatus psüühikasse #110 Sissejuhatus psüühikasse #111 Sissejuhatus psüühikasse #112 Sissejuhatus psüühikasse #113 Sissejuhatus psüühikasse #114 Sissejuhatus psüühikasse #115 Sissejuhatus psüühikasse #116 Sissejuhatus psüühikasse #117 Sissejuhatus psüühikasse #118 Sissejuhatus psüühikasse #119 Sissejuhatus psüühikasse #120 Sissejuhatus psüühikasse #121 Sissejuhatus psüühikasse #122 Sissejuhatus psüühikasse #123 Sissejuhatus psüühikasse #124 Sissejuhatus psüühikasse #125 Sissejuhatus psüühikasse #126 Sissejuhatus psüühikasse #127 Sissejuhatus psüühikasse #128 Sissejuhatus psüühikasse #129 Sissejuhatus psüühikasse #130
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 130 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keijay Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

33
docx
Sissejuhatus psüühikasse
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
63
doc
Sissejuhatus Psühholoogiasse
74
docx
Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt
12
docx
Ülevaade psühholoogiast
46
pdf
Nimetu
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun