Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Mis on poliitika ?
  • Kuid ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane ?
  • Mis need on ja kuidas neid saada ?
  • Kes? Mis anne looduselt ?
  • Miks on polis ülem perekonnast ja külast ?
  • Millised sõjad on õiglased ?
  • Miks on see vajalik ?
  • Mis on kõikidele inimestele ühine ?
  • Kuidas tekkis eraomand ?
  • Kui inimene selle korjab või siis kui sööb ?
  • Kuidas sõlmitakse ühiskondlik leping ?
  • Kes ja kuidas määratleb seda üldist tahet ?
  • Kes kaitseb ühiskondlikke vähemusi ?
  • Millest tuleneb ühiskonna oht üksikinimesele ?
  • Mida teha või mida mõelda, äkki ta ikkagi eksib ?
  • Kuidas kujuneb ühiskondlik arvamus ?
  • Mis kasu on isikupärastest inimestest laiadele massidele ?
  • Kes on proletariaat ?
  • Mis siis kui tõde on vastupidine ?
  • Mis siis, kui moraal ise on ohtude oht ?
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
Mõned mõisted
Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema
maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis
saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia
käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa
vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise
tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte
õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me
oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame".
Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt
Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid
küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas
mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest.
Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia.
Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis ­ riik). Üldlevinud
definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel
tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on
(riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja
selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis.
Võim ja valitsemine on niisiis inimlikud põhifenomenid, mida tänaseni püütakse seletada ka
religioosselt. Läbi aegade on võimu kohta antud väga erinevaid seletusi, kuid varem või hiljem
põrkutakse filosoofilist või sotsioloogilist kirjandust lugedes Max Weberi definitsioonile: ,,Võim
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule ­
millele see sanss tegelikult toetubki."
Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja:
1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt,
religioosselt.
2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks
mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud
müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus
tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle
päritolu pole enam jumalik.
Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid
maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja
loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud.
3. Poliitfilosoofia tekib koost riigiga. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides,
polistes.
Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja
kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi,
siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu korralduse
institutsionaalseid protsesse (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament), kõik
vastused tegelikult toimivad rohkem või vähem. Poliitiline teooria analüüsib reaalset poliitilist
praktikat, mida see tähendab ja mida peaks tähendama (nii võib ka muuta seda, mis on), otsib teatud
regulaarsusi, otsustab faktide ja empiirika põhjal, kuid ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane?
kas viib ellu rahva tahet?
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #1 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #2 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #3 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #4 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #5 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #6 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #7 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #8 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #9 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #10 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #11 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #12 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #13 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #14 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #15 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #16 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #17 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #18 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #19 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #20 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #21 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #22 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #23 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #24 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #25 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #26 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #27 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #28 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #29 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #30 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #31 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #32 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #33 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #34 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #35 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #36 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #37 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #38 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #39 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #40 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #41 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #42 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #43 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #44 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #45 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #46 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #47 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #48 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #49 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #50 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #51 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #52 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #53 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #54 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #55 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #56 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #57 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #58 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #59
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SigneI Õppematerjali autor

Mõisted

fileo sofia, saada teadmisi, käsitlusobjektiks, tegevuse kaudu, müütilis, poliitiline teooria, konstitutsioon, 480, kogu maailm, karl popper, aristoteles, valitsemiskorral, tammetõrus, poliitika sisuks, kurjus inimeses, maailma aluseks, mõistuse abil, igavene õigus, looduslik õigus, inimkonna puhul, jumalik õigus, õigustatud vastupanu, fortuna, palgasõdurid, uues riigis, rebane, geomeetria, looduslikus seisundis, leviaatan, suverään, religioon, valitsemise taga, teoorias, inimeste ühistegevus, neljas ühiskond, eesmärgil üldse, rousseau arvates, metsik inimene, algsed, üldise tahe, veelgi kummalisem, ideoloogiate võidukäik, tsiviilühiskond, looduslik süsteem, mõnedel lihtsalt, seisused inimühiskonnas, pigem liberaalne, milli käsitluses, barbaritele, peamine väärtus, millil, ideaaliks, religioon, kalvinistide arvates, teiste kogemus, tavade despootia, ideaaliks, marx, marxi poliit, ideoloogias, elatusvahendeid, elatusvahendite tootmine, hõimuühiskonnas, põhiväide, ühiskonna areng, klassidevaheline vastandumine, kapitalistlik ajastu, kapitalistlik areng, lõppjaamaks, tööjaotust, religioon, religioon, religioon, religioon, marxi religioonikriitika, religioon, religioon, religioon, vägivald, religioon, suguharu, maagia, kõigile maailmareligioonidele, askeetlus, sekulariseerumine, lääne ratsionalism, religioonidel, teodiiket, maailma loomist, millenarianism, messianism, asketism, poliitilises valdkonnas, ratsionaal, defineerida lõppude, halduspersonali, nietzsche, poliitfilosoofia, nietzsche meetodiks, halb seejuures, asketism, rahvamasside osaks, kannatuse hinnaks, religioosne moraal, tänu usule, kristlik altruistlik, kristlus, ideaaliks

Sisukord

  • Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
  • Mõned mõisted
  • Vana-Kreeka
  • Platon
  • Riik, Polüteia
  • Nomoi, Seadused
  • Aristoteles (384-322)
  • Linnriigi lõpp
  • Maailma linn
  • Kristlus ja poliitika
  • sajand
  • Augustinus (354-430)
  • Keskaeg
  • Kahe mõõga õpetus
  • Aquino Thomas
  • Niccolo Machiavelli (1469-1527)
  • Thomas Hobbes
  • John Locke (1632-1704)
  • Poliitilise võimu spetsiifilisus
  • Looduslik olukord
  • Ühiskondliku leppe alused
  • Eraomand
  • Võimude lahususe idee
  • Jean-Jacques Rousseau
  • Edmund Burke (1729-1797)
  • Kuninga kõrvaldamine troonilt
  • John Stuart Mill (1806-1873)
  • Poliitiliste vabaduste areng
  • Utilitarism
  • Arvamuste paljusus
  • Väitlusnormidest
  • Kuidas kujuneb ühiskondlik arvamus?
  • Religioonist
  • Isikupärasuse areng
  • Valitsus ja kodanik
  • Karl Marx (1818-1883)
  • Max Weber (1864-1920)
  • Friedrich Nietzsche (1844-1900)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

110
doc
34
docx
51
docx
37
docx
87
doc
13
docx
27
docx
20
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto