hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele
kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga
psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol. Siia rühma kuuluvad ka lenduvad tarbekeemilised „nuusutatavad“ ained e inhalandid. Kaneb vähendab rahustitega sarnaselt psüühilist võimekust. Oopiumi on kasutatud valuvaigistina peavalu, sapi- ja neerukivitõve puhul ning rahustava ja hingamist soodustava ravimina astmahaigeteke ja südamepuudulikkuse puhul
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1
Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Alkoholism kui sotsiaalne pahe Koostaja: Anna Altuhova Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Peatükk Alkohol ja selle mõju..................................................................................4 1.2 Alkoholi mõju organismile.................................................................................. 5 1.3 Alkoholi sõltuvus................................................................................................ 6 1.4 Kuidas tekib sõltuvus?....................................................................................... 7 2.Peatükk Aju.............................
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD);
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks
· Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe · Kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve ja haiguste põhjustatud väsimuse puhul · Kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide ja histamiini toimet; DAT Ki 4 M · Kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, nahanähud, ängistuse süvenemine · Mõju sportlikele saavutustele ebaselge, kuid 2004. aastast dopinguainete nimekirjas; kasutusel sõjavägedes Cognitive enhancers as lifestyle drugs · Metüülfenidaadi- ("Ritalin") ja amfetamiinisooladepreparaatide ("Adderall") tarvitamine on levinud ADHD-diagnoosi sagenemisega - USA-s 4-7% kolledzhiõpilastest vastab DSM-IV diagnoosikriteeriumidele
kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK- BMAL1 transkriptiooniaktiivsuse mingi ajaperioodi pärast välja (aeg, mis kulub tranksriptsioonile, translatsioonile, dimerisatsioonile ja tuuma sisenemisele). CRY ja PER valgud lagundatakse ning tsükkel algab uuesti. Melatoniini süntees. SCN mõjutab käbinäärmes serotoniinist melatoniini sünteesi – päevased inhibitoorsed GABA ja öised stimuleerivad (glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG)
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
Alkoholi kahjulikkusest Koostas: Magnus Kalmo Alkohol ja selle mõju Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja
2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2.2. Amfetamiin 9-10 3.2.3. Ecstasy 10 3.3. Hallusinogeense toimega uimastid ehk hallutsinogeenid 10-11 3.3.1. LSD 10-11 Kokkuvõte 12 Kasutatud materjalid 13
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis
N: kõrgvererõhutõve e hüpertoonia puhul on lai valik ravimisihtmärke – kasuatatakse seetõttu kombineeritud preparaate. N: astmaravi puhul kasuatatakse koos bronhdilaatorid kui ka põletikuravimit. Vahepeal muutub optimeerimise käigus ka sihtmärk, kuna selgib, et esialgne pole nii efektiivne. N: Iiveldusvastane ravim metoklopramiid, D2-antagonist. Sellest tugevamad antagonistid ei toimi, mistõttu avastati uus sihtmärk – serotoniini retseptor (enne oli dopamiini), millele disainiti uued iiveldusvastased ravimid, antagonistid nagu nt ondansetroon: Biotest: peab olema lihtne, kiire, usaldusväärne; esmalt in vitro testid (spets koed, rakud, ensüümid ning inhibiitoreid katsetatakse puhastatud ensüümide lahuses) ja siis in vivo loomkatsed. In vitro testis mõõdetakse ravimi füsioloogilist efekti. N: bronddilaatorite aktiivsuse hindamine isoleeritud trahhea silalihaste kontraksioonide inhibeerimise kaudu.
12. Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma adrenergiliste ravimite kasutamist? Bronhiaalastma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ülemiste hingamisteede viirushaigused – sümptomaalne leevendus. Teised: emaka kontraktsioonie vähendamine, lisatakse lokaalanesteetikumidele, vasokonstriktorid silmas ja ninalimaskestas. 13. Adrenergiliste ravimite toime- millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin. Adrenaliin: α+β retseptoritesse Noradrenaliin: α+β1 (minimaalne) Isoprenaliin: β1+β2 Dopamiin: olenevalt annusest dopamiini retseptoritesse, α- ja β- retseptoritesse Fenüülefriin: α1 retseptoritesse Doputamiin: β1+β2+α1 (minimaalne) 14. Milliseid füsioloogilisi muutusi kutsub organismis esile adrenaliini, noradrenaliini ja fenüülefriini manustamine? Kuidas neid ravimeid manustatakse-boolus infusioon?
........................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................
UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%.
Alkohol Keimo Aia KBp-12 Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle
rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse. Kanepiekstraktis THC-sisaldus on 10-60%. Uimastiturul üsna harva esinev toode. Kanepi mõju. Kui ainet neelatakse või kui seda mälutakse, saavutatakse mõju poole tunni või tunniga. Joove võib kesta 3-5 tundi, suuremate annuste korral ka kauem. Kanep mõjub suitsetades juba mõne minuti jooksul ning seisund kestab annusest või selle kordamisest sõltuvalt mõne tunni. THC laguneb organismis aeglasemalt kui alkohol, kuna lahustub rasvas. Kasvõi pärast ühekordset tarvitamist on võimalik leida aine jälgi 30 päeva pärast, kui tarvitada ainet pikka aega, siis leidub ainet mitme kuu möödudes. Füüsiline mõju tunnused: · Suured või laienenud pupillid · Punased silmad · Rippuvad silmalaud · Kiire pulss ja kõrgenenud vererõhk · Suu kuivus · Oksendamine ja üldine halb enesetunne Psüühiline mõju tunnused: · Mõtteid on raske koguda · Mäluhäired
.................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................
mitmesuguseid alternatiive, nt e-sigaret, mille nikotiini kontsentratsioon on sageli suurem kui tavalistes sigarettides. 2.1 TOIMEMEHHANISM Nikotiini jaotumine kudedesse sõltub pH-st. Kõige suurem on nikotiini kontsentratsioon ajus, maos, neerudes ja maksas. Nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes kopsude kaudu verre, jõuab ta umbes 7 sekundiga pärast esimest suitsusõõmu ajju, kus asub nikotiiniga aktiveeritav nikotiin-atsetüülkoliini (nAch) retseptor. nAch retseptori aktiveerumisel avanevad rakkude ioonkanalid ning naatrium (Na+) ja kaltsium (Ca2+)sisenevad rakku. Rakkude sisene kaltsiumi (Ca2+) tõus võib hakata muutma rakufunktsioone. Nikotiini toime kesknärvisüsteemile (KNS) on kahesugune: väikesed annused ergutavad, suurem kogus avaldab uimastavat ja pärssivat toimet. Väikestes kogustes on nikotiin psühhostimulaator, suurendades dopamiini ja noradrenaliini mõju ajus.
meeleoluhäireid - Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Heroiin Heroiini sünteesitakse puhtast morfiinist või tooroopiumist. Slängis kutsutakse teda mitmesuguste nimedega: hero, triip, smack, must, H, horse, tšekk, gerõts, gretska, gera, gerassim, gerik, tjažolõi, belõi. Sõltuvalt puhtuseastmest, valmistusviisist ja lisaainetest võib heroiini värvus olla valgest tumepruunini. Lõhn võib olla hapukas, kergelt äädikalõhnaga (tuntav suurema koguse puhul). Tänavatel leviv heroiin on segatud tuhksuhkru, tärklise, piimapulbri või muude sarnaste ainetega. Heroiini müüakse Eesti uimastiturul tavaliselt pulbrina fooliumisse pakitult. Pulber lahustatakse vees ja süstitakse. Heroiini on võimalik ka ninna tõmmata, kuid sel juhul on toime nõrgem ja seetõttu on selline tarvitusviis vähem levinud. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Eestis süstivad narkomaanid heroiini veeni, kuid paljudes maades levib heroiini suitsetamine.
2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid). Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis
NARKO Ermo Kungla 7.A klass 28.01.2014 Mis on uimastid ? Uimastid on :keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed näiteks alkohol,tubakas,energiajoogid või keelatud ehk illegaalsed näiteks kokaiin,heroiin. Päritolult kas looduslikud kanep või keemiliselt toodetud LSD. Uimastid jagunevad vastavalt toimele: stimulandid depressandid,hallutsinogeenid muud. Seadusele põhinevalt Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist.
kuritarvitatav aine. 70ndate lõpus kasutas igapäevaselt 11% USA vanemate klasside õpilastest, 90ndate keskel 2% ning 1999 5%. Kanep Marihuaana kanepitaime kuivatatud osad 0,35-12 % THK Hashish kanepi emastaime õisikutest erituv vaik 4-10 % THK Kanepiõli kanepitaime õlitaoline tõmmis 4-70 % THK THK Marihuaana suits sisaldab u. 60 erinevat kannabinoidi. Enamus toimeid on tingitud D-9- tetrahüdro- kannabinoolist. Kannabinoidide retseptor Metabotroopne retseptor, millel on kaks alatüüpi CB1 ja CB2. Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele
................................................................................................................ 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.............................................................................................................................6 Heroiin............................................................................................................................. 6 LSD (Lisa 3).............................................................................................
kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
