Sissejuhatus narkoloogiasse (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

NARKOLOOGIA
Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks.
Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud.
Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest , annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast.
Käitumine saab alguse ajust:
Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil.
Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi.
Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu.
Neuronid - rakud , mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel. “Informatsioon” võib koosneda paljudest erinevatest osadest, näiteks sinu otsusest liigutada kätt või sinu emotsioonidest, mida sa tunned head filmi vaadates. Närvirakud on erilise kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast:
- rakukehast
- aksonist
- dendriitidest
Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA.
Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni.
Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale.
Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained .
Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama . Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi.
Uimastid toimivad mõjutades ühe või mitme neurotransmitteri tegevust. See võib juhtuda viiel erineval moel.
1. Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul).
2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul).
3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul).
4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul).
5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud.
...
1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud.
2. Lammutamine MAO poolt on häiritud.
3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud.
4. Neurotransmittereid imiteeritakse.
5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud.
Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte . On oluline teada iga transmitteraine ülesandeid ehk täpsemalt millistesse protsessidesse on nad kaasatud.
Adrenaliin
Aktiveerib su keha. Sinu süda lööb kiiremini ja sinu bronhid laienevad laskmaks rohkem hapnikku lihastesse. Sa muutud erksamaks ja enesekindlamaks. (nõrgestab immuunsüsteemi)

Dopamiin
Stimuleerib naudingukeskust sinu ajus, paneb sind kogema meeldivaid asju ja tundma rõõmu. Dopamiini on ka neis ajupiirkondades, mis on seotud mõtlemise ning mäluga, samuti on sellel oluline osa liigutuste sooritamisel.
Aju piirkonnad
Sinu aju on jaotunud erinevateks piirkondadeks. Igaüks neist on spetsialiseerunud kindla funktsiooni jaoks. On alad meelelise informatsiooni töötluseks, näiteks mälestuste moodustamise jaoks. Iga ajupiirkond koosneb närvirakkude ja neurotransmitterite kombinatsioonist.
Kui inimene võtab uimasteid, siis kantakse need verega ajju.
Uimastite toime sõltub:
- neurotransmitterite iseloomust, mida uimasti mõjutab;
- ajualade iseloomust, kus need neurotransmitterid paiknevad;
- funktsioonide iseloomust, mida need ajualad juhivad.
Suurem osa uimastitest ei mõjuta üht, vaid mitut neurotransmitterit. Naudingukeskus - üks aju võtmepiirkondi. Selle ala olulisim neurotransmitter on dopamiin. Selles keskuses tekib naudingutunne kui sa sööd, jood või seksid. See kinnistab sinu käitumist positiivsete tunnetega, mis panevad sind tahtma seda käitumist ikka ja jälle korrata .
Evolutsiooniteooria kohaselt mängib naudingukeskus liigi ellujäämise seisukohalt olulist rolli. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust sarnaselt söögile, joogile ja seksile.
Sõltuvus
Aju on paindlik. Kontakte närvirakkude vahel tekitatakse ja lõhutakse pidevalt. Ka uimastid mõjutavad kontaktide loomist.
Sõltuvus koosneb ihast, suurenenud taluvusest uimasti suhtes ja võõrutusnähtudest.
Uimastid stimuleerivad naudingukeskust ja teevad su enesetunde heaks. Iha uimasti järele kasvab, kui sulle need tunded meenuvad ja sa tahad neid uuesti kogeda.
Taluvus uimasti suhtes võib areneda mitmel moel. Muutused võivad johtuda ainevahetusest (maks lammutab kindlaid ühendeid kiiremini) või neuronitest endist . Kui su keha saab jätkuvalt uimasteid, siis pidurdatakse neurotransmitterite vabastamist. Samuti võib väheneda retseptorite arvukus. Seepärast on sul vaja võtta rohkem uimastit saavutamaks uimasti esialgset efekti.
Kui sa lõpetad uimasti võtmise ja sinu keha ei saa uimastit, millega ta harjunud on, siis sinu närvirakud ei saa koheselt normaalseks tagasi. Retseptoreid on vähe, neurotransmitterite vabanemine vähenenud või lammutaja ensüümi MAO töö liiga raske. Sinu keha ei ole veel kohanenud uimasti puudumisega. See toob esile võõrutusnähud.
... Kokaiin ei lase dopamiini sünaptilisest pilust eemaldada (blokeerib seda). Dopamiini tase jääb kõrgeks...
Virgatsained:
Atsetüülkoliin: õppimine, mälu, ärkvelolek
Glutamaat: universaalne erutusvirgatsaine
Noradrenaliin: tähelepanu, ärksus
Dopamiin: motiveeritus, edasipüüdlikkus
Serotoniin : meeleolu, hetkeajede kontroll
Endopioidid: valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus
Gamma -aminovõihape: pidurdusvirgatsaine
Uimastite ründepunktid:
Opiaadid – aju opioidide retseptorite ärgastamine
RahustidGABA pidurdava toime tugevdamine
Kanep – aju kannabioidide retseptorite ärgastamine
Inhalandid – rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb
Amfetamiin – noradrenaliini ja dopamiini vabastamine
Kokaiin – dopamiini ja noradrenaliini toime tugevdamine
Ecstacy – serotoniini ja dopamiini vabastamine
LSD – ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine
PCP – erutusvirgatsaine toime moduleerimine
Uimastiseotuse astmed :
Proovimine -> tarvitamine -> kuritarvitamine -> sõltuvus
Proovimine:
Alkoholi, tubaka, narkootikumide järeleproovimine. Uimastite mõju tundmaõppimine. Juhuslik uimastite tarvitamine. Madal uimastite taluvus ( tolerantsus ). Uimastite proovimine on põhjustatud eelkõige uudishimust. Kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.
Tarvitamine
On tekkinud spetsiifilised uimasti kasutamise viisid (kindel aeg, koht, uimasti). Suurenenud uimastite taluvus. Järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud. Tarvitatakse rohkem kui etteplaneeritud. Enamik sõpradest tarvitab uimasteid. Kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks. Uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks. Tekivad kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine, seadusrikkumised, peaparandamine).
Kuritarvitamine
Uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides. Kasutamine ka argipäevadel. Mõttemaailma täidavad uimastiga seotud mõtted. Uimastite ülesostmise (?) ja müügiga tegelemine. Taluvus uimastite suhtes kasvab, tekivad väsimus, tujukus, depressioon , viha. Käitumist mõjutavad suuresti järsud meeleolumuutused . Uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine . Väga tõsised kahjulikud tagajärjed ( vargused , koolist-tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, madal enesehinnang ).
Sõltuvus
Uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus. Kasutamise või mittekasutamise vahel puudub valikuvõimalus. Uimastist sõltuvuse eitamine. Suureneb uimastite üksitarbimine. Agressiivne käitumine. Valmisolek teha uimastite tarbimise nimel ükskõik mida. Lõplik perekonnast võõrdumine, kaob kontroll isikliku elu üle, tekivad mälulüngad, isikuomaduste muutumine (viha, agressiivsus , enda vihkamine ). Drastilised tagajärjed (tööst ilmajäämine, võlad, seaduserikkumised).
Uimastite klassifikatsioon , eristamine: valmistusviisi järgi, päritolu järgi või toime järgi kesknärvisüsteemile
Valmistusviisi järgi: kodusel teel valmistatud ( marihuaana , seened, moonivedelik), tööstuslikult valmistatud (amfetamiin, ecstacy)
Päritolu järgi: looduslikud (kanepist, kokapõõsa lehtedest, unimagunast). Sünteetlised , mis jagunevad veel poolsünteetlised ( heroiin ) ja täissünteetlised (amf, ecstacy, fentsüklidiin).
Toime järgi kesknärvisüsteemile: stimulandid, depressandid , hallutsionogeenid.
Alkohol ja aju:
Alkhol annab lõdvestustunde, kuid segab mälufunktsiooni. Alkohol mõjutab motoorseid funktsioone, hingamist, reaktsiooniaega, kehatemperatuuri regulatsiooni ja söögiisu. Mõjutab keha, sest: mõjutab mitmeid erinevaid neurotransmitterite süsteeme. Need neurotransmitterid on dopamiin, serotoniin, endorfiinid , GABA ja glutamaat.
GABA on neurotransmitter, mis pidurab teiste närvirakkude aktiivsust. Alkohol stimuleerib GABA süsteemi. Selle pidurdav mõju teistele neuronitele muutub tugevamaks ja põhjustab lõõgastustunnet. GABAle tundlikke närvirakke leidub kõikides ajuosades.
Glutamaat aktiveerib teise rühma närvirakud. Alkohol pidurdab glutamaadi aktiivsust. See omakorda vähendab glutamaadi erutavat toimet teistele närvirakkudele.
Aju õppimis- ja mälukeskus asub hipokampuses. Alkohol aeglustab seal märkimisväärselt glutamaadi poolt vahendatud informatsiooni kulgu närvirakkude vahel.
Kui aju funktsioneerib normaalselt, siis vahendavad närvirakud vahetpidamata omavahel signaale. Need signaalid võivad neurotransmitterite vabanemist närvirakkudest vähendada või suurendada. Signaalid, mis neuron saab, summeeritakse rakukehas ja tulemus võib olla erutust tekitav või pidurdav.
GABA säilitatakse membraanikotikestes, mida teise sõnaga kutsutakse sünaptiliseks põiekeseks ja need asuvad aksoni lõpmes. Kui siia saabub elektriline signaal , siis imendub põieke neuroni seina sisse. See vabastab GABA sünapsisse ehk sünaptilisse pillu, mis on kahe neuroni vaheline ruum. Selle neuroni dendriitidel on retseptorid , millele GABA asetub. Seostumisprotsess kannab edasi sõnumi, et teiste neurotransmitterite vabanemist on vaja aeglustada. Seega saadab aju nüüd välja vähem sõnumeid.
Alkohol muudab normaalolekud järgmiselt: Alkohol asetub samuti GABA retseptorile,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus narkoloogiasse #1 Sissejuhatus narkoloogiasse #2 Sissejuhatus narkoloogiasse #3 Sissejuhatus narkoloogiasse #4 Sissejuhatus narkoloogiasse #5 Sissejuhatus narkoloogiasse #6 Sissejuhatus narkoloogiasse #7 Sissejuhatus narkoloogiasse #8 Sissejuhatus narkoloogiasse #9 Sissejuhatus narkoloogiasse #10 Sissejuhatus narkoloogiasse #11 Sissejuhatus narkoloogiasse #12 Sissejuhatus narkoloogiasse #13 Sissejuhatus narkoloogiasse #14 Sissejuhatus narkoloogiasse #15 Sissejuhatus narkoloogiasse #16 Sissejuhatus narkoloogiasse #17 Sissejuhatus narkoloogiasse #18
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inflames Õppematerjali autor

Lisainfo

Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks.
Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud.
Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast.

...
Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi.
Uimastid toimivad mõjutades ühe või mitme neurotransmitteri tegevust. See võib juhtuda viiel erineval moel.

1. Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul).
2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul).
3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul).
4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul).
5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud.
....

Sõltuvus
Aju on paindlik. Kontakte närvirakkude vahel tekitatakse ja lõhutakse pidevalt. Ka uimastid mõjutavad kontaktide loomist.
Sõltuvus koosneb ihast, suurenenud taluvusest uimasti suhtes ja võõrutusnähtudest.
Uimastid stimuleerivad naudingukeskust ja teevad su enesetunde heaks. Iha uimasti järele kasvab, kui sulle need tunded meenuvad ja sa tahad neid uuesti kogeda.
Taluvus uimasti suhtes võib areneda mitmel moel. Muutused võivad johtuda ainevahetusest (maks lammutab kindlaid ühendeid kiiremini) või neuronitest endist. Kui su keha saab jätkuvalt uimasteid, siis pidurdatakse neurotransmitterite vabastamist. Samuti võib väheneda retseptorite arvukus. Seepärast on sul vaja võtta rohkem uimastit saavutamaks uimasti esialgset efekti.
...
Nikotiin
Tubakat saadakse tubakataimest Nicotiana tabacum. Kuigi tubakas on kindlaks tehtud tuhandeid keemilisi aineid, on nikotiin neist kõige tähtsam. See, kuidas nikotiin täpselt oma toimet tekitab, pole veel teada. Selgitame siin kõige uuemaid teadmisi. Kui suitsetad sigaretti, tunned end mõnusalt, rahulikult ja lõdvestunult ning suudad paremini keskenduda. Nikotiin põhjustab neid efekte imiteerides ajus neurotransmitteri atsetüülkoliini toimet. See sekkub aju normaalsesse funktsioneerimisse.

narkoloogia , narkootikumid , uimastid , psühhoaktiivsed ained , sõltuvus

Mõisted

Sisukord

  • Neuronid
  • Neurotransmitterid
  • Adrenaliin
  • Dopamiin
  • Uimastite toime sõltub
  • Uimastid stimuleerivad naudingukeskust
  • Taluvus
  • Virgatsained
  • Atsetüülkoliin
  • Glutamaat
  • Noradrenaliin
  • Serotoniin
  • Endopioidid
  • Gamma-aminovõihape
  • Heroiin ajus
  • Metüülksantiinid blokeerivad

Teemad

  • signaale edastama
  • Uimastite toime sõltub
  • neurotransmitterite
  • ajualade
  • funktsioonide
  • ainevahetusest
  • neuronitest
  • Virgatsained
  • adenosiiniretseptoreid
  • adenosiini kasutava närviülekande pärssimisel

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
5
docx
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
74
docx
Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
63
doc
Sissejuhatus Psühholoogiasse
46
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
37
doc
Närvisüsteem





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !