Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes?
  • Kuidas Mil moel kuidas neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma?
  • Kelle jaoks Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota?
  • Kuidas teavad ettevõtted mida toota et seda toodangut ka ostetaks?
  • Millest sõltub nõutav kogus?
  • Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust?
  • Missugune on nende muude tegurite mõju?
  • Miks suurendab kõrgem hind pakutavat kogust?
  • Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused?
  • Kuidas jagab Anu oma 300 krooni nende kahe kauba vahel?
  • Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel?
  • Mis iseloomustab ettevõtet?
  • Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks?
  • Kui ettevõte muudab nii tööliste kui seadmete hulka?
  • Mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub?
  • Mida me üldse peame silmas konkurentsi all?
  • Mida see endaga kaasa toob?
  • Kui otsustatakse toota siis kui palju toota?
  • Kuidas arutleb tüüpiline monopolist?
  • Kuidas hinnata ettevõtte monopoli jõudu?
  • Miks monopolist seda teeb?
  • Kus me saame üht ja sama toodet osta kas rohelises või kollases pakendis?
  • Kuidas käitub tüüpiline oligopol?
  • Mida see endaga kaasa toob?
  • Kui otsustatakse toota siis kui palju toota?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #1 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #2 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #3 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #4 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #5 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #6 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #7 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #8 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #9 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #10 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #11 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #12 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #13 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #14 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #15 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #16 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #17 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #18 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #19 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #20 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #21 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #22 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #23 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #24 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #25 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #26 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #27 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #28 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #29 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #30 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #31 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #32 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #33 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #34 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #35 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #36 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #37 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #38 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #39 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #40 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #41 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #42 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #43 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #44 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #45 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #46 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #47 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #48 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #49 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #50 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #51 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #52 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #53 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #54 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #55 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #56 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #57 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #58 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #59 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #60 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #61 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #62 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #63 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #64 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #65 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #66 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #67 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #68 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #69 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #70 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #71 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #72 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #73 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #74 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #75 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #76 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #77 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #78 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #79 Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse #80
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis.naroskina Õppematerjali autor
Mikro -Makroökonoomia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
64
pdf

Majandusteooria

MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota

Majandus
thumbnail
18
pdf

Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna `organiseerib'. Lisaks eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ett

Majanduse alused
thumbnail
14
docx

Mikroökonoomika kontrolltöö

Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite

Mikroökonoomika
thumbnail
36
docx

Enesekontrolli testid

Nõudlus ja pakkumine 1. Kaks kaupa X ja Y on täiendkaubad kui kauba X hinna langus toob kaasa kauba Y nõudluse vähenemise. a) Õige b) Vale 2. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. a) Õige b) Vale 3. Pakkumisfunktsioon iseloomustab seost pakutava koguse ja hinna vahel. a) Õige b) Vale 4. Normaalhüvise nõudluskõvera tõus on negatiivne. a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
10
pdf

Mikro- ja makroökonoomika

Esimese kontrolltöö vastused 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus.

Mikro ja makroökonoomika
thumbnail
17
pdf

Mikro seminaritööde vastused

Seminaritööde vastuseid 1) Loomaliha nõudmist ja pakkumist Hollandis iseloomustab järgmine tabel: Loomaliha hind Nõutav kogus Pakutav kogus (eurodes) (tonnides) (tonnides) 2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja

Mikromajandus
thumbnail
132
pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub

Mikroökonoomika
thumbnail
3
docx

Kordamine eksamiks

Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb ­ kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb ­ kauba hind langeb. Normaalkaubad ­ kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup ­ kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup ­ kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) ­ seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru ­ tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver ­ mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st

Mikroökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun