Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sissejuhatus metsakaitsesse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Sissejuhatus metsakaitsesse #1 Sissejuhatus metsakaitsesse #2 Sissejuhatus metsakaitsesse #3 Sissejuhatus metsakaitsesse #4 Sissejuhatus metsakaitsesse #5 Sissejuhatus metsakaitsesse #6 Sissejuhatus metsakaitsesse #7 Sissejuhatus metsakaitsesse #8 Sissejuhatus metsakaitsesse #9 Sissejuhatus metsakaitsesse #10 Sissejuhatus metsakaitsesse #11 Sissejuhatus metsakaitsesse #12 Sissejuhatus metsakaitsesse #13 Sissejuhatus metsakaitsesse #14 Sissejuhatus metsakaitsesse #15 Sissejuhatus metsakaitsesse #16 Sissejuhatus metsakaitsesse #17 Sissejuhatus metsakaitsesse #18 Sissejuhatus metsakaitsesse #19 Sissejuhatus metsakaitsesse #20 Sissejuhatus metsakaitsesse #21 Sissejuhatus metsakaitsesse #22 Sissejuhatus metsakaitsesse #23 Sissejuhatus metsakaitsesse #24 Sissejuhatus metsakaitsesse #25 Sissejuhatus metsakaitsesse #26 Sissejuhatus metsakaitsesse #27 Sissejuhatus metsakaitsesse #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jankofor Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
ppt

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse

Sissejuhatus looduskaitsebioloog iasse Ülle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia  Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi  Looduskaitse või keskkonnakaitse?  On interdistsiplinaarne teadus Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased  Teoreetiline teadus Looduskaitsebioloogia  Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a. Ürginimese roll looduses oli väike Looduse tugevam mõjutamine sai alguse:  Paiksuse tekkega  Põldude rajamisega  Suurte asualade tekkega  Ühendusteede rajamisega  Tööstuse kujunemisega Vajadus liikide kaitse järele! Eesmärgid  Bioloogilise mitmekesisuse (biological diversity) dokumenteerimine  Inimtegevuse mõju uurimine

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Sissejuhatus ökoloogiasse

1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt

Ökoloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
thumbnail
11
docx

Ulukikahjustused

vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustusi kevadtalvel. Talvel on puud võimelised taluma isegi ­50o C külma, kuid kevadel ja sügisel võib neid kahjustada 1-2 kraadine külm. Kõige tundlikumad on puuliigid kasvuperioodi algul, eriti noores eas, kui nad pole veel jõudnud välja kasvada nn külmavööst (madalad temperatuurid esinevad maapinna lähedal, kahjustuvad noored puud, mis on alla 1,5...2 m kõrged). 1) Vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused · Hilis- ehk kevadkülmad, mis esinevad mais ja juunis, kahjustavad puude ja põõsaste äsja puhkenud pungi, noori võrseid ja õisi. Need külmuvad ära, seda nimetatakse ka külmakärpimiseks. Meil on hiliskülma tundlikumad kuusk, tamm ja saar, kuigi nad alustavad kasvu teistest puuliikidest hiljem. Ohtlikumad on hiliskülmad, mis järgnevad kevadisele soojaperioodile, sest varase soojuse korral pungad puhkevad ja puud

Metsamajandus
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega

Eesti metsad
thumbnail
16
docx

Metsatulekahjud

Metsatulekahju on tulekahju, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel metsas, rabas või metsata metsamaal. Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti, millest metsa enda häving on mõnikord isegi teisejärgulise tähtsusega: · suureks paisunult ohustavad metsatulekahjud asulaid, tööstusettevõtteid, elamuid ja põlde ning häirivad liiklust; · suitsu läbi saastub õhk, põlemisjäätmetest vesi; · orgaanilise aine hävimise tõttu väheneb mulla viljakus ning vahel isegi aastakümneteks; · kuivadel aladel võivad tekkida metsata liivikud, liigniisked alad soostuda; · hävib mikrofauna, hukkuda võivad ka suuremad loomad ja linnud. Tules hävinud pohl taastub 16-23, mustikas 22-27, sinikas 20-35 ja jõhvikas 25-40 aasta pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt

Metsakaitse
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga

Eesti metsad




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun