Sissejuhatus kultuuriteooriasse (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Miks on juhtunud kuriteod minevikus ?
  • Kuidas kunst töötab ?
  • Midagi, mis on päriselt olemas ?
  • Mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida ?
  • Kuidas on see inimesele kasulik ?
  • Kui unenäo ekvivalenti. Mis on kunstiteose taga ?
  • Kuidas interpreteerida ?
 
Säutsu twitteris

SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE
020914


Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine.
Walter Benjamin - kirjandusteoreetik , võimalik lugeda ka eesti keeles tema
raamatuid. Rein Raud - „Mis on kultuur?“ Strinati - „Sissejuhatus poppkultuuri“
Focault
Schmidt , Riley „Culture Theory“


3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD.

Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel.
„Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“
Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest
sõltumata/puutumata.


Filosoofiline lähenemine : DESCARTES - 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) /
res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse.
Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse
seadustest aru.
Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda.
Kellad on looduse vastu suunatud vägivald .


Renessanss tähistab inimese taassündi inimesena . See andis inimestele
teistsuguse positsiooni maailmas. Inimesel pidi olema keskajast erinev positsioon.
Renessansi ajal öeldi välja mõtted, mis.. BACON .
Looduse valitsemine toimib loodust tundma õppides.


Maailmapilt matematiseerus = täppisteadused. Inimene eraldus loodusest.
GALILEI ütles, et tema elu põhimõte on mõõta kõike, mida saab mõõta; muuta
mõõdetavaks kõik, mida veel ei saa mõõta.
Looduse suur raamat on kirjutatud matemaatika keeles.
Mida rohkem meil on teadmisi, seda rohkem kerkime uuele tasandile.
Valgustusega kaasnes progressi idee. Progress teaddmiste vallas = progress
ühiskonnas.


Miks on juhtunud kuriteod minevikus? Sest inimesed ei teadnud?
Inimesed asendasid ühe jumala teisega.
Inimteadmine võib areneda lõputult.


KANT ütles Valgustuse kohta „inimese lahkumine omasüülisest alaealisusest“ sapere aude - söanda teada! (teadmine on inimeses olemasas, aga nüüd julgeme
selle välja tuua)

1700-1800 NEWTON - mõjutada keha, keha käitub vastavalt.

Kas inimene saab teeha midagi, mis pole talle loodusseaduste poolt ette
kirjutatud? Inimene hakkas loodust valaitsema, jõudis paratamatu probleemini, et
„äkki me allume loodusseadustele, võtab meid jäägitult enda alla?“


Maailm, kus valitsevad ülemeelelised seadused, ja teine maailm, kus loodusseadused - KANDI 2 maailmat.
Fenomenaalne sfäär Inimenee suhtleb maailmaga tajude kaudu - meeleliselt – kuid millegi kaudu veel
– fenomenide. Need on meil mõistuses olemas ja rakendame neid vastavalt
vajadusele. Meil on aja ja ruumi taju, seega info, mida me saame, suudame me
infot töödelda. Fenomenide kaudu saab võimalikuks teadmine. Noumenaalne tasand - väljaspool inimlikku tunnetust. Asi iseeneses – me ei saa
selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi
muud, kui kõigi meeleliste nähtuste ülemeeleline alus meis ja väljaspool meid.“
„Asi iseeneses“ pole rakendatav esemetega, mis on inimese poolt enda loodud.
Olemus/nähtus


Kandi meelest ei ole olemas teadust, mis suudaks noumenaalset sfääri tabada.


Valgustusajaga paralleelselt kujunes välja Romantism , mis pakkus välja
lahenduse: ülemeeleliseni võimaldab meil jõuda KUNST .
Kui teadus võimaldas seletada fenomenide kaudu füüsilist maailma, siis kas kunst
pole see, mis võimaldab saada ülemeeleliseni.
Tekkis 2 poolust – konfliktid – teaduslikku lähenemist peeti vägivallaks looduse
kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad
lõpuni, 100%. ( Alkeemia oli erand, seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist)
Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse
suhtes.


Romantismi vastukaal oli idee loomulikust inimesest – keegi, keda ei saanud lahti
seletada teaduslike meetodite/ loogika kaudu. (Senimaani sama teema –
kunstnikud ei sobi ühiskonda jne)
BLAKE , HUXLEY
Oluline kir. teos, mis ... SHELLEYFrankenstein “ 1818. inimestele on teatud piirid - ei saa ehitada uusi inimesi.


Kuidas kunst töötab? SCHELLING Kogu universum on kunstiteos - „Universum on loodud kui absoluutne kunstiteos
selle igaveses ilus“. Loodus on loodud kui sümbolitest koostatud tekst ja
kunstniku ülesandeks on seda vahendada. Kuna loodus on orgaaniline, peab seda
olema ka kunst.
Kogu looduse areng on välja viinud inimeste kunsti loomiseni (mitte ei tee
inimesed kunsti loodust salates) – KANT.
Kunsti ja kultuuri teke on looduseese sisse programmeeritud. panteism - jumaliku kohalolek kõikjal
Kunstnikku, kes on võimeline jätkama looduse salaplaani, nim. geeniuseks
(konkreetne mõiste, võis olla ainult mees, naine oli osa loodusest). Ta kanaliseeris
looduse salaplaani.


Kunstiteosed kasvavad ise välja geeniusest. Vastandiks käsitöölised – teevad,
loovad.
Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone.
Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu.
BYRON oli geenius.
Kultuur ja tsivilisatsioon


Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia),
millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga
(viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele –
harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina.


TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali,
seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab.
Kultuur ei ole midagi, mida saab lihtsalt kaasa, seda peab omandama (õppima).
Õppimisvõime on inimestel olemas.
Kultuursed ühiskonnad = haritud ühiskonnad.

18. saj keskel tuli kasutusele teine sõna – tsivilisatsioon. Esialgu olid need sõnad

sünonüümid , nüüd konfliktipaar. Barbaarsus – tehnoloogiline mahajäämus.
Romantismi suunalt tuli konflikt kultuuri ja tsivil. mõiste vahel – kultuur hakkas
tähendama vaimset maailma; tsivil. materiaalset.


Massikultuur tähendab seda, et kultuur pole vaimne substants , aga on mõõdetav.

COLERIDGE def. vahe – civilization - cultivation

Ei olnud ainult tegemist erinevate sfääride vahel, cultivation pidi toimuma
civilizationi kiuste. Eliit - clerisy.
HERDER - kelle käsitluse järgi kultuur ei saanud olla midagi universaalset. Juba
mõte ülimuslikust Euroopa kultuurist kui tipust on looduse solvamine .


pärispatt ?


Tsivilisatsioon hõlmas üha enam tehnoloogilist arengut/industriaalset maailma –
muutus mehaaniliseks. Rahvusliku romantismi probleem - tsivil. oli miski, mis rikkus inimese.
ROUSSEAU - Kõik on hästi looja käes, kõik käib alla inimese käes. Kõik inimesed
sünnivad puhta, võrdse ja süütuna.
Tema mõtted mõjutasid suuresti Pr. revolutsiooni. Terrori abil üritati luua
puhtamaid inimesi?





090914


Arusaam inimesest, mis tuli koos Valgustusega, on märgitud ka sõnaga
modernsus ( subjekt vastandub loodusele ning on võimeline maailmma
mõistuspäraselt mõtestama).
NIETZSCHE - saksa filosoof

1844-1900
„Tragöögia sünd“ – 1871 – Nietzsche suundumustest

Kirjeldas võitlust inimloomuse 2 printsiibi vahel – laenas 2 jumalakuju sümbolit.
Apollo ja Dionysos (apollooniline printsiip vs dionüüsiline printsiip)
Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine - veinijumal ; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus .


Apollooniline printsiibi aluseks analüütilisus. On olemas asjade vorm, kuju
andmine.
Kõige apolloonilisemaks kunstiks skulptuur . Kaudsest luuakse kord.
Dionüüsilisus lõhub inimese karakterit. Ekstaatiline loovus – individuaalse
karakteri lõhkumine .
Kõige dionüüsilisem kunst muusika .
afekt (iivne)
Mõlemad jõud olid Nietzsche jaoks olemas kreeka tragöödiates; teda huvitasid
kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid . Tema arusaama järgi kr.
tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik –
arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed
vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „ pää semist“.
Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga
koos.
Tõelise tragöödia aluseks on kahe printsiibi jagelus.
( Wagner oli Nietzsche sõber, hiljem läksid tülli, taandusid üksteisest.)
Apolloonilise pr. kohalolek on Nietzsche teoorias koondatud mõistesse
„principium individnationis“ – me oleme uhked oma individuaalsuse üle, me
oleme indiviidide kooslus .


^Nietzsche varasema loomingu kokkuvõte.

1880ndad
Hilisema perioodi oluline väide Nietzsche jaoks oli idee jumala surmast. Raamatus

„Rõõmus teadus“..
Jumal on surnud sellepärast, et inimesed on ta tapnud . Küsimus, mida ta endale
ja teistele esitab on see, et kes Jumala asemele tuleb; mis saab edasi.
Valgustusest tuttav: Jumal on asendatud teadusega – maailm on mõõdetav,
hinnatav.
Vabadust ei käsitletud ...
Nietzsche tõrjub mõistuspärasuse ideed, ta räägib Valgustusillusioonist. Üks
hiline argument, miks Valgustus on illusioon , on see, et arusaam asjade
loomusest ei ole inimmõtlemise tulemus, vaid peidus maailma asjades endis.


Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip?
Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me
fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et
kontrollida maailma)
Sellest ka valgustusidee illusioonsus??
Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see,
mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht - võimutaheSchopenhauer – „ tahe on kõige alus“

1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat.

Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire .


Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust
arusaamast.
.. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need
annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe,
mingis mõttes on see elutahe.
„Kõik elav tahab väljendada oma võimu“
Seos 1860ndate lõpul välja tulnud Darwini evolutsiooniteooriatega.
Heidegger - tahe olla midagi enamat. Delenze - ei ole küsimus tahtes domineerida, vaid lihtsalt üks tahe valitseb teise
tahte üle (jutt ei ole igatsusest võimu/jõu järele).


Nietzsche arvates võimutahe on iga kehaga seotud.
Võimutahte kontseptsioonil 2 mõõdet: kvalitatiivne aspekt – kellel on võimu
rohkem, kellel vähem, kes on alamad.


...


Hea olla tähendab seda, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole piisavalt
tugev.
Meie suutmatus tugevale jõule vastu seista – suutmatuse headus . Jõuetus ja
võimetus ...
Nii kujunevad moraalinormid ja nende aluseks on reaktiivsus.
Me pöördume pidevalt kellegi poole selgitamaks, et kes me oleme. genealoogia - uurib, kuidas moraal välja kujuneb


Antiikmaaiilmas, mis oli kangelasi väärtustav kultuur – kangelaste ja jõu
väärtuseks oli au ja häbi tunne. Kristlikus maailmas - süütunne ?
Antiikne kangelaste maailm jagunes kaheks: need, kellel oli võim ja need, kellel
pole.
Herrenmoral
Herdenmoral
Võtmemõiste: ressentiment – reaktiivne moraal


Kristlikus religioonis on väga tähtis (moraal) kannatuse moment – kurjade
jõudude ohver. Ühiskond teeb oma liikmetele kurja - demokraatia vähendab seda kurja.
„On mõttetu nõuda jõult, et see ei purustaks“ übermensch - üliinimene


Nõnda kõneles Zarathustra “ – kõik jumalad on surnud, nüüd tahame, et elaks
üleinimene.
Inimene kehtestas ennast maailmas läbii agressiiivsuse. Tüüpiline näide
agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas
moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad
keelt, on orjad /nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene
on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt
väljendatav, keel ainult piirab.

Foucault

Adorno

FREUD

1856-1939

Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte
unikaalne . Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv.
( Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.)
Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel
samasugused. Teadvus - infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid , tungid ,
soovid, ihad.
Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all.
Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel
ise, üritame sellega toime tulla.


Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga.


Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ –
ratsionalistlik
„Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „ Cogito , ergo sum“
Inimesel privileeg teadvustada iseennast, enda eksistentsi. Hullumeelsus - mõistuse kaotanud inimene.


Vastukaaluks Freud: eneseteadvus on väga väike osa teadvusest. Enese
teadmine enese kohta on piiratud. Arvas, et keelevääratus hõlmab endas
keelatud soovi.





160914


Freud
Lacan


Individuaalne, ent mitte unikaalne.
Freudi tuntuim skeem, mis kasvas välja tema teadvuse/mitteteadvuse
eristamisest
Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego - ülimina
Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele /
energiline , korrastamata sfäär
Vastandkoht id ja ego vahel - ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see,
kes juhib. Egol oma energiat..
Naudingu - /mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip.
Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung ( Eros ), seksuaaltung, surmatung
(Thanatos)
Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma
kaudu areneb„mina“ välja.
„Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide
elluviimisega.
Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus
tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist.
Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla, mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene
monitoorib ise käitumist, võrdleb seda superegoga, karistab end lahknevuste
korral. Ülimina on ülimoraalne.


Sophokles „Kuningas OidipusFreudi tõlgendus - 4-/5aastasel poisslapsel saab ema tema ihade objektiks, isas
näeb rivaali, allasurutud soov isa tappa. Teda hoiab tagasi hirm kastratsiooni ees.
Iha kaob, toimub samastumine isaga. (tsiviliseerumise loogika) Isa kui autoriteet
internaliseeritakse (viiakse lapse sisse) ning last arendavad impulsid , moodustub südametunnistus - teadmine, mis on õige käitumine e. oma ihadest loobumine.


Tootem ja tabu Hõimupealik - talle kuuluvad kõik naised, kõik mehed on ta pojad. Inimene sai
süütunde, loodi kõrgem isakuju – jumal, kujunenes välja eetika .
Ülimina esinedab inimese sisemaailma. Kristlikus kultuuris on Jumal superego.


--
Ühiskond on kontroll ja piiramise protsess. Kuidas on see inimesele kasulik? Ehk
on see ahistamine ?

MARCUSE

uuris, kuidas kapitalistlikus ühiskonnas toimub ihade management .


Teatavad tungid inimeses suunatakse sotsiaalsetesse sfääridesse, kus see on
aktsepteeritav.


Sadistlike impulssidega inimesed asuvad tööle hambaarstidena. Perverssed
impulsid leiavad kunstis väljenduse.
sublimatsioon
Unenäoteooria - ---- unenäod töötlevad neid erinevaid stiimuleid:
1) välised stiimulid magamise ajal
2) hiljutised sündmused
3) ...
= narratiiv


Unenäo eesmärk on jõud varjatud mõteteni ja teha kindlaks, kuidas toimub ja
millest koosneb nn „unetöö“ – mis unenägudes aset leiab.


Unetöö 4 tasandit :
tihendamine , kokkusurumine ( latentne /varjatud sisu suurem, toimub
kokkusurumise protsess, et algne info vähendatud kujul rakendada
unenäo sisse)
nihutamine (selle aluseks mingi seos (allusioon), üks asendatakse
teisega)
 sümbolite abil kujutamine (mõttele leitakse pildiline vaste)
sekundaarne töötlus (raskesti fikseeritav; impulsid pannakse järjekorda,
tsenseerimise protsess; üldistavalt öeldes: millegi vormistamine looks)


Kultuuriteost nähakse osalt kui unenäo ekvivalenti. Mis on kunstiteose taga? Mis
on mõte? Kunstnik arvab teadvat, mis on kunstiteoses peidus, aga tegelikult
mitte (kriitik võib üles leida).
Publikukeskne lähenemine..
Inimene jäljendab reaaalsust ( Aristoteles ), Freudi järgi elavad agressiivsed
inimesed oma impulsid filmi vaadates/mängu mängides välja ning muutuvad
kahjutumateks.


Selleks, et inimesed ravida, peab „miski saab olema „mina““
Freudi käsitluse järgi jääb „mina“ lõpuks peale. Jacques Lacan nägi seda teistmoodi - „mina“ on juba teadvustamata protsesside
tulemus.




230914


Marxi põhiprintsiibid .




300914
Frankfurdi koolkond - asus Meine ’i äärses Frankfurdis; 1923.
Adorno - tuntud kui massikultuurikriitik Marcuse - üldteooria seisukohast võtmeisik, nö Adorno jätk.

Tema elu „algas“ alles 68ndal aastal, kuigi tegi enesetapu1940ndal.

Theodor ADORNO, 1903-1969


Kuivik , tema endaks põhiliseks huvisfääriks oli muusika – mängis klaverit.
Kirjutatud 44 „Valgustuse dialektika
Adorno seotud Nietzsche teooriatega. Üks teoreet. eelis on Adornol veel – Im. Kant - autonoomia mõiste inimese jaoks. Autonoomia idee Kanti järgi kombineeris kaks mõistet - .. ja mõistus. Adorno oli selle põhimõtte vastu – ei tahtnud mõistust
nii esiplaanile seada.
Autonoomne inimene on seatud mingisse süsteemi.
Mõistusest on saanud uus orjastamise viis.
Normide kohaselt, normide järgi – normid seotud autonoomia ideega, mis
omakorda seotud mõistupärasega.


Freudil oli 2 printsiipimõnu ja reaalsuse-. Reaalsus - rakendamine hoiab inimese
eemale kannatustest. Ühiskond rajatud sellele, reaalsusprintsiip korraldab
ühiskonda.
repressioon Freudi kohaselt vajalik, inimene represseerib oma ihasid, ühiskond
aitab seda teha. Adorno laenab Freudilt selle skeemi - me peame tegelema oma ihade
represseerimisega, et ellu jääda. Represseerimise käigus saab inimene ühiskonna liikmeks - kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine
ühiskonnaga = ühiskond surub ihad maha – inimesed ei ole vabad selle tõttu.


Valgustusaeg on kaasa toonud inimese vabanemise religioonist.
Odysseus - Trooja sõda
Teel koju kohtub Odysseus sireenidega – sireenid lauluhäälega hukutavad
kuulajaid. Odysseus tahab laulu kuulda, laseb end siduda masti külge, et ei saaks
liikuda. Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust.
Kuidas interpreteerida?
Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei
saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma
instinktid. Odysseus on valgustatud inimene - jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A:
„Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud.


Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid.
Tema jaoks üks mudel, mis oli samuti ratsionalistlik ja pragmaatiline - natsi- Saksamaa - ka tehniline. Teine, mida ta kummalisel kombel ei vastandanud natsi-
Saksamaale oli kapitalistlik süsteem.
Diktaatorlikud süsteemid valgustuse tulemus. Humanism ei ole inimsõbralikkus,
inimkesksus.
Kultuuritööstuslik tootmine.


Kunstiteos oma mittelõpetatuses annab edasi looduse mittelõpetatust. Kaubavorm - sotsiaalsed suhted, mis on olnud osalised kunstiteose loomisel,
peidetakse kaubavormi ära. Kaubana toimib kunst üldse teistmoodi.
See on A. jaoks tähtis küsimus, puudutab taaskord autonoomiat. Kunstiteose
autonoomia ei tähenda, et kunst oleks väljaspool sotsiaalsust, ka mitte seda, et
kunstiteos oleks kuidagi ükskõikne ühiskonna suhtes. Küll on autonoomia
vastandatud sellele, mida A. nimetab ladina keeles reifikatsioon (res) –
Verdinlichtung ( saks .) – asjaks muutumine.
Kapitalismi loogika on see, et ka kunsti saame muuta „asjaks“, kaubaks. See
toimib sotsiaalsete suhetega. Inimeste vahelised suhted muudetakse asjade
vaheelisteks suheteks.
Kui inimene töötab tehases, juhtub see sama.
Ratsionaalsed printsiibid toimivad selle pärast, et toimub kunstiteose
reifikatsioon. mimesis - jäljendus
Kunst jäljendab reaalsust. Jäljendus ei saa kunagi olla jäägitu, Adorno on
umbusklik ja kriitline filmi ja fotograafia osas, sest seal on jäljendus täpne.
Benjamini jaoks foto ja film lemmikud, hakkab neid analüüsima.


Autonoomsuse mõiste ei tähenda, et kunstiteos taaslooks reaalse maailma norme
ja reegleid. Selle asemel kunstiteosel omadused, mis võimaldavad maailma
teravdatult/kontsentreeritult tajuda, tajumine kriitliline ja distantseeritud.
Kunstiteos ei ole maailma positiivne .. , vaid negatiivne???


Reifikatsiooni mõjul said inimesed aru, et normid ei ole universaalsed .


Vaimu emantsipatsioon mõnda aega töötas. Inimene allus ratsional. printsiipidele.
Kunstis autonoomia peab säilima, see on võimelinee vastu seisma sellele
loogikale, mis inimesega ühiskonnas juhtubb. „Mida enam totaalseks muutub
ühiskond, seda vähem harmooniline on kunst“
Adorno sõnul on kunst ühiskonna sotsiaalne antitees .
Autonoomia vastand - heteronoomia . Heteronoomsus - kellegi teise seadustele allumine. Inimõigustest loobumine on
heteronoomne akt = „orjameelsus“ – välistele reeglitele allumine.
Kant ja N. pidasid seda amoraalseks.
Adorno 1938. Essee „ Feti š“ – toob mängu 2 Marxi väärtust – vahetusväärtuse ja
kasutusväärtuse. Esimene märgib midagi, millel turul hind – üks kaup
konverteeritav teiseks. Teine märgib eseme tarbimis - /praktilist väärtust, samas on sellisel esemel ka
vahetusväärtus. Vahetusväärtus iseloomustab kaupu kapitalismis.

40% kapitalismist raha müümine.


HEGEL

Kunst peab järgma puhtalt esteetilisi eesmärke ja ei pea olema siht mingi
eesmärgi saavutamiseks. Kunst on võimeline kirjeldama neid tingimusi, milles
see on sündinud.


Massikultuur.....


141014

dodekafoonia

1941.a. toob välja põhiprintsiibid, mis ära kuluvad (kuidas näeb kultuuritööstust

toimimas – võtted ja protsessid).


Populaarmuusika 3 väidet Adornolt:
1. standardisatsioon (kultuuritööstuse produktid standardiseeritud); mingi
valem, mis edu korral leiab uuesti rakendust. Rakendus võib aset leida
mõnda aega.
Klassikalises käsitluses seda ei ole. Standardisatsioonil ei olnud halbu
konnotatsioone, need tulid hiljem. pseudoindividualisatsioon - toonib tarbija jaoks, et valemil teine
variatsioon ? paneb unustama, et tegu standardiseeritud produktiga;
kogemus homogeenne .
2. eskapism
3. sotsiaalne tsement – meie reaktsioonid on komformsed - kultuuritööstus
teenib meie maharahustamise ja sotsiaalse aktiivsuse vähendamise rolli.


Adorno ei näinud oma kultuuritööstuse käsituses dünaamikat. Tema näited on
teistsugused .

2 näidet, muusika puhul tõi välja kaht kuulamistüüpi:

 rütmikuulekas tüüp – rütm , millele noored alluvad , ei ole muusikaline
kategooria, vaid sotsiaalne vahend
 emotsionaalne tüüp – naudib muusikas pehmust, sentimenti


Narkootikumid muudavad inimese roboti sarnaseks.

mimesis

Jäljendus on järjest realistlikum. Hollywoodi staarid - üritame samastuda nendega, sest nad on meie moodi, aga
õnnelikumad.
Masside kultuur ohustab ühiskonna elukeskkonda – aga Adorno jaoks maailm, mis
vaja muutumist, selle asemel toimub sotsiaalsete suhete paigalhoidmine (?????)
Arnold
Leavis





MARCUSE (1898-1979)
Tema erinevus Adornost - temast sai omamoodi ikoon , jäi USAsse, (seos
noorsooliikumistega?),
teda on tugevalt mõjutanud Freud.
Kõik ühiskonnad toimivad, sest on olemuslik lõhe selle vahel, milline inimene on
ja milline on võiks olla. Peab olema midagi, mis loob rahulolematut olekut.


Marcuse: loodud uus ühiskond, kus see lõhe on kadunud. Sotsiaalse muutuse
võimalikkus kaob samuti.
Marcuse vs marksistid .




211014


„Negro driving a Cadillac“

Great Refusal

repressiivne
(de-)sublimatsioon


Benjaminil ei ole eriti palju klassikalisi teoseid, kirjutas palju esseesid.
Romantismis oli kunstnik vahendaja. Loomise akt. Gutenberg lõi trükitehnika - 15. saj inimese jaoks oli uskumatu näha kaht
samasugust raamatut/teost. Nüüd aga massiproduktsioon, lõputu
reprodutseerimine . Fotol ei ole enam originaali.


Aura : hingus , oreool.




181114


Bahtin
Vološinov
istina pravda
monoloog vs dialoog


BAHTIN
Sõnad ei sünni meiega koos, sõna ei ole anonüümne üksus, mis midagi tähendab.
Sõna hakkab midagi tähendama kõneleja kaudu; sõna tugevalt seotud
sõnakasutajatega. Sõnal on mälu, nad „mäletavad“ eelmisi kontekste, milles neid
on kasutatud. Sõnad on assotsiatiivsed, nendega kaasnevad tähendused.
Kui loeme teksti, siis moodustub dialoogidest sõnade objektiivsest tähendustest
+ meie oma spetsiifilistest assotsiatsioonidest.


Inimene pärast sündi võtab omaks keele fundamentaalsed seadused, normid.
Omandame keele ja selle kaudu sotsialiseerume. monoglossia - vastandiks: heteroglossia (tõlgendusvõimaluste paljusus?)
Keelekasutuse ja - rakenduse individuaalsus loob..
Lugemine on protsess, mis protesteerib selle vastu, et sõnadel on fikseeritud
tähendus.

UMBERTO ECO


poststrukturalism


Strukturalismi järgi me tuvastame baasstruktuure, olles ise sellest otsekui eemal
analüüsimise hetkel.
Post-struk. puhul on muutus.
Me saame strukturalismi mõista siis, kui oleme ajalooliselt...


Kujunevad välja kõnelemisviisid ehk diskursused.


Post-struk. puhul paistab silma see, et pole küsimus tekstilisuses v
skemaatilisuses, vaid see hakkab uurima sfääre, mis pole otseselt tähenduslikud
(iha, keha). Enne jäid uurimisest välja.


1926-1984


Marksismi puhul luubi all tõe väide.




251114


Postmodernism – mõiste kasutamine jääb 19. sajandi lõppu.


(taustaks) Modernismist:
Modernismile heideti ette seda, mis „tundus“ olevat modernismi
probleem ......................
Modernistlik kultuur/kunst mängis liiga palju tolle aja poliitilise eliidiga.
Kunstiteos, mis vormilt uuenduslik, sellel võimalus luua pikas perspektiivis uusi
arusaamu, muuta poliitilisi arusaamu.
_


Popkunst ja WARHOL .
Tema puhul peetakse keskseks (tema sõnul toetus tekst pealiskaudsetele
uurimisandmetele; pole töö staatusest vaimustuses) – „ Postmodernne olukord“
Teos teadmiste kriisist Lääne-Euroopas.
metanarratiiv - räägib universaalsusele pretendeerivad lugusid maailma ja
inimloomuse kohta.
(nt. marksism ? – apokalüptiline,
nt. teadus)

Lyotard


Suured metanarratiivid töötavad välistamise ja kaasahaaramise meetodil.
Alistatakse teised narratiivid, surutakse kõrvale – alles jääb keskne .
Hakkavad tööle mikronarratiivid, heterogeensuse asemel homogeensus .


Asjade pealkihis tuleb kahelda, see võib olla näiline.

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus kultuuriteooriasse #1 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #2 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #3 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #4 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #5 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #6 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #7 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #8 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #9 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #10 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #11 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #12 Sissejuhatus kultuuriteooriasse #13
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
quet Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Superego
  • Verdinlichtung

Teemad

  • kõike
  • principium individnationis
  • ressentiment
  • übermensch
  • Cogito, ergo sum
  • ratsanik
  • management
  • reifikatsioon
  • mimesis

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
30
docx
17
docx
44
doc
51
docx
55
docx
78
docx
15
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto