Sissejuhatus kirjandusteadusesse (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus" ?
  • Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest ?
  • Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid ?
  • Millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja ?
  • Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused ?
  • Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused ?
  • Kus vannituba on ?
  • Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid ?
  • Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted ?
  • Millised on tavalisemad värsijalad ?
  • Kesksed mõisted. Mida kujutavad endast narratoloogilisest seisukohast tekst, lugu ja jutustamine ?
  • Mis on fokuseerimine ja kuidas see avaldub narratiivses tekstis ?
  • Millised on põhilised võimalused tegelaste analüüsiks ?
  • Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused ?
  • Mis on kultuur? kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid ?
  • Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega ?
  • Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad ?
  • Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu ?
  • Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos ?
  • Palju teoseid või saab nad kõik taandada ühele ?
  • Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas ?
  • Mismoodi saab mudeldada euroopa kirjanduslugu ?
  • Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid ?
  • Millised on kirjandusteaduse ülesanded, tegevusvaldkonnad ning põhilised erinevused võrreldes teiste teadustega ?
  • KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI ?
 
Säutsu twitteris
  • Kuidas tuleks mõista sõna „kirjandus“? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest?
    Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend . Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku ; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule , DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioon.
  • Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja?
    Kommunikastioonisituatsiooni tähtsaimad komponendid on AUTOR – TEKST – LUGEJA;
    tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest);
    autor on teose looja, kelle rolli käsitletakse erinevatel ajastutel erinevalt : (a) anonüümne ( rahvaluule , keskajal muusaks jumal etc), (b) äratuntava käekirjaga looja (renessanssi, boccaccio jt), (c) tähenduslik-originaalne geenius (romantismajastu), (d) autori rolli vähenemine, lugeja tähtsustumine ((post) modernism ); autorist lähtuvad mitmesugused küsimused, nt kes on autor (lugeja, tekstuaalne autor, autor), missugune on tema ajastu, mida ta tahab öelda, milliseid vahendeid kasutab etc.
    lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on (a) ideaallugeja (oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim ning (b) tegelik lugeja (tout le monde sait, comme on lire) ehk siis lähtub tekstist (ei oota krimkast usukuulutust); põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab „tõlgenduskogukonda“ ( kooslus , keda ühendab maailmavaade – sõbrad, pere etc) ning ootused (põlvkonna ootushorisont, millest lähtuvalt kirjutatakse ; nt Twilight on suunatud naiivitaridele, Harry Potter jällegi nt neile, kes massi ei sobitu).
  • Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama ) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi.
    Tunnus
    Lüürika
    Eepika
    Draama
    Loo olemasolu
    Jutustus
    Kõneviis
    Seotud kõne
    Sidumata kõne
    Dialoogiline
    Väljendusviis
    Lüüriline
    Eepiline
    Dramaatiline
  • Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevus mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks?
    Tunnus
    Luule
    Proosa
    Draama
  • Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned?
    Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks (1) tähendusühtsuse suurenemine, (2) väljendusühtsuse suurenemine, (3) uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised.
    Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega.
  • Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused?
    Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid , kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid . Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas , seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis.
  • Kõla- ehk häälikukujundid.
    (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla)
    (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon – konsonant /assonants - vokaal /eesriim)
    (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään)
    (4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V)
    (5) kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine)
    (6) häälikusümboolika
    (7) anagramm (uku masing – kunagi mus nugis kuma kuna mugis munka siug I.L)
  • palindroom ( Sure , sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L)
  • Graafilised kujundid (ehk piltkujundid)
    (1) silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire , teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V)
    (2) anagramm – sõnamäng, kus tähed sõnas/ lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause ( mother -in-law – woman Hitler ), on tuntud antiikajast saadik.
    (3) palindroom – on keelend , mis edas - ja tagurpidi lugedes on täpselt samasugune ( kirik )
    (4) akrostihhonluuletus , mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause (sini-must-valge)
  • piltluule (konkreetne luule jm – R. M.)
  • Kõnekujundid e troobid . (Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis?)
    (1) epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas)
    (2). oksüümoron ehk vastandväljendus (kriiskav vaikus )
    (3) võrdlus (poiss on priske kui pirukas )
    (4). parallelism – struktuurikordus? (silmad silmudeks, tissid turskadeks, sääred särgedeks, varbad vaalaskaladeks P-E.R)
    (5) metafoor – peidetud võrdlus ( puhkama puust palitus B.A);
    sh. kinnismetafoor (elukevad etc)
    (6) sümbol - (täht süttib ehk taevas su üle veel J.L),
    sh personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all)
  • perifraas ehk ümberütlus ( Lauluisa )
  • allegooria ehk mõistukõne ( abstraktne tegelane)
  • sünestees - (päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna)
    (10) metonüümia – ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli )
    sünekdohh – ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel (osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagimit)
    (11) tabu ehk sõnakeeld (hallivatimees – hunt)
    (12) eufemism – pehmendav ümberütlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?)
    (13) iroonia (oh kui kena!)
    (14) hüperbool – kunstiline liialdus (ääretu meri)
    (15) litootes – kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune)
    Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega:
    1.metonüümia – külgnevus / süntagmaatiline printsiip
    2.metafoor – sarnasus / paradigmaatiline printsiip
    Retoorika tavatähendus: tundelise, kõmisev, oraatorlik keel (võib olla neg varjund, ent see sõltub kontekstist). kuidas need kujundid toimivad erinevatel tasanditel, eripärasus keele tavaolukorra suhtes, keeleti erinevalt toimiv, kunstilisuse vaheldumine ja nende taustsüsteemid (romantistmi kirjandus retooriline , kujundlik , ent selle taustal eristub nt realistlik kirjandus. = kõik sõltub foonistt
    Katus (ehk väga üldine kokkuvõte)
    (1) süntagmaatiline printsiip - metonüümia - mõisteasendus s.printsiibi raames (külgnevus)
    (2) paradigimaatiline printsiip - metofoor - asendus sarnassuhte alusel (sarnasus)
  • Lausekujundid.
    (1) anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---)
    (2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a)
    sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H)
    (3) parallelism
    (4) perifraas ehk ümberütlus
    (5) tsitaat
    (6) allusioon – varjatud vihje teisele kirjandusteosele, tuntud isikule, sündmusele etc ( Juuda tegu)
    (7) sentents
    (8) allegooria e mõistukõne
    (9) iroonia
    (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine)
    (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus)
    (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L)
    (13) inversioon – sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel)
    (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad – A.A)
    (15) siire ehk anžambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü
    (16) antitees ehk vastuseade
    (17) kumulatsioon ehk kuhjamine (sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega J.K)
    (18) gradatsioon ehk astendus
    sh kliimaks ehk astmiktõus (ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu)
    sh antikliimaks ehk astmiklangus
    (19) retooriline hüüatus
    (20) retooriline pöördumine ehk apostroof (Laena mulle kannelt, Vanemuine !)
    (21) retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt)
  • Millistel alustel tekivad kirjanduslikud žanrid?
    Žanriteooria uurib kõnežanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon ; samuti žanride etteantust (žanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust.
    Kirjanduslikud žanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu).
  • Lüürika ja luule: peamised tunnused, tuntumad žanrid.
    Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaalim, elamused , mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist.
    Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule.
    Luule jaguneb:
    (1) LÜÜRILISEKS – hingestatud ja emotsionaalne
    (2) EEPILISEKS – jutustavaks nagu eepos
    (3) LÜROEEPILISEKS – kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan
    Sisu järgi võib luulet jagada loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jne.
    Peamised tunnused
    (1) domineerivad välisvormist tulenevad kaanonid (lüürika puhul sisevormist), ent päris eraldiseisvad, sulamata. pole., luules aktiveeruvad eri retoorilised kujundid (semantiline, positsiooniline etc)
    (2) on universaalne tagasipöördumise põhimõte ( Lotman - luule lähteparadoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa), st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda.)
    (3) näeme positsioonilis kordus (riimikordust), metafoorsuse kordumist , " keerleb ühe koha peal"
    (4) soosib mittenarratiivsust - luules nii narratiivi kui mittenarratiivi, ent eelub mittenarratiivsus, mittenarratiivseis vormeis on luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal)
    (5) soosib metafoorsust
    (6) soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses
    Tuntumad žanrid
    (1) ood – pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P.
    (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse #1 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #2 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #3 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #4 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #5 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #6 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #7 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #8 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #9 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #10 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #11 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #12 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #13 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #14 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #15 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Klaabu Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Tartu Ülikooli sissejuhatav aine kirjandusteadusesse eksamimaterjali (küsimused) konspekt.
    tartu ülikool , sissejuhatus kirjandusteadusesse , kirjandus , eksam , kunst , strukturalism , draama , kirjanduslik , kujundid , värsis , semiootika , vormis , periodiseering , jutustaja

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Kirjandusteadus kordamisküsimused eksamiks 2018 19
    12
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadustesse - kordamisküsimused eksamiks
    20
    rtf
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    34
    docx
    Kirjandusteaduse alused
    20
    doc
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !