Sissejuhatus kirjandusteadusesse (4)

5 VÄGA HEA
 
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused.
1) Kirjanduse mõiste.
2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste.
kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks
aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja
DRAMAATIKA)
Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja
draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda.
KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l.
Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama
emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus.
2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on
MITMETÄHENDUSLIK.
3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e.
komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on
fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile"-paljud in-d võtsid seda kui
arvamusavaldust, ei suuda näha selle kirjanduslikkust, irooniat.
4) Kirjandus on erilaadne kommunikatsioon, kus on kolm elementi: AUTOR, TEOS,
LUGEJA.
2.Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus
KIRJANDUSTEADUS on teadusharu, mille ülesanne on ilukirjanduse(belletristika)
eripära ja arengu uurimine ning tema kunstiväärtuse hindamine.
Kirjandusteadus jaguneb : 1KIRJANDUSTEOORIA 2KIRJANDUSE AJALUGU
3KIRJANDUSKRIITIKA.
1] Kirjandusteooria : uurib üldisi seaduspärasusi, kuidas kirjandustekst on üles ehitatud,
millised on põhimõtted, kuidas tekst töötab. Kirjandusteadus töötab välja meetodid, kuidas
ja mille kaudu teksti mõtestada. Kirjandusteooria hulka kuulub POEETIKA. Poeetika
uurib, mis on kirjanduslikkus e. aitab analüüsida, mis on iseloomulik antud autoritele.
Poeetika pakub kirjandusteoreetilise aluse üldse. Poeetika uurib ilukirjanduslike tekstide
92% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus kirjandusteadusesse #1 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #2 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #3 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #4 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #5 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #6 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #7 Sissejuhatus kirjandusteadusesse #8
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
266 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wummer Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused
  • tähendust
  • ESTEETILINE eesmärk
  • AUTOR, TEOS
  • LUGEJA
  • KIRJANDUSTEOORIA
  • KIRJANDUSE AJALUGU
  • KIRJANDUSKRIITIKA
  • Oma olemuselt
  • Dekonstruktsioon
  • -ndatel
  • -ndatel tekkis retseptsioon ehk vastuvõttu uuriv teooria
  • Aluspõhimõte
  • Lugemine on mõjutatud
  • Tähsamad esindajad T.S. Eliot, Ezra Pound „ Lugemise aabits“
  • Strukturalism
  • LK.106 – 110
  • Poststrukturalism- (
  • Eesmärgiks
  • Kummastuse olemuseks on
  • Luule värsisüsteemid ja –mõõdud
  • Metafoor ja selle eriliigid
  • Lausekujundite liigid
  • Riim ja kõlakujundid
  • Mis on narratiiv?(narratiiv ja aeg)
  • --k
  • Narratiivi seos ajaga
  • Kirjandusteose vaatepunkt
  • Kirjandusteose
  • Siirdkõne- kaudne sisemonoloog
  • Liikuvat vaatepunkti
  • Kirjandusteose tegelased- „Poeetika“lk. 165-169
  • TÜÜP
  • PROTOTÜÜP
  • Milline neist suhetegruppidest saab loo käivitajaks?

Teemad

  • Kirjanduse mõiste
  • laiemalt
  • ks
  • aladistsipliiniks
  • KEELE ERILINE KASUTUS
  • s.t., et keel on
  • MITMETÄHENDUSLIK
  • Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil
  • kolm elementi
  • Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus
  • kunstiväärtuse hindamine
  • jaguneb : 1
  • seaduspärasusi
  • meetodid
  • OEETIKA. Poeetika
  • uurib
  • ]Kirjandusajalugu
  • ] Kirjanduskriitika
  • Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
  • kõrghetke
  • sajandi romantismiajastul
  • Eesti kirjanduse ajalugu
  • Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
  • keelemärkide süsteem
  • Keelemärk on 1) visuaalne
  • auditiivne aspekt e. kuuldeline aspekt (seotud paljus
  • luulega, kuna luulet isel-b rütm, kõla
  • tähenduslik aspekt tekstil- igasugusel elemendil tekstis on
  • mingi kindel tähendus
  • Tekst ja maailm
  • Teksti põhiolemuse mõtestamise võib jagada k a h e k s
  • mimesis“- jäljendus(emotsioonide, looduse) + oskused (peab
  • valdama teatud oskusi) . Positivism
  • AUTONOOMNE
  • imiteerib kunsti, mitte vastupidi.( roheline nelk)
  • ndatel tekkis uuskriitika
  • tekib väga selge tekstile keskendumine
  • vormi tähtsust
  • eksti uurimine
  • Dekonstruktsioon
  • ndatel
  • tekivad mingid
  • EKSTILE
  • autorist märgatavalt olulisem on TEKSTI struktuur
  • TEKSTUAALNE AUTOR
  • Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis
  • ndatel tekkis retseptsioon ehk vastuvõttu uuriv teooria
  • Aluspõhimõte
  • ja teos saab teoseks pärast seda, kui on jõudnud lugeja kätte
  • Lugemine on mõjutatud
  • psühholoogiline seisund
  • teadmistest
  • soost
  • seotud võimuga („Kes ei oska
  • lugeda, see saab tukast sugeda!“, ´+ kohustuslik lugemisvara koolis. Tekstid
  • väljendavad mingeid hoiakuid, nt
  • LUGEJA ÜLESANNE
  • rahvuse ja rassiga
  • MÕISTE LÜNK
  • Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt
  • vaatlevad kirjandust
  • uuskriitika
  • tõstab teose ühiskondlikust süsteemist välja, aktuaalne on nö
  • teadlik
  • lugeja)
  • ekkis 1920-30-ndatel Ameerikas ja Inglismaal
  • Teos lahutatakse
  • ajaloolisest ümbrusest
  • Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading
  • süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri
  • üksikelementide kaudu ( värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted
  • jne.)
  • Pöörab suurt tähelepanu
  • võtetele- kuidas
  • Milline on sõnakunstiteose struktuur(„ehitus“)? Kas teos
  • on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite
  • vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema?
  • Alusteos: Ferdinand de
  • Saussure „ Üldine lingvistikakursus“(1916). Eristab keelt-langue
  • ja kõnet-parole
  • Teised S-i esindajad 1950-60-ndatel Roman Jakobson, Claude Levy-Strauss, Roland
  • Barthes, Juri Lotman
  • Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest
  • erinevusest tekibki tähendus
  • Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja
  • selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne.) ?
  • grammatikat
  • tegelaste või
  • sündmuste funktsioone
  • J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Focault, P.de Man)
  • Poststrukturalistlik liikumine lõhub binaarse opositsiooni, iseloomulik on
  • binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on
  • olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. ♣ Kuidas üks või teine
  • ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt
  • ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud ?
  • feministlik kriitika
  • Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce
  • Irigaray L
  • postkolonialistlik kriitika
  • rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad
  • identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset
  • ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha
  • Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152
  • positivism
  • teaduslik mõtteviis
  • määrava teguriga: PÄRILIKKUS, KESKKOND
  • AJALOOLINE MOMENT
  • psühhoanalüütiline meetod
  • retseptsiooniteoreetiline meetod
  • dekonstruktsioon- Kuidas üks või tene ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad
  • lk. 106- 152
  • Mis on „kummastus” kirjanduses?
  • võõritus e. kummastus. Selles
  • väljendub ka nende erinevus tarbetekstidest, ajakirjanduslikest tekstidest
  • vormile, kirjanduslikele võtetele (
  • raskendavad“
  • pikendavad“ asjade tajumist. Kunsti ülesanne on KUMMASTAVALT mingit objekti
  • tajuda
  • teistel tasanditel
  • tekitada eripärane taju
  • müdaseks
  • võõritusefekt
  • Luule värsisüsteemid ja –mõõdud
  • lk.60 Poeetika õpik gümn-le
  • Metafoor ja selle eriliigid
  • lk 41 Poeetika õpik GÜMNAASIUMILE
  • Lausekujundite liigid
  • lk.47
  • Riim ja kõlakujundid
  • lk. 73
  • Mis on narratiiv?(narratiiv ja aeg)
  • narrare (lad)- jutustamine
  • lugu. Narratiivi uurimine---narratoloogia
  • orrapärastatud sündmuste jada või seeria
  • faktoloogilised ja ilukirjanduslikud narratiivid
  • kronoloogiline
  • narratiiv
  • Narratiivne põhjuslikkus
  • kuidas jutustamine—
  • Kirjandusteose vaatepunkt
  • mina-jutustaja tegeleb
  • Sisemonoloog – sisekõne-lähtub
  • Teadvuse vool- on lähedane
  • sisemonoloogile
  • piiratud vaatepunkt
  • tema-jutustaja – e. kolmandas isikus jutustus
  • kõiketeadev jutustaja – sündmusi jälgiks nagu jumalik pilk
  • selgitada, analüüsida
  • välist kulgu
  • Kõiketeadev jutustaja
  • liikuv- st. Erinevad tegelased saavad õiguse loo MI oma silmadega vaadata
  • Sündmusi näidatakse mitme nurga alt
  • Kirjandusteost analüüsides
  • Kas
  • Kuidas
  • Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini?
  • Kellele ei anta üldse „vaatamisõigust“ ?
  • Kelle slmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi?
  • Kirjandusteose tegelased- „Poeetika“lk. 165-169
  • Tegelase olemus
  • välimine
  • Tähtsuse järgi: 1) peategelased
  • kõrvaltegelased (
  • episoodilised tegelased.(
  • muutuvad
  • nt
  • muutumatud
  • Tegelased võivad olla kas lamedad v. sügavad
  • Sügav tegelane
  • Lame tegelane
  • Tegelast saab analüüsida 4 aspekti kaudu
  • bioloogiline
  • psühholoogiline
  • sotsiaalne
  • kujundlik
  • Tegelas iseloomustavad 4 tüüpi suhetegrupid
  • suhe loo jutustajaga
  • Tegelase suhe iseendaga
  • Tegelase suhe teiste tegelastega
  • Tegelase suhe ümbritseva maailmaga

Kommentaarid (4)


helinkli: üsna põhjalik, kuid soovitatav lisamaterjal on siiski ka "Poeetika"
23:54 20-01-2010

annaabi2: Mahukas ja hästi liigendatud. Kõik tähtis on selgelt välja toodud.
13:56 25-01-2011

337654: Kokkuvõtlikult kõik oluline välja toodud
14:13 03-01-2019


Sarnased materjalid

42
docx
20
doc
20
rtf
18
docx
34
docx
9
odt
23
doc
5
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto