Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiks kordamine (0)

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt.
Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised , kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne).
Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)?

• kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[ rütm , sõnakasutus])
  
• kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud)
  
• kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt ( kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele)
  
• kirjandus kui intertekstuaalne konstruktsioon ( kirjandusteos suhestub teiste tekstidega )
  

Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve?

• Kirjandust peab uurima , et saada täiuslikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu.
  
• Kirjanduskriitika otstarve on kirjanduse üle arutada, kritiseerida, anda hinnang, kuid ka teose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus).
  

Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned.

• Lüürika (luule): sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , haiku .
  Tähtsus suurenes romantismiperioodil, vahendab luuletaja kogemust, sisemaailma elamused , subjektiivne, isiklik.
  
• Dramaatika : tragöödia , draama , intermeedium, libreto, stsenaarium , antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare 'i ajastu tragöödia.
  Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog ; tüüpstruktuur: ekspositsioon , konflikti areng, kulminatsioon .
  
• Eepika (nii proosa- kui värsivorm): eepos , romaan, jutustus, novell , muinasjutt , essee, autobiograafia.
  Tegelased: kangelased, kolmandas isikus, pikem narratiiv , välismaailma kirjeldamine.
  

Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist,