Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem ?
  • Mille poolest see neist erineb ?
  • Mis on kirjanduse uurimise otstarve ?
  • Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud ?
  • Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises ?
  • Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti ?
  • Mis on tõlgendamine ?
  • Mida peab tõlgendamisel silmas pidama ?
  • Mis on lähilugemine ?
  • Mida see mõiste tähendab ?
  • Mis on kirjandusteooria ?
  • Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused ) ja mis on selle iseloomulikud jooned ?
  • Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt) ?
  • Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile ?
  • Miks on riim luules oluline ?
  • Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi ?
  • Millised need on ?
  • Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt) ?
  • Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus ?
  • Millist tüüpi proosateosele on see omane ?
  • Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm ?
  • Kes kõneleb? Vs. Kes ‘näeb’ ?
  • Mis tüüpi tegelasega on tegu ?
  • Milliste ühiskondlik - kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus ?
  • Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus ?
  • Mis on romaani ja novelli põhinerinevused ?
  • Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid ?
  • Mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes ?
  • Mis on kirjanduskaanon ?
  • Kuidas mõtestatakse intertekstuaalsust (Nt. Bahtin, Bloom , Barthes ) ?
  • Milline roll on müütidel kultuuris ?
  • Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ?
  • Mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist ?
  • Kuhu ta kuulub, või kellele ?
  • Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud ?
  • Keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses ?
  • Mis on tekstiline teadmine ?
  • Mida tähendab keele umbusaldamine ?
  • Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib ?
  • Milline on diskursuse ja võimu suhe ?
  • Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk ?
  • Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne ?
  • Miks on vaja ökokriitilist lähenemist ?
  • Kuidas puutub keskkond kirjandusse ?
  • Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel ?
  • Mida see uuskriitikute jaoks tähendas ?
  • Kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad ?
  • Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest ?
  • Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet ?
  • Millele nad eriti tähelepanu pöörasid ?
  • Kuidas see muudab meie arusaama kirjandusest ?
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „ Postkolonialism ” ja „ Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“)
Merilai , Saro, Annus , „ Poeetika ”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194)
J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS).
T. Hennoste , „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS)
T.Hennoste. Kaanon . Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS).
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).
Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on siht(lugeja) kui ka kirjapanija ehk autor. Kirjandus ei ole ainult ilukirjandus – ajalooliselt on kirjanduses olnud olulised erinevad väärtused, kirjandus on nii ajalugu, õpetused, märkmed, teatmeteosed jne. Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19. Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised, kirja pandud teadmised, maailmapilt, uskumused ( müüdid )
4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb?
Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad.
Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu.
Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on loodud mõeldes selle esteetilisele väärtusele, kirjutamisprotsess on eesmärgipärane, keskendub ilu loomisele ja teose ülesehitusele ilu silmas pidades, mitte informatsiooni edasiandmisele, ei pea olema veenev või faktiline vaid eesmärk ise ongi olla ilus ja pakkuda lugejale esteetilist naudingut.
Neljandaks suunaks on teksti intertekstuaalne konstruktsioon, milles on rõhk tekstide seotusel ja suhestumisel teiste tekstidega. Iga teos on üks teos teiste seas, tähendus ja mõtestamine teistest teostest lähtuvalt, traditsioonidest sõltuvalt.
Ben Okri - Luuletaja kohustus on inimvaimu vabastamine. Seega seostub luule minu jaoks põhimõtteliselt vabadusega, vaimse, hingelise, südame ja meele vabadusega. Sest elu ning ajalugu ... püüavad meid pidevalt vangistada.
Poeedi töö on meilt pidevalt tool istumise ja maapind jalge alt ära tõmmata, et me ei seisaks vaid ühes kohas ega hakkaks jalataldade alt juuri välja ajama ning arvama , et taevas on vaid see ruutmeetrine lapike meie peade kohal. Poeedi töö on muuta meid rahutuks, et me purjed heiskaks. Kui me oleme rahutud ja seilame liiga kaugele, on poeedi töö panna meid hindama seda, mis on siinsamas meie ninade ees. Poeedi töö on panna meid hindama olemise imet klaasis vees või ühes viinamarjas. Poeedi töö on panna elu särama, panna see hiilgama, anda sellele sisemine tuli.

Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust?
Nii nagu ükskõik, mis valdkonna süvitsi uurimiseks, on ka kirjanduse kvaliteetseks uurimiseks vaja eelnevaid teadmisi, teadmised avavad meile uusi vaateid ja aitavad kaasa seoste tekkimisele. Kirjanduse puhul on oluline teada kirjanduse ja kultuuri traditsioone, erinevaid zanreid ja põhjusi, miks on neid nii liigitatud, miks ja millal on teatud zanre kasutatud jne. Veel aitavad kirjandust avada erinevad analüüsimeetodid, teooriad, kirjanduskeele iseloomulikud jooned. Palju aitab kirjandust avada ka keelteoskus, seda nii selleks et lugeda erinevaid teoseid originaalkeeles, et näha ka keele taha (originaalkeel annab edasi keele traditsiooni, kultuurieripärasid jne).Oskus mõista kujundeid ja võime tajuda ja mõtestada teksti, leida intertekstuaalseid seoseid jne.
Kirjanduse uurimise otstarve on jõuda nende oskuste ja teadmisteni, teha need teadmised kättesaadavaks, luua seoseid ja teooriaid, mõtestada ja rikastada vaateid, luua kaanoneid.
Mis on žanr ? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus).
Zanr kategoriseerib kirjandust (ka teisi kunstiliike), määrab teatud tunnuste-sarnasuste põhjal, mis kategooriasse teatud teos kuulub.
Antiikkultuurist pärit põhižanrid:

  • lüürika ( sonett , ballaad , ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka)
    Tähtsus suurenes romantismiperioodil

    Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee
  • eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm
    Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell , muinasjutt , laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia , Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv , Välismaailma kirjeldamine, Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus
  • dramaatika ( tragöödia , komöödia, draama , kuuldemäng, intermeedium, libreto , stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia)
    Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog , Tegelaste kõne > isiksuste erinevused, Konflikt

    Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon
    Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused.
    Tekst – iseseisev tervik. Keel struktuur stiil, materiaalsus(väljaanded ja toimetamine), sisemised seaduspärad.
    1. Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutnud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine.
    2. Retoorika ja stilistika : keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt . 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt.
    3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi. Strukturistlike koolkondade eelkäija.
    4. Strukturalism -Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel, Strukturalistid uurivad, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on
    Uurib kirjanduse toimimist süsteemina
    Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid kuidas tähendus luuakse .
    5. Uus-kriitika, mõiste close reading, lähilugemine:objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile , ei pea oluliselt autori kavatsusi, ega emotsionaalset lähenemist tekstile, oluline vaid tekst ise ja selest lähtuvad seosed.
    Põhimeetod: lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid .
    6. Dekonstruktsioon (1970’ndad 80ndad): teksti elemendid koosnevad märkidest, tekst nagu kividest laotud müür, seda võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus, tõlgendamine on teksti jätk.
    7. Semiootika uurib märgisüsteeme. Oluline ikoon (sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi nt. diagramm, foto, joonis) ,indeks(tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja .), sümbol (asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid). Keel on olulisim märgisüsteem.
    Autor – autori tahe, maailmavaade, kavatsus.
    Tõusis põhiliseks meetodiks 19. sajandil, otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel, oluline autori ühiskondik- kultuuriline kontekst, haridus , inimesed, kellega ta suhtles ja kokku puutus, mida ta luges. Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed.
    Püütakse mõtestada suurte autorite isiksust läbi nende teoste (Shakespeare).
    Fenomenoloogiline lähenemine : eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu
    Psüholoogiline kriitika:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #1 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #2 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #3 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #4 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #5 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #6 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #7 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #8 Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015 #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor roofatem Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Teemad

    • KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
    • Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud
    • Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks
    • seega on see teos millel on siht(lugeja) kui ka kirjapanija ehk autor. Kirjandus ei ole ainult ilukirjandus – ajalooliselt on
    • kirjanduses olnud olulised erinevad väärtused, kirjandus on nii ajalugu, õpetused, märkmed, teatmeteosed jne
    • Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse
    • ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19
    • Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised, kirja pandud teadmised, maailmapilt, uskumused (müüdid)
    • põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses
    • Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus
    • on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad
    • Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei
    • oma otsest ajaloolist või faktilist sisu
    • Kolmandaks suunaks on esteetilise väärtusega objekt, kus keskendutakse teose kunstipärasusele ja ilule, seda nii teoses
    • eneses kui lugeja silmades, olulisel kohal on sisu ja vormi seos ja kunstiline ilu, teos on loodud mõeldes selle
    • esteetilisele väärtusele, kirjutamisprotsess on eesmärgipärane, keskendub ilu loomisele ja teose ülesehitusele ilu silmas
    • pidades, mitte informatsiooni edasiandmisele, ei pea olema veenev või faktiline vaid eesmärk ise ongi olla ilus ja
    • pakkuda lugejale esteetilist naudingut
    • suhestumisel teiste
    • tekstidega. Iga teos on üks teos teiste seas, tähendus ja mõtestamine teistest teostest lähtuvalt, traditsioonidest sõltuvalt
    • Luuletaja kohustus on inimvaimu vabastamine. Seega seostub luule minu jaoks põhimõtteliselt vabadusega, vaimse
    • hingelise, südame ja meele vabadusega. Sest elu ning ajalugu ... püüavad meid pidevalt vangistada
    • Poeedi töö on meilt pidevalt tool istumise ja maapind jalge alt ära tõmmata, et me ei seisaks vaid ühes kohas ega hakkaks jalataldade
    • alt juuri välja ajama ning arvama, et taevas on vaid see ruutmeetrine lapike meie peade kohal. Poeedi töö on muuta meid rahutuks, et
    • me purjed heiskaks. Kui me oleme rahutud ja seilame liiga kaugele, on poeedi töö panna meid hindama seda, mis on siinsamas meie
    • ninade ees. Poeedi töö on panna meid hindama olemise imet klaasis vees või ühes viinamarjas. Poeedi töö on panna elu särama
    • panna see hiilgama, anda sellele sisemine tuli
    • Mis on kirjanduse uurimise otstarve?
    • Nii nagu ükskõik, mis valdkonna süvitsi uurimiseks, on ka kirjanduse kvaliteetseks uurimiseks vaja eelnevaid teadmisi
    • teadmised avavad meile uusi vaateid ja aitavad kaasa seoste tekkimisele. Kirjanduse puhul on oluline teada kirjanduse
    • ja kultuuri traditsioone, erinevaid zanreid ja põhjusi, miks on neid nii liigitatud, miks ja millal on teatud zanre kasutatud
    • jne. Veel aitavad kirjandust avada erinevad analüüsimeetodid, teooriad, kirjanduskeele iseloomulikud jooned. Palju
    • aitab kirjandust avada ka keelteoskus, seda nii selleks et lugeda erinevaid teoseid originaalkeeles, et näha ka keele taha
    • originaalkeel annab edasi keele traditsiooni, kultuurieripärasid jne).Oskus mõista kujundeid ja võime tajuda ja
    • mõtestada teksti, leida intertekstuaalseid seoseid jne
    • Mis on žanr?
    • Zanr kategoriseerib kirjandust (ka teisi kunstiliike), määrab teatud tunnuste-sarnasuste põhjal, mis kategooriasse teatud
    • teos kuulub
    • Antiikkultuurist pärit põhižanrid
    • sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka)
    • Tähtsus suurenes romantismiperioodil
    • Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või
    • sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee
    • eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm
    • Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee
    • autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv, Välismaailma
    • kirjeldamine, Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus
    • tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka
    • antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia)
    • Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog, Tegelaste kõne >
    • isiksuste erinevused, Konflikt
    • Tüüpstruktuur: ekspositsioon, konflikti areng, kulminatsioon
    • Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad
    • kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused
    • Tekst
    • Filoloogia
    • Retoorika ja stilistika
    • Stilistika
    • Strukturalism
    • Uus-kriitika
    • Dekonstruktsioon
    • muutub
    • ikoon
    • indeks
    • sümbol
    • Autor
    • Fenomenoloogiline
    • Psüholoogiline
    • Lugejakesksed lähenemised
    • Lugeja
    • Kontekstikesksed lähenemised
    • Kontekstid
    • Harud
    • Kirjanduslugu
    • Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega
    • Kultuuriuuringud
    • Feministlik kirjandusteooria
    • Postkolonialistlik teooria
    • kultuuri ja ajalugu, ehk jälgida
    • suuremat pilti, tõlgendada läbi seoste ja teadmiste mitte lähtuda vaid konkreetsest ja pindmisest
    • Lähilugemine ei võimalda näha suurt pilti
    • Kauglugemine arvestab
    • suurt pilti, ehk kirjanduse kogupilti, mingis ajas ja kultuuris
    • Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine
    • Mis on poeetiline keel
    • Kujundilisus
    • Stiil
    • rütmiline kõne, keeleline heakõla, kordused, kõne- ja lausekujundid, tähendusühtsus
    • koondumine määrava mõtte ümber; kontrast, uudsus. Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui
    • keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks
    • Wainright
    • Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)?
    • Luule
    • Värss
    • Siire
    • Värsisüsteemid
    • Värsijalg
    • Värsimõõt
    • trohheus
    • Nt : Te
    • Jamb
    • Rütmilisust, mängulisust
    • Riim
    • Miks on riim luules oluline?
    • Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage
    • rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim)Lõppriim > ühendab sama kõlaga
    • sõnade ja värsside lõppe
    • Kui koorma kõrval kõnnib neid
    • Siis küsi, kas toob linnaseid
    • Veel -Täisriim, irdriim
    • Salm
    • Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria
    • metonüümia
    • Epiteet
    • kirjeldav või kaunistav lisandsõna, ehk poeetiline täiend. Nt mustav on ta põhi, salalik ta süle
    • Võrdlus- kõrvutamine ühistunnuse alusel.Tihti eelneb sidesõna või mõttekriips (nagu, kui jne) Nt Nii kui taeva
    • pikne
    • Metafoor- ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel.Nt sinise taeva silm- ilmse sarnasuse tõttu silmaga
    • vihjatakse päikesele
    • Metafoori alaliigid
    • Isikustamine- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Nt lauluisa, kirjaneitsi
    • Ümberütlus e. Perifraas näit. loomade kuningas = lõvi
    • Allegooria
    • abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine
    • Metonüümia
    • sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri
    • mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kui sinise taeva silm on metafoor, mis võrdleb
    • erinevaid asju,siis sinise taeva ratas või sinise taeva latern kalduvad metonüümia poole, kuna lähtuvad päikese
    • enda ilmsetest ja vähem teise nähtuse tunnustest.Sinise taeva tuli (osa terviku asemel) või päike tungis tuppa (tervik
    • osa asemel) on juba selge metonüümia
    • Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi?
    • Panevad kaasa mõtlema, üllatavad, ergastavad mõtet ja tähelepanu, tekitab ootamatuid seoseid, loovad kunstilist ilu
    • Luule kinnisvormid
    • Ballaad
    • Sonett
    • Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)?
    • Narratiiv on sündmuste rida, mis on ajalises järjestuses, omab algust keskpaika ja lõppu
    • Lugude korrastav toime, Rütmilisest struktuurist saadav nauding, Lugude ‘samasus’ ,Maailma mõistmine, kogemuse
    • korrastamine, inimelu tähenduse uurimine. Loob > lugu on millegi loomine sõnade/kujunditega > käivitab sündmused &
    • teod pärismaailmas
    • Süžee
    • Faabula
    • suletud) narratiivi
    • Realistlikule romaanile
    • järgi. Nt. mod. romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus (traditsioonilisel kujul) puuduvad.(nt
    • kafka protsess)
    • Postmod. romaan mängib sageli realistliku romaani normidega.(
    • Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm?
    • prolepsis
    • autodiegeetiline
    • kõiketeadev
    • Homodiegeetiline jutustaja
    • Autodiegeetiline jutustaja
    • Fokusseerimine
    • Nullfokuseerimine
    • Sisemine fokuseerimine
    • Väline fokuseerimine
    • Autor
    • Tegelane
    • Sügav tegelane
    • Lame tegelane
    • Proosažanrid
    • Romaan
    • Realistlik romaan
    • Tegeliku maailma võimalikult täpne ja realistlik kujutamine, tegelane on inimene ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide
    • keskel. R romaani ülesehitus on selge, elu ja maailma on kujutatud võimalikult usutavalt ja tõeliselt, palju detaile ja
    • kirjeldusi.Lugeja saab tõmmata paralleele oma eluga, olulisel kohal on argielu kujutamine. Fookuses tegelane, tegelased
    • keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes
    • modernistlik romaan
    • Novell
    • avatud novell
    • romaani ja novelli põhinerinevused?
    • Kirjandusloo mõiste
    • Esimesed käsitlused
    • Pagulus
    • Taasiseseisvusaeg
    • Digitaalsed keskkonnad
    • Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see
    • mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes
    • Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus
    • aja)loole?
    • Kaanon
    • >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt
    • Intertekstuaalsuse mõiste
    • Paroodia
    • lugupidav
    • Pastišš
    • Linda Hutcheon“Postmodernistlik paroodia on dekonstruktiivselt kriitiline ja konstruktiivselt
    • loov, tehes meid samaaegselt teadlikuks nii representatsiooni piiridest kui selle mõjuvõimust”
    • Müüt
    • Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima?
    • Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses
    • Jameson
    • Baudrillard
    • Foucault
    • Deleuze’i ja Guattari
    • Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk?
    • Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid
    • Mimikri
    • Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline
    • eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et
    • luua koloniseeritavast enda koopia. Oluline on, et selle tulemuseks ei ole kunagi kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge
    • määrdunud koopia, mis sisaldab korraga nii sarnasust, karikatuuri kui ka teatud ähvardust kolonisaatori suhtes
    • See tuleneb
    • pidevast ja püsivast pisikesest mittesarnasusest, mis pidevalt ja vaikselt sugereerib, et koloniseeritava identiteet ei ole ikkagi
    • seesama, kuigi väliselt oleks kõik nagu korras
    • Ei ole raske näha, et just selline suhe on olnud väga tavaline eestlase ja tema
    • kolonisaatorite vahel: eestlane oli nagu nõukogude inimene, aga ei olnud ka, Eesti kolhoosnik oli nagu kolhoosnik ja ei
    • olnud ka
    • Hübriidsus
    • enimkasutatud ja enimvaieldud termin postkolonialismis ja viitab tavaliselt uutele transkultuurilistele
    • vormidele, mis on kolonisatsiooni poolt loodud kultuuride kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: poliitiline, keeleline
    • kultuuriline, rassiline jne
    • Topetteadvus
    • ei ole kodus ei siin ega seal
    • Ökokriitika
    • wilderness(thoreau walden ehk elu metsas)
    • Kirjandusökoloogia analüüsib, kuidas esitab kirjandus inimeste ja looduse suhet eri ajalooperioodidel, milliseid väärtusi /
    • omadusi loodusele omistatakse ning mispärast; uurib seda, kuidas meie arusaamad loodusest kujundavad kirjanduslikke
    • kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie
    • ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast
    • Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle
    • analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku
    • keskonnaga
    • Looduskirjandus
    • Sisaldab loodusloolist informatsiooni, Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja
    • suunab lugejat sama kogema), Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist
    • Kirjandusteooria koolkonnad
    • strukturalistlikke lähenemisi
    • Semiootika
    • Uushistoritsism ja uus kultuurilugu

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    20
    docx
    Kirjandusteadus-kordamisküsimused 2015
    34
    docx
    Kirjandusteaduse alused
    20
    doc
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    64
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse-kordamisküsimused 2015
    9
    odt
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiks kordamine
    20
    docx
    Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused
    20
    rtf
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !