Sissejuhatus keeleteadusesse (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1.
Kordamisküsimused sügisel 2015.
Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused.
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks.
  • Märk = vorm + tähendus
  • Märkide liigid
    • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel)
    • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel)
    • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel)

  • Kommunikatiivne situatsioon:

 
KOOD (märgisüsteem)
 
SIGNAAL
_____________________
SAATJA _____KANAL__________ VASTUVÕTJA
(kõneleja) ( kuulaja )
MÜRA
Inimkeele olemuslikud omadused:
  • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus
    • aga: ikoonid ja indeksid;
  • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus
    • aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid;
  • keelesüsteemi duaalsus

(st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus : tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem);
  • keelesüsteemi produktiivsus;
  • keelelise suhtluse toimimine voorudena;
  • elusa keele süsteemi pidev muutumine;
  • keelesüsteemi variantide olemasolu

(allkeeled: nt kirjakeel , kõnekeel, dialekt e murre);
  • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
  • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel );
  • metakeele olemasolu (?)

  • Keeleteaduse tasandid . Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
    Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid :

    Keeleteaduse tüübid:
    • üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus
    • teoreetiline kt – praktiline kt
    • diakrooniline kt – sünkrooniline kt
    • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“

    Keeleteaduse seosed muude teadusharudega ja seosed teiste valdkondadega:

    Keeleteaduse meetodid:

  • Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
    a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles );
    keskaja Euroopas;
  • XIX sajandil ( võrdlev -ajalooline keeleteadus, von Humboldt , noorgrammatikud)
  • XX sajandil ( strukturalism - Saussure)
    Keeleteaduse alged :
    • India

    Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia)
    • Kreeka

    nn “ filosoofiline periood”
    Kas keel on olemas nomo või physei?
    Keele käsitlemine:
  • Antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon, Aristoteles):
    • Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos” - Sokrates : Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [ peegel ] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust.
    • Aristoteles (384-322 eKr): loogika , poeetika , retoorika ; “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile;
    • Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv ), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika;

  • Keskaja Euroopas:

  • XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud)
    • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära )
    • Franz Bopp 1816 ( sanskrit , kreeka, ladina, pärsia , saksa)
    • Grimmi (de) seadus 1822
    • indoeuroopa algkeele b,d,g ® vanagerm. p,t,k
    • indoeuroopa algkeele p,t,k® vanagerm. f,q,h
    • Wilhelm von Humboldt (1767-1835): Keelefilosoofia, ehk hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees – keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend; keel on rahvuse vaim ja vaimu tugevus.
      • Keelte tüpoloogiline liigitus:
    • isoleeriv;
    • aglutineeriv;
    • flekteeriv;
    • polüsünteetiline
    • Noorgrammatikud (19. Saj viimane veerand):
      • Keelemuutuste põhjused
        • Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja
        • Analoogia mõju
        • Laenamine

  • XX sajandil (strukturalism - Saussure)
    • Ferdinand de Saussure
      • 1916 - Cours de linguistique générale
      • Strukturalismi põhitõed:
        • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega).
        • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole).
        • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine .
        • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted.
        • Keelestruktuur on tasandiline:
          • (süntaks)
          • morfoloogia
          • fonoloogia
    • XX sajandi põhitunnuseid:
      • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest .
      • Noam Chomsky , generativism ja universaalne grammatika.
      • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal.
      • 20. saj viimasel veerandil sotsio - ja psühholingvistika kiire areng.

    Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid .
    Maailma keelte arv
    • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt

    Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996):
    • Aasia – 2165 (32%)
    • Aafrika – 2011 (30%)
    • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%)
    • Ameerika – 1000 (15%)
    • Euroopa – 225 (3%)

    Keelte liigitamine:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus keeleteadusesse #1 Sissejuhatus keeleteadusesse #2 Sissejuhatus keeleteadusesse #3 Sissejuhatus keeleteadusesse #4 Sissejuhatus keeleteadusesse #5 Sissejuhatus keeleteadusesse #6 Sissejuhatus keeleteadusesse #7 Sissejuhatus keeleteadusesse #8 Sissejuhatus keeleteadusesse #9 Sissejuhatus keeleteadusesse #10 Sissejuhatus keeleteadusesse #11 Sissejuhatus keeleteadusesse #12 Sissejuhatus keeleteadusesse #13 Sissejuhatus keeleteadusesse #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kapsassapak Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Casus
    • EKSAMIL VÕITE SAADA BOONUSKÜSIMUSE, MILLELE VASTAMINE POLE KOHUSTUSLIK, KUID
    • VÕIB ANDA LISAPUNKTE. ÜKS VÕIMALIKKE BOONUSKÜSIMUSI ON EESTIKEELSE LAUSE
    • GLOSSIMINE (VT GLOSSIMISHARJUTUSI MOODLE’S)

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    16
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    24
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam
    23
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
    21
    doc
    SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
    15
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    25
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    18
    pdf
    Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
    31
    rtf
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !