Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sissejuhatus geneetikasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis määrab selle et osa mutatsioone on dominantsed osa aga retsessiivsed?
  • Kui palju on ühel organismil erinevaid geene?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus geneetikasse #1 Sissejuhatus geneetikasse #2 Sissejuhatus geneetikasse #3 Sissejuhatus geneetikasse #4 Sissejuhatus geneetikasse #5 Sissejuhatus geneetikasse #6 Sissejuhatus geneetikasse #7 Sissejuhatus geneetikasse #8 Sissejuhatus geneetikasse #9 Sissejuhatus geneetikasse #10 Sissejuhatus geneetikasse #11 Sissejuhatus geneetikasse #12 Sissejuhatus geneetikasse #13 Sissejuhatus geneetikasse #14 Sissejuhatus geneetikasse #15 Sissejuhatus geneetikasse #16 Sissejuhatus geneetikasse #17 Sissejuhatus geneetikasse #18 Sissejuhatus geneetikasse #19 Sissejuhatus geneetikasse #20 Sissejuhatus geneetikasse #21 Sissejuhatus geneetikasse #22 Sissejuhatus geneetikasse #23 Sissejuhatus geneetikasse #24 Sissejuhatus geneetikasse #25 Sissejuhatus geneetikasse #26 Sissejuhatus geneetikasse #27 Sissejuhatus geneetikasse #28 Sissejuhatus geneetikasse #29 Sissejuhatus geneetikasse #30 Sissejuhatus geneetikasse #31 Sissejuhatus geneetikasse #32 Sissejuhatus geneetikasse #33 Sissejuhatus geneetikasse #34 Sissejuhatus geneetikasse #35 Sissejuhatus geneetikasse #36 Sissejuhatus geneetikasse #37 Sissejuhatus geneetikasse #38 Sissejuhatus geneetikasse #39 Sissejuhatus geneetikasse #40 Sissejuhatus geneetikasse #41 Sissejuhatus geneetikasse #42 Sissejuhatus geneetikasse #43 Sissejuhatus geneetikasse #44 Sissejuhatus geneetikasse #45 Sissejuhatus geneetikasse #46 Sissejuhatus geneetikasse #47 Sissejuhatus geneetikasse #48 Sissejuhatus geneetikasse #49 Sissejuhatus geneetikasse #50 Sissejuhatus geneetikasse #51 Sissejuhatus geneetikasse #52 Sissejuhatus geneetikasse #53 Sissejuhatus geneetikasse #54 Sissejuhatus geneetikasse #55 Sissejuhatus geneetikasse #56 Sissejuhatus geneetikasse #57 Sissejuhatus geneetikasse #58 Sissejuhatus geneetikasse #59 Sissejuhatus geneetikasse #60 Sissejuhatus geneetikasse #61 Sissejuhatus geneetikasse #62 Sissejuhatus geneetikasse #63 Sissejuhatus geneetikasse #64 Sissejuhatus geneetikasse #65 Sissejuhatus geneetikasse #66 Sissejuhatus geneetikasse #67 Sissejuhatus geneetikasse #68 Sissejuhatus geneetikasse #69 Sissejuhatus geneetikasse #70 Sissejuhatus geneetikasse #71 Sissejuhatus geneetikasse #72 Sissejuhatus geneetikasse #73 Sissejuhatus geneetikasse #74 Sissejuhatus geneetikasse #75 Sissejuhatus geneetikasse #76 Sissejuhatus geneetikasse #77 Sissejuhatus geneetikasse #78 Sissejuhatus geneetikasse #79 Sissejuhatus geneetikasse #80 Sissejuhatus geneetikasse #81 Sissejuhatus geneetikasse #82 Sissejuhatus geneetikasse #83 Sissejuhatus geneetikasse #84 Sissejuhatus geneetikasse #85 Sissejuhatus geneetikasse #86 Sissejuhatus geneetikasse #87 Sissejuhatus geneetikasse #88 Sissejuhatus geneetikasse #89 Sissejuhatus geneetikasse #90 Sissejuhatus geneetikasse #91 Sissejuhatus geneetikasse #92 Sissejuhatus geneetikasse #93 Sissejuhatus geneetikasse #94 Sissejuhatus geneetikasse #95 Sissejuhatus geneetikasse #96
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 96 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor minivan Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid,

Geneetika
thumbnail
48
rtf

Geneetika eksami vastused

Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi

Geneetika
thumbnail
34
docx

GENEETIKA

sõltumata eri gameetide vahel. Tõenäosus, et kaks üksteist välistavad sündmust toimuvad on võrdne kummagi nähtuse tõenäosuste summaga. Geneetiliste andmete statistiline analüüs: 1. Mendeli suhteid saab ennustada matemaatiliselt null hüpotees. 2. Null hüpotees = erinevused on juhuslikud. 3. Võrdleme null hüpoteesi saadud andmetega, kuidas need sobituvad eeldatavate tulemustega. Kokkuvõte: Mendeli geneetika ehk mendelismi aluseks on geenide ülekanne vanematelt järglastele ehk põlvkonnast põlvkonda. Geenide ülekande mehhanism põhineb alleelipaari lahknemisel ehk segregatsioonil erinevatesse gameetidesse ning wrinevate alleelipaaride sõltumatul jaotumisel sugurakkudesse. Mendelismi printsiibid ja seaduspärasused on universaalsed kõikide suguliselt paljunevate organismide korral. Mendeli seaduspärasused on oma loomult statistilised. Paljud

Geneetika
thumbnail
36
doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni –

Geneetika
thumbnail
18
doc

Geneetika I kordamisküsimused

Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis aitab otsustada täpsemalt, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Samuti aitab sünnieelne diagnostika (eriti kui perekonnas on mõnele geneetilisele haigusele eelsoodumusi) ära hoida (vanematele antakse otsustada) muidu tugevate surmaga lõppevate mutatsioonidega laste sündi. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses on geneetikal suur roll sordiaretuses. Geneetikal põhinev teadlik sordiaretus sai alguse küll alles 20- sajandil, kuid sordiaretuse kui sellisega on tegeletud juba ammu. Esimesed looduslikest erinenud nisusordid pärinevad juba 7000-10000 tagusest ajast. Ka karjaloomade tõuaretus on põllumajanduses väga levinud, nt et saada lihakamaid ja piima tootvamaid isendeid.

Geneetika
thumbnail
32
doc

Geneetika

KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja

Üldbioloogia
thumbnail
13
doc

Geneetika I kordamisküsimused

inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses ­ muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine ­ lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika ­ (kunstlik valik) heade tunnustega (kõrge intelligentsus, tugev tervis) vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega (madal intelligentsus, vaimsed haigused, alkoholism) vanematel aga takistada. 20-nda sajandi I poolel paljudes maades.N: USA-s steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Julmeim: juutide, mustlaste jt rahvaste massiline hävitamine natsistlikul Saksamaal

Geneetika
thumbnail
22
doc

Geneetika I eksami kordamisküsimused

sünnieelne diagnostika Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Seda põhjustavad mutatsioonid rakkude jagunemist ja diferentseerumist kontrollivates geenides. Kui need mutatsioonid som. rakkudes kuhjuvad, siis muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõndade vähktõbede korral on ka geneetiline eelsoodumusd (mut. päranduvad sugurakkude kaudu). 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. · Sordi- ja tõuaretusega on tegeletud läbi aegade, ehkki teadlik geneetikale toetuv aretustöö algas 20. sajandil. (Esimesed nisusordid pärinevad ajast 7000-10000 aastat tagasi. Sordiaretusega saadud hübriidne mais on 250% saagikam, kui algne. Loomade aretamisel kasutati heade omadustega isendite paljundamist ­ nt kunstliku seemendamise puhul

Geneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun