Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014
1. Sõna ,,filosoofia" mõiste
Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­
armastama 2) sophia ­ tarkus
2. ,,philosophia" esmatarvitus?
Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a
Herodotosel verb philosopheo
Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult
jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja.
Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end
tarkadeks.
Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a)
3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus
,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid
ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde
jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme."
4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus
,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist,
mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas
­ aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja
seaduspärasuses."
5. Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860)
,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas
elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia
põhiküsimusele. Kõik muu ­ see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on
üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng;
enne tuleb vastata."
6. Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast
Filosoofilis probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades.
Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest,
meetoditest, põhiprobleemidest ­ neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla.
7. Filosoofia voolud ja koolkonnad
Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism,
poststrukturalism, neotomism jne.
8. Analüütiline filosoofia
Eelkäija/vanaisa: G.Frege (1848-1925)
Klassikud/alusepanijad: G.E.Moore (1873-1958), B.Russell (1872 ­ 1970),
L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja
,,keeleline pööre"
Kaks traditsiooni/suundumust:
Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap)
Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G.Ryle)
Tänapäeval tegeletakse analüütilise filosoofia raames väga erinevate
probleemide ja valdkondadega, mitte üksnes keele või mõistete uurimisega.
Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas
filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda.
Iseloomulikud jooned:
Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus
Argumentide esitamine
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #1 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #2 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #3 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #4 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #5 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #6 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #7 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #8 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #9 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #10 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #11 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #12 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #13 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #14 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #15 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #16 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #17 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #18 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #19 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #20 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #21 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #22 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #23 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #24 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #25 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #26 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #27 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #28 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #29 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #30 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #31 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #32 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #33 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #34 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #35 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #36 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #37 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #38 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #39 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #40 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #41 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #42 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #43 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #44 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #45 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #46 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #47 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #48 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #49 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #50 Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks #51
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hj0005e Õppematerjali autor

Lisainfo

Materjal slaididelt, samasusteooria 2 poolt argumenti, emotivismi jne kohta.
sissejuhatus filosoofiasse , tartu ülikool , samasusteooria , emotivism , uskumus , kvaliteedid , tahkus , locke

Mõisted

Sisukord

  • Tõesus
  • Teleoloogilise argumendi üldine sõnastus
  • Jumala põhjus?
  • Lõpmatu põhjuste ahel
  • Religioonifilosoofia ja religioon
  • Usk ja mõistus
  • Religioosne kogemus ja neuroteadus
  • Miks usuvad inimesed üleloomulikku?
  • Sissejuhatus dualismi
  • Identsete eristamatus
  • Mõtlemine ja tegelikkus
  • Jagamatus
  • Jaotatavuse argument
  • Kujuteldavus
  • Kujuteldavuse argument
  • Keha ja vaimu interaktsioon
  • Käbinääre
  • Interaktsionistlik dualism
  • Keha-vaimu probleem
  • Parallelism ja okasionalism
  • Epifenomenalism
  • Dualismid
  • Materialism
  • Biheiviorism
  • Kategooriaviga
  • Vaim kui keha kõverpeegeldus
  • Dispositsioon
  • Samasusteooria
  • Argumendid samasuse poolt
  • Mitmeti realiseeritavus
  • Funktsionalism
  • Materialistlikke käsitlusi
  • EETIKA:ÕIGE JA VÄÄR
  • Eetika harud
  • Normatiivne eetika
  • Metaeetika
  • Utilitarism teleoloogilise teooriana
  • Benthami õnnearvutus
  • utilitarismi tüüpi
  • Utilitarismi tugevused
  • Immanuel Kanti eetikateooria
  • Kategooriline imperatiiv
  • Vooruseetika
  • Mis on voorus!?
  • Mis on metaeetika?
  • Eetikaväited
  • Kognitivism ja mittekognitivism
  • Millised omadused on moraaliomadused?
  • Mittenaturalism
  • Naturalistlik eksitus
  • Lahtise küsimuse argument
  • Emotivism
  • Eetikaväidete funktsioon
  • Preskriptivism
  • Kognitivism
  • Veateooria
  • Subjektivism
  • Kogukondlik relativism
  • Naturalism
  • Antireduktsionism
  • Moraalifunktsionalism
  • Kaasumine
  • Vabadus
  • VABADUS FILOSOOFILISE PROBLEEMINA
  • VABADUSE MÄÄRATLUS
  • Positiivse vabaduse paradoks
  • MacCallumi triaad
  • VABADUSE SUBJEKT
  • Tavakeel võib eksitada
  • VABADUSE PIIRAJAD
  • Looduslik või sotsiaalne?
  • “Milleri tuba”
  • Kas vabadust saab “mõõta”?
  • Internetivabadus
  • Õiglus - Aristoteles
  • Jaotava õigluse põhiküsimused
  • Näide korraldavast õiglusest
  • Erinevad arusaamad õiglusest
  • EGALITAAR-LIBERALISM
  • Alushüved
  • Printsiibid
  • Hüpoteetiline algolukord?
  • Vabadusprintsiip
  • Erinevusprintsiip
  • LIBERTAR(IAN)ISM
  • Õigluse kontseptsioonid
  • Teiste kontseptsioonide vastu
  • Noziku õiglusteooria üldiselt
  • KOMMUNITARISM
  • Partikulaarsus
  • Õigluse sfäärid
  • Milles seisneb õiglus?
  • Kunst Tilghman
  • Mis mõttes käsitlen loengut kunst?
  • ANTI-ESSENTSIALISM
  • Perekondlikud sarnasused”
  • Keelelise pädevuse tees
  • “Kennicki kaubaladu”
  • INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA
  • Formaalne versus mitte-formaalne
  • ESTEETILINE KUNSTITEOORIA
  • Mitte-esteetiline kunst
  • Mis on esteetiline kogemus?
  • Kavatsustest
  • HISTORISTLIK KUNSTITEOORIA
  • Esimese kunstiteose probleem
  • Probleeme narratiividega
  • Kunsti tuvastamise strateegiad

Teemad

  • Sõna „filosoofia“ mõiste
  • philein, phileo
  • sophia
  • philosophia“ esmatarvitus?
  • philosopheo
  • Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus
  • Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus
  • Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860)
  • Põhiprobleemid sõltuvad koolkonnast
  • Filosoofia voolud ja koolkonnad
  • Analüütiline filosoofia
  • Tractatus logico-philosophicus
  • Filosoofia valdkonnad
  • Filosoofia üldised tunnused
  • Abstraktsus: Bertrand Russell
  • Kriitiline filosoofia /argumentatiivsus
  • Mõistete selgitamine /analüüsimine
  • Eksperimentaalfilosoofia
  • Vaidlus filosoofia otstarbe üle: mis kasu on filosoofiast
  • Teadmise kasulikkus
  • Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism
  • Karl Marx (1818-1883)
  • Filosoofia on mõjutanud maailma
  • Õnn: Epikuros (341-270 e.m.a)
  • Erasmus Rotterdamist (1466-1536), Narruse kiitus
  • Platon
  • Platonism
  • Teadusfilosoofia
  • Induktsiooniprobleem
  • Realism vs instrumentalism
  • Filosoofia ja religiooni ühisjooni
  • Filosoofia ja religiooni erinevusi
  • Frank P .Ramsey
  • Tõde filosoofilise probleemina
  • Mis on tõeteooria?
  • Mis on „tõe kandjad“?
  • Tõe täpsustused ja erandid 1
  • Tõe täpsustused ja erandid 2
  • Mis on „tõe tegijad?“
  • Korrespondentsusteooria
  • Koherentsusteooria
  • Pragmatismi tõeteooria
  • pragma
  • Deflatsionismi tõeteooria
  • flare
  • Milles seisneb tõefraasi funktsioon?
  • Stilistiline jms otstarve
  • Üldistav otstarve
  • Kinnitav otstarve
  • Väljenduslik otstarve
  • Hüpoteetilised otsused
  • Tõde kui väärtus
  • Olemine – sisevaade metafüüsikasse
  • Metafüüsika mõisteid
  • Asjade samasus
  • Maitsed ja lõhnad
  • Sekundaarsed kvaliteedid
  • Primaarsed kvaliteedid
  • Tajude relatiivsus
  • Kaks maailma (pilti)
  • Teaduslik pilt ja ilmnev pilt
  • Tõeline maailm
  • Materiaalse maailma metafüüsika
  • Asjad ja mõistmine
  • Mõtlemine ja objektid
  • Sõltuvus vaatevinklist
  • Objektiivne ilu
  • Vaatevinkel ja vaade
  • Kokkuvõtteks
  • Epistemoloogia
  • Mis on teadmine?
  • Õigustatud tõene uskumus
  • Tõesus
  • Põhimõisteid: uskumus
  • Põhimõisteid: õigustus
  • Vääramatu õigustus
  • Kartesiaanlik skeptitsism
  • Aju vannis
  • Descartes ja deemon
  • Cogito, ergo sum
  • Kartesiaanlik teadmise määratlus
  • Ratsionalism
  • Empirism
  • Fundatsionalism
  • Locke ja skeptitsism
  • Teadmise põhjuslik teooria
  • Petlikud talumajad(Alvin Goldman)
  • Reliabilism
  • Vastunäide reliabilismile
  • Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia
  • Reliabilism ja aju vannis
  • Jumal – sõna ja mõiste
  • Traditsiooniline teism
  • Deism, ateism, panteism
  • Jumala omadused (1)
  • Religioonifilosoofia
  • jumalatõestused
  • Teleoloogiline argument
  • Kurjuse probleem
  • Ühistöö argument
  • Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele
  • Kreatsionism
  • Kosmoloogiline e. algpõhjuse argument
  • ? Bertrand Russelli sõnastuses
  • Lõpmatu põhjuste ahel
  • Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus?
  • Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee või kontseptsioon
  • utilitarismi tüüpi
  • Kohustusel põhinevad e.deontoloogilised teooriad
  • Mis on metaeetika?
  • Eetikaväited
  • Kognitivism ja mittekognitivism
  • Millised omadused on moraaliomadused?
  • Mittenaturalism
  • Naturalistlik eksitus
  • Lahtise küsimuse argument
  • Emotivism
  • Eetikaväidete funktsioon
  • Preskriptivism
  • Kognitivism
  • Veateooria
  • Subjektivism
  • Kogukondlik relativism
  • Naturalism
  • Antireduktsionism
  • Moraalifunktsionalism
  • Kaasumine
  • Vabadus
  • VABADUS FILOSOOFILISE PROBLEEMINA
  • VABADUSE MÄÄRATLUS
  • Positiivse vabaduse paradoks
  • MacCallumi triaad
  • VABADUSE SUBJEKT
  • Tavakeel võib eksitada
  • VABADUSE PIIRAJAD
  • Looduslik või sotsiaalne?
  • Milleri tuba”
  • Vabadus teha …
  • Kas vabadust saab “mõõta”?
  • Kumb on vabam
  • Internetivabadus
  • Õiglus - Aristoteles
  • Jaotava õigluse põhiküsimused
  • Korraldav õiglus
  • Näide korraldavast õiglusest
  • Erinevad arusaamad õiglusest
  • EGALITAAR-LIBERALISM
  • Alushüved
  • Printsiibid
  • Hüpoteetiline algolukord?
  • Vabadusprintsiip
  • Erinevusprintsiip
  • LIBERTAR(IAN)ISM
  • Välistab mõned ühiskonna süsteemid
  • Seesmine vastuolu
  • Probleemid võimu ja vabadusega
  • Õigluse kontseptsioonid
  • Teiste kontseptsioonide vastu
  • Noziku õiglusteooria üldiselt
  • KOMMUNITARISM
  • Sfääri ja kultuuri identsus
  • Printsiipide vaieldavus
  • Kultuuride suletus
  • Partikulaarsus
  • Õigluse sfäärid
  • Milles seisneb õiglus?
  • Kunst Tilghman
  • Mis mõttes käsitlen loengut kunst?
  • ANTI-ESSENTSIALISM
  • Ühtne kunstiteoste klass
  • Visuaalselt eristamatute paaride argument
  • Perekondlikud sarnasused”
  • Keelelise pädevuse tees
  • Kennicki kaubaladu”
  • INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA
  • Formaalne versus mitte-formaalne
  • nn “Wollheimi dilemma”
  • ESTEETILINE KUNSTITEOORIA
  • Mitte-esteetiline kunst
  • Esteetiline mitte-kunst
  • Mis on esteetiline kogemus?
  • Kavatsustest
  • HISTORISTLIK KUNSTITEOORIA
  • Esimese kunstiteose probleem
  • Probleeme narratiividega
  • Kunsti tuvastamise strateegiad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

37
docx
34
docx
87
doc
60
docx
59
pdf
18
pdf
20
docx
15
odt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto