Sissejuhatus filosoofiasse (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm ?
  • Mis on moraalselt õige käitumine ?
  • Mis on ilu? Mis on kunst ?
  • Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia ?
  • Mis on teadmine ?
  • Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel ?
  • Millised on teadmise kriteeriumid ?
  • Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks ?
  • Millised on teadmiste allikad ?
  • Kuidas defineerida teadmist ?
  • Mis eitab teadmiste võimalikkust. 3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis valdkonna alla ta kuulub ?
  • Kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas ?
  • Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid ?
  • Kuidas inimene saab üldse midagi teada ?
  • Mis on üldse olemas ?
  • Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates ?
  • Milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod ?
  • Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused ?
  • Kes pole printsessid. Lisada “kuninglik päritolu” ?
  • Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi ?
  • Kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib ?
  • Kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib ?
  • Kuidas, miks on maailm tekkinud ?
  • Mida tohime teistele teha ?
  • Mis tingimustel) peaks rääkima tõtt ?
  • Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis ?
  • Kuidas teame tõde ?
  • Mille alusel tunneme tõe ära ?
  • Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles ?
  • Mida tähendab omada tõe mõistet. 2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus ?
  • Miks ei saa olla autod ja kivid tõesed ?
  • Kuidas näidata vastavust ?
  • Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5 ?
  • Mis uskumuste süsteem ?
  • Mis töötab” ?
  • Mida ei ole olemas! 7. Milles seisneb tõefraasi funktsioon ?
  • Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi ?
  • Milline väär käitumine ?
  • Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse ?
  • Milliseid moraalinorme tuleks järgida ?
  • Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi ?
  • Kuid kas X on hea ?
  • Miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär ?
  • Miks ei ole vaim jagatav ?
  • Miks peaks millegi kujuteldavusest järelduma selle võimalikkus ?
  • Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel ?
  • Millises seoses on omavahel keha ja vaim ?
  • Kuidas nad saavad interakteeruda ?
  • Milline on keha(sündmuste) ja vaimu(sündmuste) vahekord ?
  • Mis on see, mille suhtes ollakse dualistid ?
  • Mis hõlmaks kõiki vaimunähtusi ilma midagi välja jätmata ?
  • Miks see uskumus on tõene.” 1. Millega tegeleb epistemoloogia ?
  • Mis on teadmine ?
  • Mida me võime teada ?
  • Millised on meie teadmiste piirid ?
  • Kui palju me teame ?
  • Kus on teadmise piir ?
  • Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks ?
  • Mis on propositsiooniline teadmine ?
  • Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus ?
  • Millisel alusel tohib riik sekkuda inimesteellu ?
  • Kuidas mõõta vabadust ?
  • Kes/mis on vabaduse subjekt ?
  • Kui palju vabadust peab riik indiviidile andma ?
  • Kes/mis on vaba ?
  • Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest ?
  • Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik ?
  • Milles seisneb Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas ?
  • Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi ?
  • Mis tingimusel võib inimest karistada purjusoleku pärast ?
  • Mida saab väita Milli progressiusu vastu ?
  • Milli vabadusprintsiipi! Ei ole kindlalt sõnastatud. Millal hakka inimene põhjustama kahju teistele ( ?
  • Kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. 14. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile ?
  • Kes kavandas kavandaja ?
  • Kes kavandas universumi kavandaja (Jumala) ?
  • Miks ei võiks kogu universum (kosmos) lihtsalt olla ?
  • Mis põhjustas Jumala ?
  • Miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema ?
  • Mis hüvesid tuleks/saab jagada ?
  • Kelle/mille vahel jagada ?
  • Mis on õige jaotus ?
  • Palju nänni tuleks vastu anda ?
  • Mitu eurot BMW mõlkimise eest ?
  • Palju tapmise eest anda ?
  • Mille hulgast valida ?
  • Kuidas me erinevaid kultuure (kogukondi, kommuune) ja sfääre tuvastame ?
  • Mis on jaotava õigluse põhiküsimused ?
  • Millised probleemid seonduvad Locke’i omandiõigusega ?
  • Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte ?
  • Mis on tõeliselt aus. 9. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1)Kas ikka valitakse need printsiibid ?
  • Kui teadmatuse loor on eemaldatud ?
  • Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone ?
  • Mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane ?
  • Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone ?
  • Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi) ?
  • Mida ajab taga see, kes püüab leida, mis on kunst ?
  • Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed ?
  • Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused ?
  • Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile ?
  • Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega ?
  • Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument ?
  • Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad ?
  • Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“ ?
  • Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus ?
  • Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat ?
  • Kuidas me tajume kõiki teisi asju. 14. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks ?

FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP)

2014/2015 kevad ST
1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU

1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära).
Koolkonniti erinevused.
Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia - tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge,
u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca
546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna:
kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end
tarkusearmastajateks.
Filosoofia mõiste:
1) „ Distsipliin , mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise
kategooriaid nagu vaim, mateeria , mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille
abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn
2) „ Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda
selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses,
tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa
Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia
tegemise viisidest : põhiprobleemidest ja meetoditest , mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal
filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad.
Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas
elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas
maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on
lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“
FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD :
eksistentsialism , analüütiline filosoofia – eelkäija Frege , klassikud Moore , Russel , Wittgenstein
(ideaalkeelefilosoofia Russell , Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle , hiline
Wittgenstein), fenomenoloogia , pragmatism , marksism , (post) strukturalism , neotomism jne.
Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus , argumentide
esitamine, hämarate teemada vältimine .
FILOSOOFIA VALDKONNAD:
teoreetiline filosoofia epistemoloogia , metafüüsika , vaimufilosoofia , keelefilosoofia ja loogika .
prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm?
eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika);
Kas/mis tingimustel võib valetada ? (N-eetika): Kas
moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika).
esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst ?
õigusfilosoofia
haridusfilosoofia .

2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?

Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused : Mis on teadmine? Mida me
teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid?
Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida
on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist?
Epistemoloogia põhisuundad: empirism - kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest . (John Locke – inimene sünnib puhta lehena).
Francis Bacon ratsionalism - mõistuse rõhutamine . Teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine. Rene Descartes ,
Spinoza .
Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise
filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust.

3. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia (olemisõpetus, põimunud metafüüsikaga) ja mis

valdkonna alla ta kuulub?
Ontoloogia ehk olemisõpetus . Metafüüsika haru. Põhiküsimus: „Mis on olemas?” Ei ole õpetus selle kohta,
kuidas olla või elada. Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus filosoofiasse #1 Sissejuhatus filosoofiasse #2 Sissejuhatus filosoofiasse #3 Sissejuhatus filosoofiasse #4 Sissejuhatus filosoofiasse #5 Sissejuhatus filosoofiasse #6 Sissejuhatus filosoofiasse #7 Sissejuhatus filosoofiasse #8 Sissejuhatus filosoofiasse #9 Sissejuhatus filosoofiasse #10 Sissejuhatus filosoofiasse #11 Sissejuhatus filosoofiasse #12 Sissejuhatus filosoofiasse #13 Sissejuhatus filosoofiasse #14 Sissejuhatus filosoofiasse #15 Sissejuhatus filosoofiasse #16 Sissejuhatus filosoofiasse #17
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wighyy Õppematerjali autor

Lisainfo

Ülevaatlik konspekt. Keerulisemad teemad on lihtsamalt seletatud. Sobib eksamiks valimistumiseks.
Lehekülgi: 14 (font: calibri, suurus 9)
Teemad:
1. Sissejuhatus
2. Filosoofia ja muu
3. Tõde
4. Eetika: õige või väär
5. Fakt ja väärtus: sissejuhatus metaeetikasse
6. Keha ja vaim
7. Teadmine
8. Vabadus
9. Jumal ja üleloomulik
10. Õiglus
11. Kunst

2015

Sissejuhatus filosoofiasse , filosoofia , tartu ülikool , tõde , eetika , õige või väär , fakt ja väärtus , sissejuhatus metaeetikasse , keha ja vaim , teadmine , vabadus , jumalik ja üleloomulik , õiglus , kunst.

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

51
docx
37
docx
15
odt
60
docx
18
pdf
13
docx
59
pdf
27
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto